Ava peamenüü

Haridus ja töökohadRedigeeri

Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli (1978) ja Tartu Ülikooli füüsika erialal (1984).

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kalle Jürgenson Jõgeva 1. Keskkooli kaugõppeosakonna juhatajana ja sama kooli füüsikaõpetajana.

Aastatel 19851988 jätkas ta õpinguid Tartu Ülikooli aspirantuuris astrofüüsika alal ning töötas samal perioodil Tõraveres Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis.

Pärast Riigikogust lahkumist aastal 2003 töötas ta mitmel ametikohal nii era- kui ka avalikus sektoris. Aastatel 20052007 oli ta Elva Gümnaasiumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ja alates aastast 2007 Võrumaa Kutsehariduskeskuses füüsikaõpetaja. Muu tegevuse kõrval tegeleb ta täiskasvanute koolitamisega. 2014. aastast töötas ta Antsla Gümnaasiumi direktorina. Alates augustist 2015 on ta Mustvee gümnaasiumi õppejuht.

Poliitiline tegevusRedigeeri

1988. aastal oli Kalle Jürgenson üks Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna asutajaid ja selle juhatuse liige kuni erakonna liitumiseni Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Pärast viimase liitumist ERSP-ga 1995. aastal sündis Erakond Isamaaliit, mille liige oli Kalle Jürgenson kuni liitumiseni Erakonnaga Res Publica 2006. Kalle Jürgenson on moodustunud konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit liige.

Augustis 1989 juhtis Kalle Jürgenson Nõo Eesti Kodanike Komitee asutamist ning oli 1992. aastal selle esimees ja aktiivne Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerija Eesti Kongressi valimisteks.

Aastatel 19901992 oli ta Tartu maakonna kodanike komitee esimees ja Eesti Kongressi ettevalmistamisega tegeleva Kodanike Peakomitee liige.

Aastal 1990 valiti ta Eesti Kongressi liikmeks ja ta oli kõigi Eesti Komitee koosseisude liige. Aastatel 1991–1992 juhtis ta Eesti Komitee loodud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Tartu osakonda.

Aastatel 19911992 oli ta Nõo vallavanem.

Aastatel 1991–1992 kuulus Kalle Jürgenson Eesti Kongressi poolt valituna ja Ülemnõukogu poolt moodustatud Põhiseadusliku Assamblee koosseisu. Põhiseaduslikus Assamblees juhtis põhiseaduse kohalike omavalitsuste peatükki (XIV peatükk) koostavat toimkonda. Põhiseadusliku Assamblee tegevuse lõpuosas juhtis ühiskonnas palju poleemikat tekitanud põhiseaduse rakendussätteid väljatöötavat toimkonda.

Kalle Jürgenson valiti 1992. aastal Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna liikmena Isamaa nimekirjas VII Riigikokku ning 1999. aastal Isamaaliidu nimekirjas IX Riigikokku. Ta oli lühiajaliselt ka VIII Riigikogu asendusliige. IX Riigikogus oli ta rahanduskomisjoni esimees.

Lisaks sellele oli ta aastatel 1993–1996 Nõo valla volikogu liige, 1996–1997 Tartu abilinnapea (linnamajandus ja linnavara), 1998–1999 Elva linnapea ja 1999–2002 Elva linnavolikogu liige.

Avaldatud kirjutisiRedigeeri

Artikleid ajakirjandusesRedigeeri

TõlkedRedigeeri

  • "Poliitiline korrektsus: piirid lubatu ja lubamatu vahel" Vladimir Bukovsky, Akadeemia 12/2009, lk 2269–2286. Tõlge vene keelest.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Kalle Jürgenson on abielus ja tal on kolm poega. Vanem poeg Markus Jürgenson mängib jalgpalliklubi FC Flora põhikoosseisus. Noorim poeg Joonatan Jürgenson on eesti klassikaline pianist.

Isa Aksel Jürgenson (1926–1985) oli Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmehaanika kateedri dotsent ja tunnustatud tugevusõpetuse asjatundja.

Toivo Jürgenson on Kalle Jürgensoni vend.

VälislingidRedigeeri