Ava peamenüü

Õisu järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Õisu alevikust 1 km loodes.

Õisu järv
Õisu järv.jpg
Õisu järv kagukaldal asuvast vaatetornist
Valgla maad Eesti Eesti
Sissevool Kõpu jõgi, Vidva oja, Raadi oja
Väljavool Kõpu jõgi
Valgla suurus 199 km²[1]
Pindala 1,937 km²[1]
Pikkus 2,25 km[1]
Laius 1,22 km[1]
Kaldajoone pikkus 6,986 km[1]
Keskmine sügavus 2,8 m
Suurim sügavus 4,3 m
Kõrgus merepinnast 45,5 m
Koordinaadid 58° 12′ 22″ N, 25° 31′ 13″ E
Õisu järv (Eesti)
Õisu järv
Õisu järv talvel

KirjeldusRedigeeri

Õisu järv on 193,4 hektari suurune; suurim sügavus on 4,3 m ja keskmine sügavus 2,8 m. Asub merepinnast 45,5 m kõrgusel. Järv asub Sakala kõrgustiku keskosas kagu-loode suunal asuvas Õisu-Rimmu ürgorus. Järv on osaliselt soostunud, kaldad madalad ja turbased[2].

Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda[3].

Järvest ida pool umbes 160 m kaugusel kulgeb Sultsi – Abja–Paluoja tee.

LäbivoolRedigeeri

Õisu järv on tugeva läbivooluga, sisse voolavad Kõpu jõgi (Saviaru jõgi), Vidva oja, Raadi oja ja palju kraave. Väljavool toimub Kõpu jõe (Rimmu jõgi) kaudu, mis suubub Raudna jõkke.

Suurvee ajal tõuseb veepind meetri võrra, paduvihmade ajal veel rohkem (1978. aastal kuni 2 m)[2].

ElustikRedigeeri

Õisu järv on ümbruskonna parim kalajärv, kalastik on suhteliselt rikkalik. Peamised kalad on latikas, särg, koha, haug[2]. Väiksemaarvuliselt on esindatud viidikas ja angerjas. Leidub ka kaitsealust vingerjat[4].

Järves leidub rikkalikult fütoplanktonit ja seetõttu on vee suvine õitsemine tavaline nähtus. Suhteliselt palju leidub ka zooplanktonit, kuid põhjaloomastikku on vähe[2].

Järves on rohkesti harvaesinevat, kerasid moodustavat rohevetikat järvepalli (Aegagrophila sauteri)[4].

Järv oli kunagi ka vähirikas, kuid vähid hävinesid vähikatku ja piimatööstuse heitvete tõttu.

LooduskaitseRedigeeri

Õisu järv kuulub Õisu maastikukaitseala koosseisu[5].

AjaluguRedigeeri

Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mis asus mandrijää taganemisel veega täitunud Õisu-Rimmu ürgorus. Suur osa varasemast veekogust on muutunud järvest põhja pool asuvaks 1454 ha suuruseks sooks (Õisu soo). Praeguse järve suurus moodustab umbes kolmandiku esialgsest[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Õisu järv Eesti Looduse Infosüsteemis (vaadatud 19.08.2016)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Õisu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021".
  3. Õisu järv riiklikus keskkonnaregistris (vaadatud 19.08.2016)
  4. 4,0 4,1 Õisu järv Eesti entsüklopeedia veebiversioonis
  5. Õisu maastikukaitseala Eesti Looduse Infosüsteemis

VälislingidRedigeeri