Villem Kustav Marder VR I/2 (15. september 1883 Albu vald, Järvamaa, Eestimaa30. oktoober 1935 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1922).

Villem Kustav Marder
Sündinud 15. september 1883
Albu vald, Paide kreis
Surnud 30. oktoober 1935
Tallinn
Juhtinud 2. diviisi tagavarapataljon
Sakala Partisanide polk
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised
Tartu Sõjaväeringkond
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist I/2

Elukäik muuda

Villem Kustav Marder lõpetas Paide linnakooli ning sooritas Pihkva kadettide korpuse juures vabatahtlikuna sõjaväkke astumiseks vajaliku eksami. Asus 1902. aastal Vene keisririigi sõjaväeteenistusse ning ülendati 1906. aastal Tšugujevi sõjakooli rahuaegse kursuse lõpetamise järel alamleitnandiks.

Esimeses maailmasõjas langes juba 1914. aasta augustis sakslaste kätte vangi ning aastail 1914–1918 oli ta Vene sõjaväelasena Saksa sõjavang.

Naasis sõjavangist kodumaale 1918. aasta detsembris. Ta oli kapteni auastmes, kui võttis osa Eesti Vabadussõjast 2. diviisi tagavarapataljoni ja Sakala Partisanide polgu ülemana.

Ülendati 29. veebruaril 1920 alampolkovnikuks vanusega 5. oktoobrist 1919. Koloneliks ülendati 24. veebruaril 1922.

Aastatel 1920–1923 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutise ülem, 1924–1928 1. diviisi ülema abi, 1928–1930 oli I brigaadi ülem 3. diviisis. Alates 1. juulist 1930 oli 2. diviisi ülema abi ning 1. augustist 1930 samaaegselt ka Tartu garnisoni ülem.

1934. aastal sai ta Tartu Sõjaväeringkonna esimeseks ülemaks.

23. septembril 1934 tabas teda halvatus ja järgmisel päeval opereeris Ludvig Puusepp temalt rusikasuuruse peaajukasvaja[1]. 30. oktoobril 1935 suri ta kopsupõletikku.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Kol. Marder opereeriti. Vaba Maa, 26. september 1934, nr. 226, lk. 1.

Välislingid muuda