Andrus Villem
Andrus Villem (sündinud 3. märtsil 1959 Kosel) on Eesti ajakirjanik, poliitik ja ühiskonnategelane.
| Andrus Villem | |
|---|---|
| VII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 03.11.1992–10.03.1995 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 3. märts 1959 |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond |
EKDE Isamaa |
| Lapsed | 2 poega ja tütar |
| Alma mater |
Tallinna Pedagoogiline Instituut Tartu Ülikool |
Elulugu muuda
1959. aastal Kosel sündinud Andrus Villem lõpetas 1977. aastal Tallinna 1. Keskkooli (tänapäevase Gustav Adolfi Gümnaasiumi). Ka pärast kooli lõpetamist on ta võtnud osa kooli tegevusest vilistlaskogu liikmena.[1] Kõrghariduse omandas ta 1983. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse erialal.[2] 2000. aastate alguses tegi Villem teise magistri Tartu Ülikoolis politoloogia erialal.[3]
Kõrghariduse omandamise järel asus Villem samal aastal eesti keele ja kirjanduse õpetajana tööle Juuru keskkooli.[4] Õpetajatöö kõrvalt töötas Villem kohati ajakirjanikuna.[5] 1980. aastate lõpus töötas Villem Eesti Riiklikus Meremuuseumis, täites seal teaduri ja direktori asetäitja rolli.[6]
Poliitiline karjäär muuda
Märtsis 1989 tuli avalikkuse ette Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (EKDE), mille juhatuse üks liikmetest oli ka Andrus Villem. Eesti Kongressi valimistel 1990. aastal saatis Villemit edu ja ta osutus ühest EKDE esindajaks kongressil (teine oli Kalle Jürgenson).[7] Pärast Eesti Komitee loomist töötas Villem Komitee pressitoimkonnas.[8]
1992. aastal liitus EKDE valimisliiduga Isamaa, millest aasta lõpuks moodustati Rahvuslik Koonderakond Isamaa, mille koosseisus Villem jätkas.[9] Ta kandideeris 1992. aasta valimistel taastatud Riigikokku, kuid sai valimistel 90 häält ja ei osutunud parlamenti valituks.[10] Siiski pääses ta taastatud Riigikogu esmakoosseisu sama aasta novembris asendusliikmena valitsusse läinud liikme asemel. Riigikogus tegutses ta õiguskaitse- ja väliskomisjonis, 1993. aastast äsjaloodud Eesti-Soome sõprusgrupis ja ajutises 1993–1995 toiminud komisjonis, mis uuris Nõukogude luureorganite tegevust Eestis.[11][12][13][14][15] Isamaa lõhestumisel 1994. aastal oli Villem Laari toetaval tiival.[16]
Villem osales ka 1993. aasta, 1996. aasta ja 1999. aasta kohalikel valimistel Lasnamäel Isamaa esindajana ning 1995. aasta ja 1999. aasta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valimistel valituks.[17][18][19][20] Pärast Riigikogust lahkumist asus Villem tööle Riigikogu Kantseleis parlamendi asespiikri Tunne Kelami nõunikuna. Samal ajal jätkas ta kolumnistina ajakirjanduses tööd, avaldades mitmeid artikleid poliitilistest arengutest (peamiselt Sõnumilehes).[5][21] Isamaaliidus asus ta valimistoimkonna esimehe positsioonile ja oli üks Kelami kampaaniajuhte presidendivalimistel.[22][23]
Aastatel 1999–2002 oli Villem teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni nõunik.[24] Pärast valitsuse vahetumist 2002. aastal jätkas Villem Isamaaliidu Harju piirkonna esimehena.[3][25] 2014. aastal rajas Villem mittetulundusühingu Initium Est, millest lootis välja arendada uue poliitilise erakonna Eestis ja näidata, et erakonda saab luua ka rahata ja tuntud isikuteta, kuid erakond jäi siiski loomata.[26] 2018. aasta seisuga oli Andrus Villem ikka veel Isamaa liige.[27]
Ühiskondlik karjäär muuda
