Ava peamenüü

Aleksander Antson (31. august 1899 Võrsna küla, Saaremaa21. september 1945 Haapsalu) oli eesti kirjanik.

Ta töötas nii õpetaja, ajakirjaniku kui ka töölissporditegelasena.

Ta on kirjutanud kaks romaani.

Sisukord

LoomingRedigeeri

RomaanidRedigeeri

  • 1937 "Kirg" (2. trükk 1991)
  • 1938 "Sina ei pea mitte himustama..."

NäidendidRedigeeri

  • 1925 "Lapsed"
  • 1926 "Kolgata"
  • 1927 "147" (koguteose "Aktsioon" II albumis)
  • 1927 "Vangid" (Looming 1927, nr 6)
  • 1931 "Töölise tütar"
  • 1935 "Muretute ülemlaul"
  • 1935 "Tšempionaat"
  • 1938 "Inimesed tuisus (Rahvamehed)"
  • 1939 "Kosjatalu"
  • 1940 "Orduaja lõpp (Parun kolib ära)"

EpigrammidRedigeeri

  • 1927 "Epigrammid"
  • 1930 "Epigrammid" II
  • 1933 "Epigrammid" III
  • 1946 "Epigrammid" IV

Muud teosedRedigeeri

  • 1930 "Tänapäeva Venemaa" (koos Rudolf Sirgega, reisiraamat)
  • 1936 "Berliini olümpiamängud" (2., faksiimiletrükk 1992)
  • 1946 "Võit" (noorsoojutustus)

PersonaaliaRedigeeri

  • Ralf Parve, "Aleksander Antsoni epigrammidest" - Looming 1955, nr 9, lk 1125–1130
  • Rudolf Sirge, "Aleksander Antsoni proosast" – samas, lk 1131–1136
  • Albert Seppel, "Mälestusi Aleksander Antsonist" – Keel ja Kirjandus 1964, nr 7, lk 429–435
  • Albert Seppel, "Meenutusi Aleksander Antsonist" – Looming 1974, nr 8, lk 1356–1361
  • Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, ER, Tallinn 1981, lk 474–482 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 485–486
  • Eesti spordi biograafiline leksikon, 2001, 2. trükk 2002

VälislingidRedigeeri