Villach ([ˈfɪlax]; sloveeni: Beljak, itaalia: Villaco, friuli: Vilac) on suuruselt seitsmes linn Austrias ja suuruselt teine Kärnteni liidumaal. See on oluline liiklussõlm Lõuna-Austrias ja kogu Alpi-Aadria piirkonnas.

Villach

[ ˈfɪlax ]
saksa Villach
sloveeni Beljak
itaalia Villaco
friuli Vilac
Drava jõe äärne

Pindala 135 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 65 127 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 46° 37′ N, 13° 51′ E
Villachi paiknemine Kärntenis
Villach (Austria)
Villach

Koos teiste alpilinnadega tegeleb Villach Aasta alpilinna ühenduses Alpide konventsiooni elluviimisel säästva arengu saavutamiseks Alpide kaarel. 1997. aastal pälvis Villach esimese linnana Aasta alpilinna tiitli.

Peaväljak
Villach

Villach on statuutlinn Drau jõe ääres selle lisajõe Gaili suubumiskoha lähedal Klagenfurdi nõo lääneservas. Omavalitsusala ulatub Gailtali Alpide nõlvadelt (Dobratschi mägi) alla Ossiachi järveni kirdes.

Villachi linnaosad

  • Bogenfeld (sloveeni: Vognje Polje)
  • Dobrova (Dobrova)
  • Drautschen (Dravče)
  • Drobollach am Faaker See (Drobolje ob Baškem jezeru)
  • Duel (Dole)
  • Egg am Faaker See (Brdo ob Baškem jezeru)
  • Goritschach (Goriče)
  • Graschitz (Krošče)
  • Gratschach (Grače pri Šentrupertu)
  • Greuth (Rute pri Beljaku)
  • Gritschach (Griče)
  • Großsattel (Sedlo)
  • Großvassach (Velike Laze pri Beljaku)
  • Heiligen Gestade
  • Heiligengeist (Sveti Duh)
  • Kleinsattel (Malo Sedlo)
  • Kleinvassach (Male Laze pri Beljaku)
  • Kratschach (Hrašče pri Mariji na Zilji)
  • Kumitz
  • Landskron (Vajškra)
  • Maria Gail (Marija na Zilji)
  • Mittewald ober dem Faaker See (Na Dobrovi)
  • Mittewald ob Villach
  • Neufellach (Nova Bela)
  • Neulandskron (Nova Vajškra)
  • Obere Fellach (Gornja Bela)
  • Oberfederaun (Gornji Vetrov)
  • Oberschütt (Rogaje pod Dobračem)
  • Oberwollanig
  • Pogöriach (Pogorje)
  • Prossowitsch (Prosoviče)
  • Rennstein
  • Serai (Seraje)
  • St. Andrä
  • St. Georgen
  • St. Leonhard
  • St. Magdalen
  • St. Michael
  • St. Niklas an der Drau (Miklavž na Dravi)
  • St. Ruprecht
  • St. Ulrich
  • Tschinowitsch (Činoviče)
  • Turdanitsch (Trdaniče pri Mariji na Zilji)
  • Untere Fellach (Spodnja Bela)
  • Unterfederaun (Pod Vetrovom)
  • Unterschütt (Zabuče pri Brnci)
  • Unterwollanig
  • Urlaken
  • Villach-Auen (Log pri Beljaku)
  • Villach-Innere Stadt (Beljak - Mesto)
  • Villach-Lind (Beljak - Lipa)
  • Villach-Seebach-Wasenboden
  • Villach-St. Agathen und Perau
  • Villach-St. Martin
  • Villach-Völkendorf
  • Villach-Warmbad-Judendorf (Beljaške Toplice)
  • Weißenbach
  • Zauchen (Suha pri Vernberku)

1905. aastal liidendati osa St. Martini omavalitsusest. 1973. aastal liidendati Landskron, Maria Gail ja Fellach.

Ajalugu muuda

 
Rooma tee Warmbadis

Vanimad Villachist leitud inimtegevuse jäljed pärinevad hilisneoliitikumist. Palju rooma esemeid on avastatud linnast ja linnalähistelt, kuna see oli olulise rooma tee (Römerweg) lähedal, mis viis Itaaliast 15. aastal eKr rajatud Noricumi provintsi. Sel ajal asus kuumaveeallikal tänapäeva Warmbadi kvartalis kesklinnast lõunas tõenäoliselt mansio Sanctium. Pärast rahvasterännuaega ja Ida-Alpide slaavi asustust u 600. aastal sai piirkonnast Karantaania vürstkonna osa.

Kui vürst Borut palus 740. aasta paiku Baieri hertsogi Odilo abi sissetungivate avaaride vastu, pidi ta leppima Baieri ülemvõimuga. Karolingide Baieri valitseja Karlmanni poolt välja antud 878. aasta kinkekirjas mainitakse silda (ad pontem Uillach) Treffeni kuningliku õukonna läheredal, mis on tänases Villachis. 979. aastal läänistas keiser Otto II Brixeni piiskop Albuinile Villachi mõisa. Pärast tema surma loovutas kuningas Heinrich II 1007. aastal asula äsjaloodud Bambergi piiskopkonnale. Piiskopid pidasid ka külgnevaid mõisu piki strateegiliselt olulist teed Itaaliasse kuni Pontafelini, mille nad säilitasid 1759. aastani, samas kui ümberkaudsed Kärnteni hertsogi maad läksid 1335. aastal Austria Habsburgidele.

 
Drava sild kesklinna lähedal

Villach sai turuõiguse 1060. aastal, ehkki linnana on seda mainitud alles u 1240. aastal. Jaakobusele pühendatud kihelkonnakirik dokumenteeriti esimest kordselt 1136. aastal. Keiser Friedrich II andis 1222. aastal kodanikele õiguse korraldada 25. juulil (Jakobitag) iga-aastast laata. 1348. aasta Friuli maavärin laastas suure osa linnast, teine laastav maavärin toimus 1690. aastal. Villachis oli ka mitu tulekahju, mis hävitasid palju hooneid. Esimene dokumenteeritud linnapea asus ametisse 16. sajandil.

1526. aastast võttis kodanike seas aina enam maad protestantlus ja Villachi kihelkond muutus Kärnteni mõisate uue usu keskuseks, mis tõi kirikuvalitsejate poolt kaasa karmid vastureformatsiooni meetmed. Alates umbes 1600. aastast olid paljud elanikud sunnitud linnast lahkuma, põhjustades majanduslangust. 1759. aastal ostis Habsburgist keisrinna Maria Theresia Bambergi alad Kärntenis ametlikult ühe miljoni kuldna eest. Villach liideti Habsburgide monarhia pärusvaldustega ja sellest sai Kärnteni ringkonna halduskoht.

Napoleoni sõdade ajal okupeerisid linna Prantsuse väed ja 1809. aastast sai sellest lühiealiste Illüüria provintside osa, kuni Austria keisririigi väed selle 1813. aastal tagasi vallutasid ja 1816. aastal Austria Illüüria kuningriiki liidendasid. Linna majandust edendas otsustavalt Lõunaraudtee lääneharu, mis jõudis Villachisse lõpuks 1864. aastal, pakkudes kasvu ja laienemist. 1880. aastaks elas linnas 6104 inimest. Esimeses maailmasõjas oli Itaalia rinde lähedal asuv Villach Austria-Ungari armee 10. armee väejuhatuse asukoht.

Linn sai statuutlinna staatuse sõdadevahelisel perioodil 1. jaanuaril 1932. Pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaasse 1938. aastal oli Villachi linnapea entusiastlik nats Oskar Kraus. 9. novembril 1938 toimus Villachis üleriigiline Kristalliöö pogromm, kus rünnati vägivaldselt juudi elanikkonda. Mälestusmärk Kärnteni plebistsiidini viinud 1919. aasta piirikonfliktile tekitas sõnasõda selle avamisel 2002. aastal, kuna Kraus, kes ei olnud konfliktis eriti silmapaistev olnud, oli ainus esiletoodud isik.

Teise maailmasõja ajal pommitasid liitlasväed Villachit 37 korda. U 42 500 pommi tappis 300 inimest ja kahjustas 85% hoonetest. Sellest hoolimata kosus linn kiiresti. Täna on Villach elav äri ja puhkuse linn, kuid säilitab oma ajaloolise tausta.

 
Raekoda

Sõpruslinnad muuda

Iga-aastased festivalid muuda

  • Villachi karneval (11. novembrist 4. märtsini)
  • Kunsti- ja käsitööfestival (isetehtud kaupadega)
  • Villacher Fasching või Mardi Gras
  • Tänavakunstifestival (esinevad kunstnikud ja lauljad)
  • "Villacher Kirchtag" (festival kestab suvel terve nädala ja lõpeb augusti esimesel laupäeval)
  • Etendused ujuval laval Drau jõel

Tuntud inimesi muuda

 
Anton Janežič
 
Oskar Potiorek
 
Eva Glawischnig
 
Marc Sand
 
Guido Burgstaller

Sport muuda

Viited muuda

Välislingid muuda