1994. aastani, samaaegselt Riigikogu liige olles, oli Villem riigiettevõtete Eesti Lennujaamad ja Eesti Telekommunikatsioonid haldusnõukogu liige. 1994. aastal astus Villem RE-dest välja, sest Riigikohus kuulutas haldusnõukogus ja parlamendis samaaegselt olemise põhiseadusevastaseks.[28] 2000. aastast kuulus Villem uuesti Eesti Telekomi juhatusse.[29]
Jaan Tõnissoni Instituudis on Villem asutamisest peale on olnud instituudi eesotsas, olles 1992. aastal arendusdirektor ja praegune juhataja.[30][31] Instituut on saanud läbi katuserahade Isamaa erakonnalt märgatavat toetust, mis on meedias poleemikat tekitanud.[27] 1995. aastast oli Villem ka Inimõiguste Instituudi liige ja Mattiiseni surma järel 1997. aastal loodud Alo Mattiiseni Fondi juhatuse liige ning muusiku mälestuskontserdi üks korraldajatest.[5][32][33] 1997. aastal oli Villem üks Tallinna inimkeskkonna parandamiseks loodud SA Mänguväljaku Fondi rajajadest ja juhtivatest liikmetest.[34]
2006. aastast on Villem Patarei merekindluse rentnik.[35] Mänguväljaku Fondi kaudu on ta korraldanud vanglasse ekskursioone ja juhtinud Patarei vanglamuuseumit, ka pärast Patarei avalikkusele sulgemist 2013. aastal. Villem on võidelnud merekindluse säilimise eest tehes üleskutseid meedias, korraldades merekindluse juures kontserte, näituseid ja kohvikuid ning mitmeid võimalikke investoreid vanglas võõrustades. 2016. aastal rajas Villem uue sihtasutuse Kalaranna Patarei, mille sihiks on Kalaranna kindluse ja Patarei vangla kompleksi säilitamine ja renoveerimine.[36][37][38][39]
Isiklik elu muuda
Villemi vanemad olid Venemaa eestlased, kes asusid Eestisse Nõukogude ajal. Villem omandas Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras.[40]
Villem on abielus ja kolme lapse (kahe poja ja ühe tütre) isa.[5] Riigikogus olles esindas Villem koalitsioonimeeskonda parlamentaarsetel jalgpalli- ja korvpallimängudel.[41][42]
Villem on avaldanud luuletusi, teinud tõlketöid ja on kirjutanud raamatut.[43][44] Ta oli ka ansambli pRESIDENT liige. 2005. aastal osales Villem Eesti tõsielusarjas "Tenerife".[45]
Viited muuda
- ↑ Villem, Andrus (02.04.2017). "GAGi vilistlaskogu on kategooriliselt kooli laiendamise vastu: vähemalt kolmandik põhikooli lõpetanuist tuleb koolist ära saata". EPL.
- ↑ "KALLID LÕPETAJAD!". Tallinna Pedagoogilise Instituudi häälekandja. 01.07.1983. Lk 3.
- ↑ 3,0 3,1 Villem, Andrus (04.07.2002). "Tankistide valitsus". Õhtuleht.
- ↑ Kaljula, V. (23.10.1984). "Koolmeistri asjalikkusega". Ühistöö. Lk 1.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Andrus Villem 299". Päevaleht. 14.10.1993. Lk 4.
- ↑ Ignats, Ülo (02.06.1989). "Rootsit külastasid Eesti merearheoloogid". Eesti Päevaleht. Lk 4.
- ↑ Betlem, Jaanus (6. märts 2020). "Jaanus Betlem | Eesti Komitee meediablokaad murti Õhtulehes". Õhtuleht.
- ↑ Villem, Andrus (18.08.1990). "Rootsi Keskpartei liider Eesti Komitees". Päevaleht. Lk 3.
- ↑ Suurkask, Heiki (20.08.2013). "25 aastat tagasi: Kes oli kus Laulva revolutsiooni aastal 1988". Delfi.
- ↑ Narursk, Ene (25.09.1992). "Valimistulemused Harju maakonnas on selgunud". Harju Elu. Lk 3.
- ↑ "Riigikogu asendusliikmed andsid ametivande". Päevaleht. 03.11.1992. Lk 1.
- ↑ "Riigikogu liikmed sõbrustavad Soome kolleegidega". Päevaleht. 07.12.1993. Lk 3.
- ↑ "Riigikogu ajutised komisjonid luure ja aususe uurimiseks". Vaba Eesti Sõna. 17.06.1993. Lk 5.
- ↑ "Riigikogu valmistab ette avaldust ÜRO-le". Päevaleht. 24.01.1994. Lk 3.
