Ülo Sirp

eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik

Ülo Sirp (24. jaanuar 1927 Mägiküla, Vohnja vald, Virumaa1. jaanuar 2021) oli eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik. [1]

Ta sündis ehitusmeistrist isa ja koduperenaisest ema perekonnas. 1929. aastal kolis pere Nõmmele ning 1934. aastal Saue valda Üksnurme külla riigilaenu toel ostetud tallu. Seal lõpetas ta 1941. aastal Saku-Kajamaa 6-klassilise algkooli ning õppis Nõmme Gümnaasiumis. 1948–1954 õppis ta ruumikujundust Tallinna Tarbekunsti Instituudis (hilisemas Eesti Kunstiakadeemias), lõpetas kiitusega. [1]

Sirp suunati tööle Kunstitoodete Kombinaadi töökodade Tartu osakonda, kus töötas algul kunstnikuna ja hiljem kunstiala juhatajana, õpetades samal ajal ka Tartu Kunstikoolis.

1970. aastal kolis Sirp koos perega Tallinna. Ta töötas Tööstusprojektis algul sisearhitektina, hiljem grupijuhi, osakonna peaspetsialisti ja osakonna juhataja asetäitjana, pensioniea saabudes aga veel kolm aastat treial-lukksepana. [1]

Ülo Sirbi olulisemate tööde hulka kuuluvad Tallinna Linnahalli (koos Mari-Ann Hakkiga), Tartu Ülikooli raamatukogu (koos Linda Arikega) ja Tallinnas Sütiste teel asuva täiendkoolituse keskuse sisekujundused. [1] Ta on maalinud ka akvarelle, valmistanud puust mööblit ja skulptuure, mida on kogunud isalt päritud Rännaku tallu Harjumaal Üksnurmel. [2][3]

Koostöös Endel Tanilooga on Sirp loonud kirjanik Jaan Kärneri mälestussamba, mis asub Elva kalmistul [4], 1919. aasta Saaremaa vastuhaku mälestusmärgi (ajalehe Saarte Hääl teatel "esimene figuraalse, kubismi mõjutustega dolomiitmonument eesti kunstis" hüüdnimega "Upa mehed", valmis 1963 ja asus nüüdse Ferrumi kaubamaja kohal, teisaldati 1990 ning on nüüdseks hävinud) [5], skulptuuri Kivijüri Käina-Kõrgessaare-Heltermaa teeristil Hiiumaal (mälestusmärk Teises maailmasõjas osalenud Hiiumaa kaitsjate auks) [6] ja Siimusti vennaskalmistu monumendi [7][8].

Koos skulptor Juhan Paberitiga valmis sõjamonument Paides (1967) [9]. Sirbi akvarellinäitused on toimunud Tallinna Keskraamatukogus ja Saku Vallaraamatukogus. [1][10]

Kirjutisi muuda

  • Alo Sirp ja Ülo Sirp. "Üksnurme mõis ja tema külad". Mittetulundusühing Metsanurme, 2005 (138 lk)[11]

Tunnustus muuda

Liikmesus muuda

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli muusikaõpetaja Kersti Sirp, neil on kaks poega.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ülo Sirbi akvarellid Saku Vallaraamatukogu, 10. september 2013 (vaadatud 05.12.2017).
  2. Lea Saalep Skulptuuride salaaed Anne/EPL, 07.08.2001 (vaadatud 05.12.2017).
  3. Anneli Kana Matk pealinna lähedal, mõnusas metsavaikuses Eesti Loodus, 5/2008 (vaadatud 05.12.2017).
  4. Jaan Kärneri mälestussamba autorid skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp, 1961, E-varamu.
  5. 90 aastat Saaremaa ülestõusust Muhumaal Saarte Hääl, 28.02.2009 (vaadatud 05.12.2017).
  6. 3394 Skulptuur "Kivijüri", E. Taniloo, Ü. Sirp, 1966 (graniit) Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 05.12.2017).
  7. Skulptor Elmar Rebane (paremal) ja arhitekt Ülo Sirp Jõgeva rajooni Siimuste vennaskalmistu monumendi kipsmaketi juures (H. Karro foto, 1967) FOTIS (vaadatud 05.12.2017).
  8. Teistel andmetel koos skulptor Elmar Rebasega. Jõgeva linna vaatamisväärsused Vooremaa, 24.05.2008 (vaadatud 05.12.2017).
  9. In memoriam Juhan Paberit Tartu Kunstimaja, 2015 (vaadatud 05.12.2017).
  10. 3.- 26.09 - Ülo Sirbi akvarellide näitus, Tallinna keskraamatukogu (vaadatud 05.12.2017).
  11. "Üksnurme mõis ja tema külad" Raamatukoi (vaadatud 05.12.2017).
  12. "Kadunud kaheksakümnendad: Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis" Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2010, lk 145, 204, 207.
  13. Vabariigi Presidendi otsus[alaline kõdulink], Riigi Teataja (vaadatud 05.12.2017).
  14. Tiina-Mari Viides Külaskäik Rännaku tallu Harju Ekspress, 18. aprill 2008, lk 9 (vaadatud 05.12.2017).

Kirjandus muuda