Adiantum
Adiantum (Adiantum) on adiantumiliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaimede perekond.[1]
| Adiantum | |
|---|---|
 Juusadiantum Adiantum capillus-veneris. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885), Gera, Saksamaa | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Sõnajalgtaimed Pteridophyta |
| Klass |
Keerdlehikud Pteridopsida |
| Selts |
Polypodiales |
| Sugukond |
Adiantumilised Adiantaceae |
| Perekond |
Adiantum Adiantum |
Perekonna nimi tuleb kreeka keelest ja tähendab 'ei saa märjaks'. Sellega näidatakse taimede võimet vihmana pealesadav vesi maha poetada, ilma et lehed märguksid.
Levik muuda
Adiantumi liike on üle 200, enamik troopikas ja lähistroopikas. Nad kasvavad troopikas ja lähistroopikas, peamiselt Andides, Ida-Aasias (Hiinas leidub neid 40 liiki) ja Uus-Meremaal (10 liiki).[1]
Juusadiantum kasvab Lõuna- ja Lääne-Euroopas looduslikult. See on vastupidav ilutaim, mis sobib ka niiskesse jahedasse ruumi.[1]
Adiantumid eelistavad kasvada varjus. Nad kasvavad vee lähedal ja kaljudel, mõned adiantumid on epifüüdid.[1]
Välimus muuda
Adiantumi vars on lühike või pikk, roomav kuni poolpüstine ja harunenud.
Lehed on suured, helerohelised ja tugevalt lõhestunud, moodustades lehviku äraspidimunajatest, trapetsikujulistest või kiiljatest leheosadest. Leherootsud on pikad ja läikivad, värvilt tumedad, vahel isegi mustad[1]. Lehelaba on sulgjagune, liht- kuni viielisulgjas[1]. Steriilsed lehed on kujult sageli teistsugused kui fertiilsed lehed[1]. Leheseis on vahelduv või vastastikune.
Adiantumi eoskuhjad on ümarad või piklikud. Tavaliselt paiknevad nad sulglehekese serva lähedal. Adiantumitele on iseloomulik eoskuhjasid kattev pöördunud leheserv.[1]
Adiantumite risoom on lühike[1]. Risoom on kaetud tuhmide pruunide või mustade soomustega.
Koostis muuda
Adiantumi lehed sisaldavad triterpenoide, flavonoide, lipiide, steroide, fenoolkarbonüülhappeid ja nende derivaate, proantotsüanidiine ja eeterlikke õlisid.
Kasvatamine muuda
Paljusid adiantumeid kasvatatakse toataimena või lõikelillena. Eestis on toataimena tuntud karvane, kaunis, talbjas, saba-, varvas- ja õrn adiantum.[1]
Eesti avamaal saab looduslikult kasvatada himaalaja adiantumit[1]. Kõige külmakindlamad adiantumid on aleuudi ja varvas-adiantum, mis on omavahel nii lähedalt sugulased, et neid peetakse sama liigi alamliikideks.
Liike muuda
- Adiantum anceps (sarnasadiantum)
- Adiantum capillus-veneris (juusadiantum)
- Adiantum caudatum (saba-adiantum)
- Adiantum chilense (tšiili adiantum)
- Adiantum formosum (kaunis adiantum)
- Adiantum hispidulum (karvane adiantum)
- Adiantum macrophyllum (suurelehine adiantum)
- Adiantum pedatum
- Adiantum pedatum var. aleuticum (aleuudi adiantum)
- Adiantum pedatum var. pedatum (varvas-adiantum)
- Adiantum peruvianum (peruu adiantum)
- Adiantum raddianum (talbjas adiantum)
- Adiantum reniforme (neerjas adiantum)
- Adiantum tenerum (õrn adiantum)
- Adiantum trapeziforme (trapetsadiantum)
- Adiantum venustum (himaalaja adiantum)
Viited muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Adiantum |