- ↑ Vene, Agnes (21.02.1995). "Luureorganite tegevust uurinud komisjon lõpetas töö". Päevaleht. Lk 3.
- ↑ Kala, Peep (30.04.1994). "Häda selle Mardiga". Päevaleht. Lk 5.
- ↑ "VALIMISNIMEKIRJAD "ISAMAA JA ERSP LIIT"". Päevaleht. 03.02.1995. Lk 5.
- ↑ "Linnavolikogusse kandideerivad tuntumad isikud". EPL. 06.09.1996. Lk 5.
- ↑ "RAHVA VALIK". Sõnumileht. Lk 6.
- ↑ Raidla, Peeter (08.09.1999). "PROMINENDID ummistavad valimisi". Sõnumileht. Lk 6.
- ↑ "Riigikogu mängib Soome parlamendiga korvpalli". Sõnumileht. 25.11.1996. Lk 4.
- ↑ Malmberg, Kristi (09.08.1996). "Neli opositsioonierakonda moodustasid valimisliidu". EPL. Lk 3.
- ↑ Talving, Heikki (25.09.1996). "Presidendikandidaadid kulutasid vähe". Sõnumileht. Lk 3.
- ↑ Sarap, Enn (14.05.1999). "Midagi, mida ma ütlen, ei saa kasutada Eesti riigi vastu". EPL. Lk 2.
- ↑ Villem, Andrus (01.03.2006). "Kõuel on nüüd Isamaliidu osakond". Kõue Kuulutaja. Lk 10.
- ↑ Villem, Andrus (20.03.2014). "Andrus Villem: erakonda saab teha ka teisiti". Postimees.
- ↑ 27,0 27,1 Koppel, Karin (05.12.2018). "Erakonnad jagavad oma liikmete MTÜ-dele heldelt katuseraha". ERR.
- ↑ ""Isamaa" fraktsiooni liikmed lahkuvad haldusnõukogudest". Päevaleht. 17.11.1994. Lk 3.
- ↑ "Telekom jagas kasumi ja kinnitas nõukogu". Eesti Päevaleht. 26.05.2000. Lk 13.
- ↑ Villem, Andrus (28.01.1992). "Jaan Tõnissoni Instituut ootab koostööd". Ühistöö. Lk 3.
- ↑ "Jaan Tõnissoni Instituudi nõukogu ja juhatus". Jaan Tõnissoni Instituut. Vaadatud 10.06.2023.
- ↑ Siig, Ahto (12.12.1995). "Inimõiguste Instituut sai uue esimehe". Sõnumileht. Lk 4.
- ↑ "Alo Mattiiseni Fond alustab tegevust". Sõnumileht. 19.04.1997. Lk 8.
- ↑ Pirn, Toomas (13.11.1997). "Mänguväljakud said oma fondi". Eesti Päevaleht. Lk 6.
- ↑ Pulver, Andres (09.02.2018). "Ants Leemets: Patarei tuleb maha müüa". Virumaa Teataja.
- ↑ "Galerii ja video: Tallinna Merepäevad. Mida peidab endas kõige vanglam vangla?". Postimees. 19.07.2015.
- ↑ All, Heleri (23.07.2016). "Loodav sihtasutus hakkab Kalaranna kindlust ja Patarei vanglat korda tegema". ERR.
- ↑ Gnadenteich, Uwe (11.06.2013). "Patareisse pääseb nüüdsest vaid giidi saatel". Postimees.
- ↑ Stepanov, Maarit (25.01.2017). "PATAREI VANGLA SAATUS – maha müüa ei saa, remondiks pole raha". Õhtuleht.
- ↑ Talving, Heikki (25.05.1996). "Tiit Kubri ja idaeestlased". Sõnumileht. Lk 7.
- ↑ "Parlamentaarne jalgpall hakkab veerema homme". Post. 14.06.1994. Lk 2.
- ↑ "Riigikogu kaotas korvpallis Soome Eduskunnale". Eesti Päevaleht. 24.05.1997. Lk 4.
- ↑ Villem, Andrus (27.04.1983). "Sahtlilaulud". Tallinna Pedagoogilise Instituudi häälekandja. Lk 3.
- ↑ Soosaar, Enn (28.03.1986). "Tõlkeraamatuid lehitsemas". Sirp ja Vasar (13): 7/13.
- ↑ Vikat, Marilin (20.04.2005). "Andrus Villem: «Tenerife» on pullitegemine". Õhtuleht.