Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline. Kodukits on aretatud pulstikkitsest. Kitsed on üks esimesi kodustatud liike ning inimene on neid pidanud umbes 10 000 aastat. [1]
| Kodukits | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
|
Kodustatud | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Veislased Bovidae |
| Alamsugukond |
Caprinae |
| Perekond |
Kits Capra |
| Liik |
Kodukits |
| Binaarne nimetus | |
|
Capra hircus (Linnaeus, 1758) | |
| Sünonüümid | |
|
Capra aegagrus hircus | |
Kitsed on võimelised kohanema erinevate ökoloogiliste tingimustega ning neid peetakse vähenõudlikeks põllumajandusloomadeks. Neile hästi tuntud omadused on intelligentsus, julgus, mängulust ja sõbralikkus. Kitsi on kasvatatud eelkõige piima ja liha pärast, kuna kitsepiim ja -liha on väärtuslikud toiduained. Kitsepiimast tehakse juustu, võid ja muid piimatooteid. Lisaks on ka kitse villast ja nahast valmistatud esemed hinnalised ja nõutavad. [2]
20. veebruari, 2024. aasta seisuga oli Eestis 3577 kodukitse ning 445 kitsekasvatajat. [3]
Terminoloogia
muudaÜldnimetus – kits, emasloom – kits, isasloom – sikk, sokk, poeg – tall.
Ajalugu
muudaKitsed olid ühed esimesed loomad, keda kodustati. Ajalooliste märkide järgi näib, et kitsi kodustas mitte ainult üks, vaid mitu kogukonda. Kodustamine ei olnud kiire protsess, vaid pigem aeglane areng, mis algas metskitsede jahist. Aja jooksul hakkasid kogukonnad oma karja hooldama, kasvatama ja arendama. Leitud luudest võib järeldada, et kodustamise protsess algas umbes 10 500 aastat tagasi Türgis ja Iraanis. [1]
Umbes 8000 aastat tagasi hakkasid inimesed juba valima kitsi nende suuruse, viljakuse, udara kuju ja värvuse järgi. Erinevad ühiskonnad eelistasid erinevaid karvkatte värvusi ja mustreid. [1]
Morfoloogia
muudaKits on üks väiksemaid kodustatud mäletsejalisi. Kitsede kehakaal ja pikkus sõltub nende tõust. Näiteks India Jamnapari, Šveitsi Saaneni ja Alpide kitsetõud kaaluvad kuni 113,5 kg ja on kuni 106,7 cm pikad. Samas täiskasvanud emane kääbuskits võib kaaluda vaid 9,1 kg ja olla kõigest 45,7 cm pikk. Kitsede sarved võivad olla sirbi- või kruvikujulised, aga on ka kitsi, kes on geneetiliselt sarvedeta. Paljudel kitsedel eemaldatakse varases eas sarved, et vältida nii teiste kitsede kui ka nende käitlejate vigastusi. Olenevalt tõust võivad kitsedel olla sirged, kumerad või veidi sissevajanud ninad ning püstised või lontis kõrvad. Kitsed võivad olla pika, lühikese, lokkis, siidise või veidi karedama karvkattega. Osadel on ka habe. Kitsekarjas kohtab musta, valget, punast ja pruuni tooni kitsi. Lisaks leidub ka kahe- ja kolmevärvilisi ning laigulisi kitsi. Kitse silmadel on ristkülikukujulised pupillid ning nende värvus võib ulatuda soojast kollasest kuni sügava pruunini. Kitsed eelistavad sageli öösel toitu otsida ning seetõttu arvatakse, et neil on suurepärane öine nägemine. [4]
Kitsekasvatus Eestis
muudaEnamik piimatõugu kitsi Eestis on sarvedega, lühivillalised ning nende värvus võib olla valge, hall või pruun, kuid esineb ka kirjusid ja musti isendeid. Objektiivsed andmed piimajõudluse kohta puuduvad, kuna Eestis ei ole kitsede puhul läbi viidud jõudluskontrolli. [2]
Enamus kitsedest peetakse kodumajapidamistes üksikute isenditena, kus piim lüpstakse käsitsi ning saadud toorpiima kasutatakse peamiselt pere tarbeks joogipiimana. Viimastel aastatel on kodustes tingimustes hakatud üha rohkem valmistama kitsepiimast juustu, kohupiima, võid ja muid tooteid. Turustatud piima kogus on väike. [5]
Tõud
muudaTänapäeval eksisteerib maailmas üle 300 erineva kitsetõu, keda leidub kõikjal, välja arvatud Antarktikas. Kitsed kohanevad hästi erinevate tingimuste ja keskkondadega. Näiteks suudavad nad elada nii troopilistes vihmametsades kui ka kuivades ja kuumades kõrbetes. [6]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tamsin, C (2022). "When Were Goats Domesticated, and Where?". Lk 1-3.
- ↑ 2,0 2,1 Kalda, H (2013). "Mahepõllumajanduslik kitsekasvatus". Lk 3.
- ↑ on 26.02.2024, Mirjam Pikkmets. "Eesti lammaste arv on drastiliselt vähenenud". Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit.
- ↑ "Goat". Smithsonian's National Zoo and Conservation Biology Institute (inglise). Vaadatud 22. aprillil 2024.
- ↑ Piirsalu, P (2018). "Kitsekasvatus".
- ↑ Hirst, K (2019). "The Domestication of Goats".