Ava peamenüü

1-eurone münt on euroalas käibiv münt.

üks euro
(Euroala)
Väärtus 1
Kaal 7,5 g
Läbimõõt 23,25 mm
Paksus 2,33
Serv vahelduv rihveldus
Materjal äär: nikkelpronks, keskosa: kupronikkel, nikkel, kupronikkel (kolmekihiline)
Vermitud 2002 – tänaseni (1999 ainult Prantsusmaa, Soome, Hispaania, Belgia ja Hollandi jaoks)
Avers
Kujundus Euroopa Liit enne 1. mai 2004 laienemist; pärast 2007 väljastatud müntidel Euroopa geograafiline kaart
Kujundaja Luc Luycx
Revers
Kujundus palju erinevaid
Kujundaja paljud

See münt käibib eurotsoonis alates 2002. aastast.

Euromündi pealmine külg on kõigil riikidel ühine, kuid tagakülje kujundus on igal eurotsooni riigil erinev.

1-euroseid münte on 2010. aasta septembri seisuga ringluses 6,290 miljardit.[1]

Sisukord

KujundusRedigeeri

 
Kõikide 1-euroste serv

Münt koosneb kahest sulamist. Sisemine ring koosneb kolmest kihist: kupronikkel, nikkel ja kupronikkel ning välimine osa on nikkelpronksist. See annab mündile kaks värvi. Mündi läbimõõt on 23,25 mm, paksus 2,33 mm ja kaal 7,5 grammi. Mündi serv on vahelduvalt rihveldatud.


Ühine külgRedigeeri

Pealmise külje kujundas Belgia kunstnik Luc Luycx, kes võitis vastava üleeuroopalise konkursi. Sellel kujutatakse Euroopa kaarti, kus pole peal Islandi. Euroopa idapiir kulgeb mündil läbi Bosporuse väina, Ukraina ja Valgevene keskosa ning Skandinaavia põhjaosa. Kaarti läbivad mere kohalt 6 põhja-lõuna-suunalist joont, mis katkevad maa kohalt. Kõige läänepoolsem joon kulgeb umbes OsloElba meridiaanil, kõige idapoolsem umbes Laadogaİstanbuli joonel. Joonte mõlemas otsas on täht, kokku on tähti 12 ja need on sellised kui Euroopa Liidu lipul. Risti üle kaardi on idas suurelt sõna EURO ja läänes number 2. Küprose kõrval on disaineri initsiaalid LL.

Eurotsooni laienemise tõttu 20072009 Sloveenia, Küprose, Malta ja Slovakkiaga muudeti 2007 euromündi esikülje kujundust, lisades kaardile Küprose ja Malta. Küpros on rohkem läänes kui peaks ja Maltat on suurendatud, et see mündil näha oleks.

Rahvuslik külgRedigeeri

Rahvuslikul küljel peab olema riigi tähis. Esimeses, 2002. aasta kujunduses puudus Belgia ja Soome kujunduses riigi tähis; see puudus parandati 2007 välja tulnud teises kujunduses, kus lisati vastavalt tähed BE ja FI.

Kirjeldus Pilt
  Austria:
Mündil on Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti portree, mis kujundab Austria mainet muusikamaana.[2]
  Belgia:
Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kaks mündiseeriat, mõlemad kehtivad maksevahendina. Müntidel kujutatakse kuninga Albert II portreed ja tema monogrammi. Siseosas on mündi väljalaskeaasta.[2]

1. seeria (2002–2007)

2. seeria (2008–)
  Eesti:
Mündil kujutatakse Eesti kaarti.
  Hispaania:
Mündil kujutatakse kuningas Juan Carlos I portreed.[2] Mündi kujundas Luis José Díaz.[2]

1. seeria (1999–2009)

