Alma Ostra-Oinas
Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. september (vkj 4. september) 1886 Sillaotsa talu, Padari küla, Vastse-Kuuste vald, Tartumaa – 2. november 1960 Inta, Komi ANSV) oli Eesti poliitikategelane.[1]
Elulugu
muudaAlma Rosalie Ostra õppis Tartu Puškini gümnaasiumis ja seejärel Bestuževi kursustel (1915) ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Juba kooliajal kuulus ta põrandaalusesse organisatsiooni, kus toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit. Gümnaasiumis õppimise ajal hakkas ta tegutsema Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Tartu komitees.[2]
Jõulude eel 1904 taheti teda arreteerida, tal läks aga korda Riiga põgeneda, kus algas ka kümneaastane põrandaalune tegevus.[2] 1905. aasta revolutsiooni sündmustes osales ta Tallinnas, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja saadeti Siberisse administratiivasumisele Tobolski kubermangu, kust ta aga põgenes ning jätkas parteilise varjunime "Zelma" (Зельма) all illegaalset parteitööd Tallinnas VSDTP Tallinna komitee liikmena. Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna 1907. aastal Londonis toimunud VSDTP V kongressile.
1910. aastal astus ta Peterburi Kõrgematele Naiskursustele filosoofiateaduskonda. 1915. aasta sügisel arreteeriti ta sõjavastase kõne pärast kursuste miitingul ja saadeti politsei järelevalve all Narva.
1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Temast sai ajakirjanik ja poliitik – ta hakkas tööle ajalehe Sotsiaaldemokraat toimetajana ning ta valiti Tartu ja siis Tallinna linnavolikogu liikmeks. Ta oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei esindajana Ajutise Maanõukogu liige.[2] Alma Ostra-Oinas oli ajalehe Sotsiaaldemokraat toimetaja (1917–1918), Ajutise Maanõukogu liige ja osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel.
Aastail 1924–1937 oli ta Tallinna linnavalitsuse nõunik, juhatades tööbörsi ja Töökaitseosakonda ning LV Hoolekande osakonna juhataja. Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.[2] 1929. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Alma Ostra-Oinas oli Asutava Kogu ja I, II, III ja IV Riigikogu koosseisu saadik Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poolt.
18. aprillil 1934 kinnitas Tallinna-Haapsalu rahukogu rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi Jaan Reinbachi laimamise eest kolmenädalane karistus.[3]
Ta tegutses ka advokaadi ja kirjanikuna (1923. aastal ilmus romaan "Aino", 1936 "Lendva").
Alma Ostra-Oinase vangistasid Saksa okupatsioonivõimud 1942. aastal ja 1945. aastal NKVD, ta suri asumisel Komis 1960. aastal.
Isiklikku
muudaAastail 1909–1910 oli ta abielus VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi Jaan Anveltiga, 1914. aastal abiellus ta Eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise juhtiva tegelase Aleksander Oinasega. Koos viimasega oli ta rahuläbirääkimiste eesmärgil kontaktis põrandaaluse Eesti kommunistide juhti Viktor Kingissepaga.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2021. Vaadatud 7. novembril 2009.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Alma Ostra-Oinas". Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht. 5. mai 1926. Vaadatud 23.11.2018.
- ↑ Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa, 19. aprill 1934, nr. 90, lk. 7.
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Alma Ostra-Oinas |
- Alma Ostra-Oinas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Merlin Kirikal. Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika. Alma Ostra jutustus „Aino”. – Keel ja Kirjandus 2023, nr 8–9, lk 873–899. https://doi.org/10.54013/kk788a7
- Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises
