Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 11

Eelnev
Arhiiv 10
Üldise arutelu
arhiiv 11

31. juuli 2008
Järgnev
Arhiiv 12

Artiklite hindamine

Kes on huvitatud sellelt teemast, palun lugeda minu kasutaja alamlehte.--Tiuks 3. aprill 2008, kell 22:15 (UTC)

Kas seda hindamist on tingimata tarvis? Andres 4. aprill 2008, kell 08:00 (UTC)
Kuna meil on artiklid vitsetsas seisus, siis enamasti nad jääksid inglise viki süsteemi järgi B-kategooriasse. Ma arvan, et hindamine innustaks paremaid artikleid tegema ja süsteemiga saaks reeglid paika panna. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 10:35 (UTC)
Ma näen ohtu, et artiklite parandamise asemel hakatakse tegelema nende hindamisega. Minu meelest on mõtet hindamisega alustada hea artikli tasemest. Andres 4. aprill 2008, kell 11:03 (UTC)
Alustaks alguses lühikeste artiklite märgistamisest ja tasapisi paneks ka vahepealsed reeglid paika. Ka hea artikkel võib langeda madalamale tasemele. Selleks on vastavad arutelud (alamlehel) iga artikli kohta eraldi. Iga algus on raske aga kuskilt tuleks alustada. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 11:15 (UTC)
Hindamine on subjektiivne ja selle üle puhkevad arutelud võivad kogu muu tegevuse "lämmatada". Kuid kui reeglid on paigas ja hindajaid leidub, siis miks ka mitte. Inglise vikis tegeleb hindamistulemuste kogumisega robot. Nagu ma aru saan, siis seda tehakse selleks, et valida artikleid paberkandjal või CD/DVD plaadil väljaantavale Vikipeedia püsiversioonile. Eesti Vikipeedia on sellest ikka väga kaugel. Inglise vikis tegeleb projektiga Wikipedia 1.0 pidevalt umbes 100 inimest, lisaks on neid väga palju ka paljudes üksikutes Vikiprojektides. Seal on ka artiklid palju täielikumad. Alustada tuleks parandamisest ja täiendamisest, kunagi kauges tulevikus võib hinnata. Aga see on ainult minu arvamus. --Jaan513 4. aprill 2008, kell 12:04 (UTC)
Kui meil on 46% artiklitest alla 500 tähemärgi (0,5 kB), siis inglise Vikipeedias on see protsent 21 kandis, kusjuures seal on artikleid üüratult rohkem. Statistikaleht. --Jaan513 4. aprill 2008, kell 12:04 (UTC)
Hindamistulemustega tegeleb robot ja ma rohkem ei soovikski kui see robot tööle saada, et Vikiprojektis oleks näha kui vähe (või ei olegi) häid artikleid on. Mulle meeldib vikiprojektis see, et sinna saab lisada seda, mida on vaja artikliga teha (B-klassi 5 kriteeriumi). Banneri malli saab kirjutada ka muid parameetreid, näiteks vajab infokasti (infoboksi). Alguses on vaja üles leida projektiga seotud artiklid ja banner arutelu lehele panna. Hindamine võib jääda edaspidiseks. Ma mõtlengi siin tulevikku, milline võiks välja näha artiklite hindamine tulevikus. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 12:21 (UTC)
mis selle hindamise tulemuseks võib olla? Oletame, et artiklis on 10 sõna. Tõeliselt 10 kuldset sõna. Aga hindaja meelest, kes ei jaga asja sisu, hindab artikli seisu kehvaks. Tulemus - anonüümne Viki lugeja näeb, et kehv artikkel ja ei usalda artikli sisu. On seda vaja? Las olgu pigem märgend "täienda".--Hendrix 4. aprill 2008, kell 14:42 (UTC)
Projektis on banner arutelu lehel ja see annab infot, et artiklit on vaja täiendada (inglise vikis B-klass-5). Seda märgitakse banneri lehele ja läheb kategooriasse näiteks Materjali lisamist ootavad Eesti muusikud artiklid. Lisaks on banneril klass stub, mis meil võiks olla parema nimega. Vikiprojektis on olemas Lai-projekt, kus näitab artikleid, kus on kasutatud malli täienda (see on artikli alguses). Sellega hetkel pead murdma ei hakkaks. Me võiks teha alguses klassid lühikeste (stub), keskpäraste (start), heade ja eeskujulike artiklite jaoks. Nende jaotamisel ei tohiks probleeme olla. Heaks artikliks ei saa ju enne kui keeleliselt, sisuliselt jne asjad korras on. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 15:10 (UTC)

Huvitav, huvitav, kas siis hakkame ise endi artikleid hindama kah?? Zosma 4. aprill 2008, kell 15:14 (UTC)

Kas Vikipeedia:Head artiklid hinnatakse enda artikeid? --Tiuks 4. aprill 2008, kell 15:42 (UTC)


