Ava peamenüü

20-sendine euromünt on eurotsooni ringluses olev münt.

kakskümmend senti
(Euroala)
Väärtus 0,2
Kaal 5,74 g
Läbimõõt 22,25 mm
Paksus 2,14
Serv sile
Materjal Nordic Gold
Vermitud 2002-tänapäevani
Avers
Kujundus Euroopa Liit enne 1. mai 2004 laienemist; pärast 2007 väljastatud müntidel on Euroopa kontuurid
Kujundaja Luc Lycux
Revers
Kujundus mitmesugune
Kujundaja paljud

See on käibel alates aastast 2002. Osad mündid on küll vermitud 1999, kui euro loodi, aga neid ei lastud toona veel ringlusesse.

Sisukord

KujundusRedigeeri

 
Kõikide 20-sendiste serv

Mündid on tehtud sulamist Nordic Gold. Mündi läbimõõt on 22,25 mm, paksus 2,14 mm ja kaal 5,74 grammi. Müntide serv on sile seitsme sälguga. Sellist kujundit nimetatakse hispaania lilleks.

Euromündi avers ehk esikülg on kõikidel riikidel ühine, kuid revers on riikidel erinev.

Ühine külgRedigeeri

Aversi sellisel kujul, nagu seda alates 2007 kasutatakse, kujundas Luc Luycx.

See kujutab mündi vasakul poolel Euroopa kaarti. Islandit ei ole mündil peal, Venemaa on ära lõigatud umbes Kandalakša lahe ja Bosporuse väina vaheliselt joonelt, Küpros on nihutatud lääne poole Kreeta alla, et ta kaardile jääks, ja Malta on ebaproportsionaalselt suur, et ta näha oleks.

Põhjast lõunasse läbivad kaarti 6 püstjoont, mis katkevad maa kohal ja on näha mere kohal. Iga püstjoone ülemises ja alumises otsas on täht, kokku 12 tähte. Kõige läänepoolsem joon läbib kaarti umbes Gibraltari kohal ja kõige idapoolsem umbes Itaalia mandriosa lõunatipu kohal. Tähed on samasugused nagu Euroopa lipul.

Mündi paremal poolel on tõstetud kirjaga suur number 20 ja selle all väiksemate tähtedega "EURO CENT". Numbri 20 nulli järel on tillukeselt mündi kujundaja nimetähed LL.

Enne 2007. aastat olid kaardil näha ainult tollasesse euroalasse kuulunud riigid.

Rahvuslik külgRedigeeri

Kirjeldus Pilt
  Austria:
Mündil kujutatakse Belvedere'i lossi, mis on Austria üks kauneimaid barokkstiilis losse. 1955 kirjutati seal alla lepingule, mis taastas Austria iseseisvuse. Seetõttu on lossi nimi saanud vabaduse sünonüümiks.[1]
  Belgia:
Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kaks mündiseeriat, mõlemad kehtivad seadusliku maksevahendina. Siin näidatud hilisema kujundusega mündil paiknevad kuningas Albert II portree, kuninga monogramm ja mündi väljalaskeaasta mündi siseosas.[1]

1. seeria (2002–2007)

2. seeria (2008–)
  Eesti:
2004. aasta detsembris korraldatud konkursi võitis rahvahääletuse teel Lembit Lõhmuse kujundus. Sellel kujutatakse Eesti kaarti ja sõna "EESTI".
  Hispaania:
Mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.[1]

1. seeria (1999–2009)

2. seeria (2010–)
  Iirimaa:
Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigi nimiväärtustega Iiri müntidel ühesugust rahvuslikku kujundit traditsioonilist Iiri sümbolit keldi harfi, mündi väljalaskeaastat ja sõna "Éire", mis tähendab iiri keeles Iirimaad. Harfi kujundas Jarlath Hayes.[1]
  Itaalia:
Mündil kujutatakse Itaalia futuristi Umberto Boccioni skulptuuri.[1] Boccioni oli juhtiv futuristlik maalikunstnik ja skulptor Regio Calabriast. Mündil olev skulptuur valmis 1913 ja seda peetakse futurismi meistriteoseks.
  Kreeka:
Münt on pühendatud juhtivale Kreeka poliitikule ning diplomaadile Ioannis Capodistriasele (1776–1831), kellest sai pärast iseseisvussõda Kreeka esimene kuberner (18301831).[1] Kujunduse autor on Georgios Stamatopoulos.
  Küpros:
Mündil kujutatakse Kyrenia kaupmeeste laeva, mis on pärit 4. sajandist eKr ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena[1] Motiiv valiti rahvahääletuse tulemusena ning selle autorid olid Erik Maell ja Tatiana Soteropoulos. Küpros on eurotsooni liige alates 1. jaanuarist 2008.
  Luksemburg:
Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna "Luksemburg" luksemburgi keeles.[1]
  Madalmaade Kuningriik:
Müntidel kujutatakse kuninganna Beatrixi profiilis ja sõnu „Beatrix, Madalmaade kuninganna” hollandi keeles.[1]
  Malta:
Mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult oliivioks ja paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad "Repubblika ta' Malta" (Malta Vabariik). Malta liitus eurotsooniga 1. jaanuaril 2008.[1]
  Monaco:
Esimese seeria müntidel kujutati Monaco vappi koos kirjaga "MONACO" üleval ääres ja aastaarvuga all. Pärast vürst Rainier III surma hakati vermima münte Albert II monogrammiga.

1. seeria (2002–2005)

2. seeria (2006–)
  Portugal:
Mündil kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1142.[1]
  Prantsusmaa:
Tavapäraselt on Prantsuse frankidel kujutatud külvaja motiivi. Laurent Jorlo loodud moodne ja ajatu graafika kujutab Prantsusmaad, mis jääb enesele truuks ka Euroopaga lõimudes.[1]
  Saksamaa:
Mündil kujutatakse Brandenburgi väravat, mis sümboliseerib Saksamaa lõhenemist ja taasühinemist. Reinhard Heinsdorffi loodud motiivil kujutatakse värava avamist, rõhutades Saksamaa ja Euroopa ühinemist.[1]
  San Marino:
Mündil kujutatakse Püha Marinot. Motiiv põhineb Guercino koolkonna maalil.[1]
  Slovakkia:
Mündil kujutatakse Bratislava lossi ja Slovakkia riigivapi motiivi.[1] Slovakkia liitus eurotsooniga 1. jaanuaril 2009.
  Sloveenia:
Mündil on Lipizzaneri hobused.[1]
  Soome:
Mündil kujutatud vapilõvi on jäljend skulptor Heikki Häiväoja kavandist. Mitmel Soome mündil on vapilõvi, näiteks 1-margasel mündil ajavahemikus 19642001.[1]

1. seeria (2002–2006)

2. seeria (2007–)
  Vatikan:
Vatikani müntide kujundus on muutunud kaks korda. Esimesel mündiseerial kujutati paavsti Johannes Paulus II ja nime "CITTA DEL VATICANO" ('Vatikani linnriik'). Paavsti surma järel loodi uus münt, millel kujutati Camera Apostolica embleemi ja Camerlengo vappi. Kui ametisse valiti Benedictus XVI, siis hakati tema näopildiga münte väljastama.

1. seeria (2002–2005)

2. seeria (2005–2006)

3. seeria (2006–)

Plaanitud kujundusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 [1] Euroopa Keskpanga koduleht (välja otsitud 23.02.2010)