Kõpu jõgi (ka Saviaru jõgi, Õisu jõgi, Rimmu jõgi, Osju jõgi) on jõgi Viljandi maakonnas Sakala kõrgustikul, Raudna jõe suurim lisajõgi.

Kõpu jõgi
Lähe Äriküla
Suubub Raudna jõgi
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 399,2 km²[1]
Pikkus 69 km[1]
Langus 80,5 m
Lang 1,3 m/km
Parempoolsed lisajõed Saviaru oja, Vanausse oja, Morna oja, Tammelaane kraav, Vardi oja, Kõssa oja, Ojapera oja
Vasakpoolsed lisajõed Araku oja, Pulgaaru oja, Koolioja, Allikoja, Laane oja
Kaart

Kirjeldus

muuda

Kõpu jõgi asub Sakala kõrgustikul, jõe pikkus on 69 km (koos lisaharudega 75,2 km), valgla 399,2 km²,[1] langus 80,5 m ja lang 1,3 m/km.

Kõpu saab alguse 104 m kõrgusel Mulgi vallas Ärikülas ja suubub Põhja-Sakala vallas Vanaveski külas 23,5 m kõrgusel vasakult poolt Raudna jõkke 33,2 km kaugusel selle suudmest.[1] Kõpu jõgi on Raudna jõe suurim lisajõgi ja selle valgla moodustab Raudna jõe valglast (1122,5 km²) 36%.

Kõpu jõgi läbib Ainja järve, Turva järve, Õisu järve ja Vanaveski järve.[2] Enne Õisu järve suubuvat Kõpu jõge tuntakse ka Saviaru jõena, järvest lähtuvat Kõpu jõge Õisu või Rimmu jõena ning alamjooksu ka Osju jõena.[3]

Kaitsealustest aladest läbib Kõpu jõgi Ainja maastikukaitseala ja Õisu maastikukaitseala. Jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.[1]

Põhi- ja tugi maanteedest ületavad Kõpu jõge Valga–Uulu maantee (truup), Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee (Saviaru sild) ja Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee (Puna sild), kõrvalmaanteedest Karksi-Nuia – Anikatsi tee, Sultsi – Abja-Paluoja tee, Heimtali – Uue-Kariste – Abja-Paluoja tee ja Vastemõisa–Kõpu tee.

XX sajandi alguses loeti suurt osa Kõpu jõest parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).[4]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kõpu jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 21.03.2022.
  2. Kõpu jõgi Eesti looduse infosüsteemis
  3. Kõpu jõgi Eesti entsüklopeedia veebiversioonis
  4. Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17

Välislingid

muuda