Ava peamenüü

Jõehobu (Hippopotamus) on sõraliste seltsi jõehobulaste sugukonda kuuluv poolveelise eluviisiga taimtoiduline imetaja. Jõehobu perekonda kuulub kaks liiki: harilik jõehobu (Hippopotamus amphibius) ja kääbusjõehobu (Hexaprotodon liberiensis). Kehaehituselt sarnanevad jõehobud pigem sigalastega, aga molekulaarsete andmete põhjal on nad lähedasemas suguluses vaalalistega [1].

Jõehobu
Jõehobukari Luangwa jões Sambias
Jõehobukari Luangwa jões Sambias
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiodactyla
Sugukond Jõehobulased Hippopotamidae
Perekond Jõehobu Hippopotamus
Liik Jõehobu
Binaarne nimetus
Hippopotamus amphibius
Linnaeus, 1758
Jõehobu levila (roheline = tänapäeval)
Jõehobu levila (roheline = tänapäeval)

Sisukord

KirjeldusRedigeeri

Ta on umbes nelja meetri pikkune ja kaalub umbes poolteist tonni. Jõehobu tohutud alumised lõike- ja silmhambad paiknevad hõredalt, on suurenenud nagu elevandivõhad ja pideva kasvuga.

EluviisRedigeeri

Jõehobud elavad Aafrikas 2-100 isendist koosnevate karjadena. Karja valitseb isasloom.

Päev möödub jõevees lamades või magades. Jõehobu võib üleni vee alla peituda, jättes välja ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Kuival maal suudab joosta kiirusega 30 km/h.

SigimineRedigeeri

Kihvad on tohutud relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses. Paaritumine toimub vees, emasloom poegib, kas vees, või ka kuival maal. Üsna pea aga tuleb ema koos pisikestega vette tagasi ning poega imetab jõehobu vees. Kui jõehobu vahetab asupaika, siis tõstab ta poja endale selga, et teda krokodillide eest kaitsta. Ta õpetab poega pea aasta.

ViitedRedigeeri

  1. Andrei Miljutin. "Maailma imetajate mitmekesisus", Tallinn: Varrak, 2015.

VälislingidRedigeeri