Aleksander Krims
Aleksander Richard Voldemar Krims[1] (1938. aastast ka Aleksander Krims-Radava või Aleksander Radava; 1. oktoober (vkj 19. september) 1893, Tallinn – 19. aprill 1947, Ellamaa) oli Eesti kunstnik.[2][3][4]
Ta sündis Otto ja Sophie (sünd. Sillart) Krimsi perekonnas Tallinnas. Kunstiõpingutega tegi ta algust Eesti Kunstiseltsi õhtustel joonistuskursustel. Aastail 1913-1915 oli Krims Ants Laikmaa õpilane ning esines ka esimesel näitusel 1915. aastal koos kaasõpilastega. 1917. aasta novembris kuulus ta koos Roman Espenberg-Haavamägi, Oskar Kallise, Aleksander Mülberi, Välko Tuule ja Balder Tomasbergiga noorte kunstnike ühingu Vikerla asutajate hulka.[2] Reet Mark on nimetanud teda Vikerla liikmeist kõige kaalukamaks[5]. 1918. aastal esitas ta VI Eesti kunstinäitusele juba 22 maali, 1920. aastatel osales näitustel Eestis ja välismaal (Soomes, Saksamaal, Nõukogude Liidus, Taanis) ning sai 1928. aastal stipendiumi toel külastada Pariisi.[2][3]
Kunstnikuna oli Aleksander Krims aktiivne ja viljakas, kuid tema tööd pärssis kunstikriitika ebasoosing, mistõttu ta ei saanud enam stipendiumeid ja 1935. aastal loobus lõpuks oma teoste eksponeerimisest (erandiks üks näitus 1942. aastal). Eero Epneri hinnangul ei leidnud Krimsi looming ta eluajal heakskiitu, kuna tema tööd ei sobinud 1920. aastatel kujunenud Eesti kunsti realistlikku ja looduslähedasse peavoolu. Pigem iseloomustasid neid stiliseeritud ja eksperimentaalsed vormid ning pehme ja napp koloriit. Kriitiliselt arvustasid seda Hanno Kompus (1920, 1924), August Gailit (1920), Hugo Raudsepp (1922), Rasmus Kangro-Pool (1924) jts. Positiivsed hinnangud nagu Bernhard Lindelt (1931) ja Märt Laarmanilt (1930. aastate algus) jäid harvadeks. Epneri sõnul said Krimsi maalid rehabiliteerituks alles Tiina Abeli, Mai Levini jt käsitlustega 1980. aastate keskel. Kuid tänini pole tema teosed muuseumikogudes esindatud kuigi arvukalt ning Krims ise on jäänud laiemale publikule suuresti tundmatuks.[2][6] Ka tema teoste hilisemad kirjeldused konkreetsete kunstivoolude termineis on eri allikais vastukäivad: nii näiteks nimetas Reet Mark Krimsi maali "Talu" (1923) kubismi klassikaks[7], Eero Epner aga ei pea võimalikuks Krimsi kubismi alla liigitada[2] ning Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse tutvustuses kirjeldatakse sama teost hoopis iseloomuliku metafüüsilise maalina[8].
Krims oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu ja Pallase kunstiühingu liige, kuid kui Pallas 1926.-27. aastal sundis oma liikmeid teistest ühingutest välja astuma, loobus Krims Pallase liikmesusest. 1934. aasta seisuga kuulus Krims aga juba Eesti Kunstnikkude Rühma.[4]
Vähemalt 1924. aastast kuni 1928. aasta Pariisi-reisini eel elas ja töötas Aleksander Krims Haapsalus, kus elas ka tema sõber ja koolikaaslane Roman Haavamägi, kellega ta pidas kirjavahetust välismaaltki. 1935. aasta juunis kolis ta tollasesse Kolovere-Kalju valda Ellamaale.[4]
Elulõpul täidetud ankeedis kinnitas ta, et on vallaline ja lastetu, valdab prantsuse ja vene keelt, pole osalenud mingis ühiskondlikust ega pedagoogilisest tegevuses ning elab 15-ruutmeetrises ateljeekorteris.[2]
1947. aastal suri Krims gripitüsistusena tekkinud kopsupõletikku. Ta maeti Nissi kalmistule.[4]
Viited
muuda- ↑ MuIS, foto Aleksander Krimsist u 1925 - 1929 (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Eero Epner, "Kunstnik, kellest me peaaegu midagi ei tea, aga võiksime teada", Postimees, 15. mai 2020 (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ 3,0 3,1 Aleksander Krims-Radava, EKABL (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Tiina Abel, "Aleksander Krimsi elust ja loomingust", Kunst 67/2, 1985, lk 51-54 (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ Reet Mark, "Noorte Kujurite Ühing Vikerla 1917-1918" (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ Pekka Erelt, "Kuraditosin ehk aardeleid nimega Aleksander Krims", Eesti Ekspress, 26.04.2007 (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ Reet Mark, "Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes. Esimene kunstinäitus ERMi galeriis", Lee: Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne nr 24, mai 2018 (vaadatud 20.07.2024)
- ↑ Krimsi maal "Talu" tutvustus EVM maaarhitektuuri keskuse Facebooki-lehel, 07.07.2020 (vaadatud 20.07.2024)
Välislingid
muuda- Eero Epner, "Kunstnik, kellest me peaaegu midagi ei tea, aga võiksime teada", Postimees, 15. mai 2020
- Pekka Erelt, "Kuraditosin ehk aardeleid nimega Aleksander Krims", Eesti Ekspress, 26.04.2007
- Tiina Abel, "Aleksander Krimsi elust ja loomingust", Kunst 67/2, 1985, lk 51-54
- Aleksander Krims-Radava, EKABL
- Valik Krimsi teoseid Haus Galerii kodulehel
- Krimsi maal "Talu" tutvustus EVM maaarhitektuuri keskuse Facebooki-lehel, 07.07.2020
- Grupifoto: Ants Laikmaa õpilastega (vasakult: Ants Laikmaa, Oskar Kallis, kaks teadmata õpilast, Aleksander Krims, Alfred (Välko) Tuul, teadmata, Aleksander Mülber)