2. seeria (2010–)
  Iirimaa:
Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigi nimiväärtustega Iiri müntidel ühesugust rahvuslikku kujundit: traditsioonilist Iiri sümbolit keldi harfi, mündi väljalaskeaastat ja sõna „Éire” (Iirimaa iiri keeles). Harfi kujundas Jarlath Hayes.[2]
  Itaalia:
Mündil kujutatakse Leonardo da Vinci 15. sajandi joonistust "Vitruviuse inimene" inimkeha ideaalsetest proportsioonidest.[2] Kuna see on ümmargune, mahub ta täpselt münti.
  Kreeka:
Mündil kujutatud öökull on pärit Antiik-Ateena 4-drahmiselt mündilt (5. sajand eKr).[2] Öökull on vanakreeka mütoloogiast pärit jumalanna Athena sümbol, ühtlasi sümboliseerib öökull nii teadmisi ja tarkust, mida Athena kehastas, kui Ateena linna, mille kaitsjaks Athena oli.
  Küpros:
Mündil kujutatakse vaseajast pärinevat ristikujulist jumalakuju (umbes 3000 eKr). See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames.[2] Küprosel on euro kasutusel alates 1. jaanuarist 2008.
  Luksemburg:
Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” letseburgi keeles.[2]
  Holland:
Müntidel kujutatakse kuninganna Beatrixi profiilis ja sõnu „Beatrix, Madalmaade kuninganna” hollandi keeles.[2]
  Malta:
Müntidel kujutatakse Sõltumatu Malta Ordu embleemi. Aastatel 15301798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ja tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.[2] Malta võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2008.
  Monaco:
Esimesel mündiseerial kujutati prints Rainier III ja tagaplaanil Albert II. Rainier' surma tõttu 2005 asendati see kujundus vürst Albert II portreega.[2]

1. seeria (2002–2005)

2. seeria (2006–)
  Portugal:
Müntidel kujutatakse Portugali kindlusi ja vappe, mida ümbritsevad Euroopa Liidu tähed. Need sümboliseerivad dialoogi, väärtuste jagamist ja Euroopa ülesehitamise dünaamikat. Müntide keskel kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit 1144. aastast.[2]
  Prantsusmaa:
Mündil kujutatakse kunstnik Joaquim Jiminezi joonistatud puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ja riigi moto "Liberté, Egalité, Fraternité"[2] (Vabadus, võrdsus, vendlus).
  Saksamaa:
Mündil kujutatakse Saksamaa vappi ehk suveräänsuse traditsioonilist sümbolit kotkast ümbritsetuna 12 tähest. Motiivi kujundasid Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer.[2]
  San Marino:
Mündil kujutatakse vabariigi ametlikku vappi[2].
  Slovakkia:
Mündil kujutatakse Slovakkia riigivapi motiivi: kahekordset risti kolmel mäel.[2] Euro on Slovakkias kasutusel alates 1. jaanuarist 2009.
  Sloveenia:
Mündil kujutatakse esimese sloveenikeelse trükitud raamatu autorit Primož Trubarit.[2] Trubar oli kujutatud ka sloveeni tolaril.
  Soome:
Mündil kujutatakse Pertti Mäkise loodud motiivi kahe lendava laululuigega, kes on Soome rahvuslind. Motiiv pärineb Soome iseseisvuse 80. aastapäevale pühendatud meenemündi kavandikonkursile esitatud võistlustööst.[2]

1. seeria (2002–2006)

2. seeria (2007–)
  Vatikan:
Vatikani müntide kujundus on muutunud kaks korda. Esimesel mündiseerial kujutatakse paavsti Johannes Paulus II ja nime CITTA DEL VATICANO (Vatikani linnriik). Paavsti surma järel kujundust muudeti, sellel kujutati Camera Apostolica embleemi ja Camerlengo vappi. Kui paavstiks valiti Benedictus XVI, siis hakati väljastama tema näopildiga münte.

1. seeria (2002–2005)

2. seeria (2005–2006)

3. seeria (2006–)

Plaanitud kujundusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Euroopa Keskpank vaadatud 26.03.11
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 [1] Euroopa Keskpanga koduleht (välja otsitud 21.02.2010)