Adiantum

taimeperekond

Adiantum (Adiantum) on adiantumiliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaimede perekond.[1]

Adiantum
Juusadiantum Adiantum capillus-veneris. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885), Gera, Saksamaa
Juusadiantum Adiantum capillus-veneris. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885), Gera, Saksamaa
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Sõnajalgtaimed Pteridophyta
Klass Keerdlehikud Pteridopsida
Selts Polypodiales
Sugukond Adiantumilised Adiantaceae
Perekond Adiantum Adiantum
Varvas-adiantum
Talbjas adiantum
Karvane adiantum

Perekonna nimi tuleb kreeka keelest ja tähendab 'ei saa märjaks'. Sellega näidatakse taimede võimet vihmana pealesadav vesi maha poetada, ilma et lehed märguksid.

Levik muuda

Adiantumi liike on üle 200, enamik troopikas ja lähistroopikas. Nad kasvavad troopikas ja lähistroopikas, peamiselt Andides, Ida-Aasias (Hiinas leidub neid 40 liiki) ja Uus-Meremaal (10 liiki).[1]

Juusadiantum kasvab Lõuna- ja Lääne-Euroopas looduslikult. See on vastupidav ilutaim, mis sobib ka niiskesse jahedasse ruumi.[1]

Adiantumid eelistavad kasvada varjus. Nad kasvavad vee lähedal ja kaljudel, mõned adiantumid on epifüüdid.[1]

Välimus muuda

Adiantumi vars on lühike või pikk, roomav kuni poolpüstine ja harunenud.

Lehed on suured, helerohelised ja tugevalt lõhestunud, moodustades lehviku äraspidimunajatest, trapetsikujulistest või kiiljatest leheosadest. Leherootsud on pikad ja läikivad, värvilt tumedad, vahel isegi mustad[1]. Lehelaba on sulgjagune, liht- kuni viielisulgjas[1]. Steriilsed lehed on kujult sageli teistsugused kui fertiilsed lehed[1]. Leheseis on vahelduv või vastastikune.

Adiantumi eoskuhjad on ümarad või piklikud. Tavaliselt paiknevad nad sulglehekese serva lähedal. Adiantumitele on iseloomulik eoskuhjasid kattev pöördunud leheserv.[1]

Adiantumite risoom on lühike[1]. Risoom on kaetud tuhmide pruunide või mustade soomustega.

Koostis muuda

Adiantumi lehed sisaldavad triterpenoide, flavonoide, lipiide, steroide, fenoolkarbonüülhappeid ja nende derivaate, proantotsüanidiine ja eeterlikke õlisid.

Kasvatamine muuda

Paljusid adiantumeid kasvatatakse toataimena või lõikelillena. Eestis on toataimena tuntud karvane, kaunis, talbjas, saba-, varvas- ja õrn adiantum.[1]

Eesti avamaal saab looduslikult kasvatada himaalaja adiantumit[1]. Kõige külmakindlamad adiantumid on aleuudi ja varvas-adiantum, mis on omavahel nii lähedalt sugulased, et neid peetakse sama liigi alamliikideks.

Liike muuda

Viited muuda