Tarn

See artikkel räägib taimeperekonnast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tarn (täpsustus).

---

Tarn (Carex) on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond.

Tarn
Carex gynomane
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Liliopsida
Selts	Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond	Lõikheinalised Cyperaceae
Perekond	Tarn Carex

Ajalugu

Esimesena kirjeldas tarnu teaduslikult Carl von Linné (Linnaeus) oma 1753. aastal ilmunud teoses "Species plantarum". Sellega pani ta aluse tarnade uurimise teadusele ehk karikoloogiale.

Esimesed üksnes karikoloogiateemalised teosed olid saksa botaaniku Carl Ludwig Willdenowi 1805 avaldatud 107-leheküljeline raamat "Caricologia, sive descriptiones omnium specierum caricis, in usum excursionum botanicarum pro amicis seorsim impressa..." ja saksa botaaniku Carl Heinrich Hoppe 1826 avaldatud 104-leheküljeline raamat "Caricologia germanica oder Aufzahlung der in Deutschland wildwachsenden Riedgraser".

Tarnaliikide arvuks on pakutud 1100–2000. Eestis on loendatud 77 tarnaliiki.

Levila ja kasvukohad

Tarnad on kosmopoliitsed, kuid kõige rohkem on neid parasvöötmes. Neid leidub kõikjal igijääga katmata aladel, välja arvatud Amazonase suudmest kagusse jääv ala, Araabia poolsaar, Thari kõrb ja põhiosa Aafrikast. Aafrikas leidub tarnu vaid Põhja-Aafrikas, Lõuna-Aafrikas, Madagaskaril, Niiluse orus ja Etioopias.

Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja rabades, tiikide ja vooluveekogude kallastel ning isegi kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa.

Kirjeldus

Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke.

Tarna õied moodustavad pähiku. Erinevail liikidel saab eristada androgüünset ja günekandrilist pähikut. Esimesel juhul on isasõied pähiku tipus, emasõied aga alusel. Emasõitest areneb hiljem põisik, mille morfoloogia on tähtis liigimääramistunnus.

Kasutamine

Tarnad on kasutusel taimekasvatuses, sealhulgas maastikuarhitektuuris ja eraaedades. Looduslikult kasvavad liigid on levinud looduskeskkonna taastamise projektides ja jätkusuutlikus maastikukujunduses. Ehkki nad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust, mistõttu neid kasutatakse aasadel ja muru asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale. Mõnda tarnaliiki kasutatakse aianduses ilutaimena. Paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad sordid on aretatud Jaapanis.

Eesti tarnad

Eestis kasvab 77 liiki tarnu.

Liivtarn C. arenaria

Mudatarn C. limosa

Ojatarn C. viridula

Raudtarn C. davalliana

Sale tarn C. acuta

• alsstarn – Carex chordorrhiza
• eristarn – Carex appropinquata
• gallia tarn – Carex ligerica
• hallikas tarn – Carex canescens
• harilik tarn – Carex nigra
• hirsstarn – Carex panicea
• jalgtarn – Carex rhizina
• jõhvtarn – Carex capillaris
• jänestarn – Carex leporina
• kahekojane tarn – Carex dioica
• kahkjas tarn – Carex pallescens
• kallastarn – Carex riparia
• karvane tarn – Carex hirta
• keratarn – Carex globularis
• kevadtarn – Carex caryophyllea
• kirptarn – Carex pulicaris
• klibutarn – Carex glareosa
• kollane tarn – Carex flava
• kraavtarn – Carex pseudocyperus
• lakktarn – Carex spicata
• liivtarn – Carex arenaria
• lodutarn – Carex loliacea
• luhttarn – Carex elata
• läänetarn – Carex distans
• lünktarn – Carex disticha
• metstarn – Carex sylvatica
• mudatarn – Carex limosa
• mägitarn – Carex montana
• mätastarn – Carex cespitosa
• niidutarn – Carex lepidocarpa
• niitjas tarn – Carex lasiocarpa
• nokktarn – Carex rhynchophysa
• nõmmtarn – Carex ericetorum
• ohtene tarn – Carex aristata
• ojatarn – Carex viridula
• padutarn – Carex buxbaumii
• pikk tarn – Carex elongata
• pudeltarn – Carex rostrata
• põhjatarn – Carex mackenziei
• põistarn – Carex vesicaria
• põngastarn – Carex pilulifera
• pööristarn – Carex paniculata
• randtarn – Carex extensa
• raudtarn – Carex davalliana
• rebastarn – Carex vulpina
• rulltarn – Carex hartmanii
• sagristarn – Carex irrigua
• sale tarn – Carex acuta
• salutarn – Carex brizoides
• siiltarn – Carex muricata
• sirptarn – Carex demissa
• sootarn – Carex acutiformis
• sõrmtarn – Carex digitata
• tihe tarn – Carex otrubae
• tupptarn – Carex vaginata
• turvastarn – Carex heleonastes
• tõmmukas tarn – Carex brunnescens
• tähttarn – Carex echinata
• varane tarn – Carex praecox
• varjutarn – Carex remota
• varvastarn – Carex ornithopoda
• vesihaljas tarn – Carex flacca
• vesitarn – Carex aquatilis
• villtarn – Carex tomentosa
• õievähene tarn – Carex pauciflora
• õrn tarn – Carex disperma
• ääristarn – Carex hostiana
• ümartarn – Carex diandra

Vaata ka

• Poku

Välislingid

 Tarn – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis