Zirbitzkogel

Zirbitzkogel on Seetali Alpide kõrgeim punkt. See asub Steiermargis ülemisest Muri orust lõuna pool Kärnteni piiri lähedal. Drava vasakpoolne lisajõgi Lavant saab alguse mäe lõunanõlvadelt.

Zirbitzkogel
Zirbitzkogel ja Zirbitzkogelhaus
Kõrgus	2396 m
Asukoht	Austria
Ahelik, mäestik	Seetali Alpid
Suhteline kõrgus	1502 m
Koordinaadid	47° 3′ 0″ N, 14° 34′ 0″ E

Selle nimi ei tulene, nagu rahvasuus arvatakse, kohati metsades domineerivatest alpi seedermännist (saksa keeles Zirben), vaid sloveenikeelsest sõnast zirbiza, mida võib tõlkida kui "punane mägikarjamaa", mis on viide punaste kroonlehtedega roostepruunile rododendronile (Rhododendron ferrugineum), mis on seal levinud. Kohalikus piirkonnas tuntakse seda rododendronitaime ka kui Almrausch ("alpi deliirium"), mis võib-olla viitab taimede toksilisusele.

Zirbitzkogeli tipuplokk on moodustatud kristallilisest kivimist; valdavalt kiltkivi, gneissid ja graniidid. Vaatamata oma suhteliselt madalale kõrgusele on sellel kindel kõrgmäestiku iseloom. Selle reljeefi moodustasid jääaja liustikud ja sellele järgnenud nõlvadel liikumine. Väga allikarikkas piirkonnas on mitu karrijärve, näiteks kaks Winterleitenseed.

Tihedad kuusemetsad katavad nõlvu kuni subalpiinse vööndini, enne kui neile järgnevad kuuse, lehise ja alpi seedermänni hajusad puistud (alpi seedermänni-lehise mets). Tipupiirkonnas domineerib räsitud tarnarohumaa, mis vahelduvad peaaegu tasaste lavamaadega. Tipp sai ornitoloogidele hästi tuntuks mornelite pesitsuspaigana, kellest mõned paarid pesitsesid peaaegu aastaringselt kuni 1995. aastani. Pärast seda enam haudujaid ei täheldatud, küll aga täheldati üksikuid rändureid ja puhkavaid linde. Tuulele avatud kohtades domineerivad alpiasalea ja mitmesugused samblikud.

Piirkond on liblikauurijatele teada ka mitmete väga haruldaste liikide, sealhulgas endeem Elophos zirbitzensis poolest.

Turistiliselt hästiarenenud Zirbitzkogel on väga populaarne matka- ja turismipiirkond. Selle tipus on Zirbitzkogelhaus, teised hütid asuvad tõusuteede ääres. Sobivad alguspunktid Zirbitzkogelile ronimiseks on St. Anna ja St. Wolfgang bei Obdach põhjaküljel ning Neumarkt lõunaküljel.

Zirbitzkogeli piirkond liideti Natura 2000 piirkondadega ja on alates 2006. aasta maist määratud Euroopa kaitsealaks.

Hütid

• Winterleiteni hütt (1782 m), Zirbitzkogelist kirdes, Schmelzi väljaõppeala keskel
• Sabathy hütt (1620 m), Zirbitzkogeli idajalamil
• Zirbitzkogelhaus (2376 m), vahetult Zirbitzkogeli tipu all
• Waldheimi hütt (1614 m), poolel teel Obdachi ja Zirbitzkogeli vahel
• Tonneri hütt (1600 m), poolel teel Mühleni ja Zirbitzkogeli vahel

Galerii

• 
  Ülemine Lindersee järv
• 
  Zirbitzkogel vaadatuna läänest
• 
  Wildsee järv
• 
  Tipurist talvel
• 
  Toposkoop Zirbitzkogeli tipus

Päikesetõus Zirbitzkogelil