Albert-August Tiimann

Albert-August Tiimann (vene keeles Тийман Альберт-Август) (13. jaanuar (ukj) 1889 Narva, Peterburi kubermang1942 NSV Liit) oli eesti kommunist ja Eesti Töörahva Kommuuni Narva Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees aastail 19181919.

Albert-August Tiimann 1917. aastal

Albert-August Tiimann õppis Peterburis lukksepaks.[1][2]

1904. aastal astus ta kommunistlikku parteisse. 1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni sai Tiimannist Narva kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane.[1][2]

1917. aastal taganes ta Saksa okupatsioonivägede eest Venemaale ja tegutses Jamburgis, olles VK(b)P Jamburgi Komitee esimees[3].

Eesti Töörahva Kommuuni ajal töötas Tiimann Narva Töörahva Saadikute Nõukogu täitevkomitee esimehena.[1][2] Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teaduri Valdur Ohmanni andmeil vahistati Töörahva Kommuuni võimuperioodil Tiimanni juhtimisel Narvas 208 inimest, kellest 34 hukati (neist 19 süüdistatuna kriminaalkuritegudes, mitte poliitilise meelsuse või vaenuliku suhtumise eest uude riigikorda). Osa vahistatutest olid valgekaartlaste lähikondsed, kes võeti pantvangi.[1][4][5] Narva linnasekretäri Ants Liimetsa 2017. aasta andmeil oli mahalastuid 67 ja hukatuid kokku arvatavasti üle 100. Ta märgib, et kui vastaste mahalaskmist võib kuidagi mõista, siis 6 isikut oli hukatud kui "kahtlased inimesed". Liimetsa teada lasti inimesi maha igasuguse uurimise ja kohtuta.[6] Aasta hiljem ütles Liimets tapetuid olevat 126.[7] Ajakirjaniku ja ajaloolase Taavi Minniku andmeil hukati linnas poolsada ja vangistati üle 200 narvalase. Minnik leiab arhiividokumentidele viidates, et see toimus Albert-August Tiimanni ja teise juhtiva Narva bolševiku, Ants Daumani teadmisel ja juhtnööride järgi.[8] Ajalooharidusega poliitiku Eldar Efendijevi teada osalesid Tiimann ja Dauman represseerimistes ning nende allkirjad on dokumentidel, mille alusel väga palju inimesi hukati.[9]

Albert-August Tiimann 1920. aastal

1919. aastal asus Albert-August Tiimann Nõukogude Venemaale, kus töötas juhtivatel töökohtadel majanduse vallas.[1][2] 1937.a jaanuaris vahistati, kuid vabastati 1939.a kuriteokoosseisu puudumise tõttu.[viide?] 1940. aastal Tiimann arreteeriti ja ta suri vangistuses 1942. aastal. Nõukogude võim rehabiliteeris Tiimanni 1956. aastal.[1][2]

Pärast Teist maailmasõda Narva rajatud tänav, mis algselt kandis nime Soldina tänav[8][10] (teiste allikate järgi Soldino tänav),[6][11] nimetati Narva linna TSN TK otsusega nr 256 10. juulist 1974 tema järgi ümber Albert-August Tiimani tänavaks "eesmärgiga jäädvustada ajalukku silmapaistva võitleja ja revolutsionääri nimi".[6][10] Osutades Tiimanni osalusele repressioonides ja Eesti Vabariigi vastasele tegevusele esitati pärast Eesti Vabariigi taastamist korduvalt üleskutseid Albert-August Tiimanni tänava (ja sarnastel põhjustel ka Narva Ancis Daumani tänava) nimi ära muuta.[8] 26. jaanuaril 2023 nimetas Narva volikogu tänava ümber Soldina tänavaks.[12]

Viited muuda