Mina hindamist ei poolda. Igal inimesel on oma eelistused, üks eelistab graafikut, valemit ja diagrammi, teine aga pikka kirjeldust, üks eelistab ühte terminit, teine hoopis teist. Hindamine oleks väga subjektiivne. Või näiteks, kuidas hinnataks poliitikutest kirjutatud artikleid, kas siis on ühel päeval Ansipi artikkel hinnatud kõige paremaks ning Savisaare artikkel väga viletsas seisus olevaks, järgmisel päeval on hinnang hoopis vastupidine või antakse hindamise õigus ainult administraatoritele, neid on meil ainult 27. Parem võiks tegeleda sisulise toimetamise kui hindamisega. Valju 4. aprill 2008, kell 16:12 (UTC)
Aga milline on hea artikkel? Miks nad on siin? Ikka sellepärast, et paremaks muuta. Enne peab esitama kandidaadiks nagu see on siiamaani olnud. Tahaks ainult need madalamad astmed ka kirja panna. Vikiprojektis oleks samasugune hindamise skeem, see ei tohi teistsugune olla. See tuleks kohandada meie viki järgi. Osad astmed/klassid ära jätta ja valida ainult hetkel vajalikud klassid. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 16:23 (UTC)
Igati nõus Hendrix'i ja Valju põhimõttetega, et igasugune hindamine on subjektiivne ja kui seda hakkavad tegema robotid, mis sisust midagi ei jaga vaid hindavad tähemärkide arvu või mõne muu tehnilise komponedi arvu järgi artikli kavaliteeti siis see on nonsens. Pikka artikli puhul tihti peale kattab vill terad ja sealt mulast mille kohta ei saa sugugi alati öelda, et see vale on on raske kõige olulisemat infot leid. Liiga pikk artikel aga roboti arvates väga hea artikel, kuna omab palju tähemärke. Samuti muutub pikk artikkel ka lugejale koormavaks ja kas ta siis viitsib seda üldse lõppuni lugeda. Minu arust on head artiklid ka need, kus minimaalsete sõnadega suudetakse edasi anda maksimaalselt infot ja kõik olulune ära öelda ilma vahtu kloppimatta.Akra 4. aprill 2008, kell 17:31 (UTC)
Ma ei poolda artiklite hindamist.
Olgu selle kasutegur milline tahes, meil puudub igasugune tarvidus mingite artiklite hindamise järgi. Tuleks meeles pidada, et inglise viki ja meie vikiprojekti vahele ei tohi võrdusmärki tõmmata. Meil on teistsugused vajadused ning tehnilised võimalused. Või siis ühte lausesse panduna: hindamisega loodav lisaväärtus on tugevasti kaheldav ning meil puudud vastav inimressurss, mis seda hindamist läbi viiks ning seejärel hinnatud artiklitega midagi asjalikku teeks.
Tegeleme parem millegi muuda. Näiteks artiklite kirjutamisega. iffcool 4. aprill 2008, kell 18:22 (UTC)
Ma vaatan tulevikku, et 5 aasta pärast ei peaks seda looma. Minuarust on enamus vikides olemas vaste inglise omale stub. Alustaks siis kõige viletsamatest artiklitest. Need oleks vastavas kategoorias ja ei pea viki avarustest otsima. Esialgu ainult muusikute artiklid, sest ma tegelen hetkel muusikute projektiga. Projekti ja Vikipeedia klassid peavad olema ühed ja samad. Ma ei saa projektiga oma suva järgi välja mõelda. Tiuks --84.50.172.60 4. aprill 2008, kell 19:56 (UTC)
Akrale vastuseks, et robot loeb kokku kui palju on vastavas klassis artikleid, robot ei hinda. Näide inglise vikist. Hindamine on teisejärguline, põhiline on info banneril, mis tuleks artikliga teha. Igas vikis peaks olema 5 kriteeriumi, mis peavad olema täidetud, et saaks heaks artikliks. 5 kriteeriumi on: ei vaja materjali lisamist, keeletoimetamist, vormindamist, toimetamist, viidet. Need on inglise vikis B-klassi kriteeriumit. Vikiprojektis lisatekse need bannerile (artikli arutelu lehele) ja sellest tulevad vastavad kategooriad, mis artiklil puudu on. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 21:18 (UTC)
Ma ei toeta sellisel kujul hindamist. Eesti vikipeedia on üsna viletsas seisus, tuleks panustada artiklite kirjutamisse, mitte nende hindamisse. Meil on inimesi nii vähe, et paljude erialade spetsialiste ei ole üldse. Neid väheseid ei tasu siit rumalate hindajate poolt ära peletada. Ei saa kopeerida inglise vikit. Arvan, et Eesti Vikipeedia ei pruugi jõuda ka 5 aasta pärast info mahult ja kaastöötajate hulgalt sinna, kus inglise Vikipeedia 5 aasta eest oli. --Metsavend 4. aprill 2008, kell 22:07 (UTC)
Eriala spetsialistid tulevad just siis siia kirjutama kui näevad, et asi käib sektsioonides (Vikiprojektides). Reeglid on paigas ja kord majas. Meie probleem on ka see, et meil on Vikiprojektid väga viletsad. Ma tahan luua korralikku projekti ja selle lisaväärtus on see, et kunagi ka muusika artiklid jõuavad hea artikli tasemele. Ma vaatasin kaua aega Vikipeediast mööda, enne kui aru sain, et ainult mina võin teda paremaks muuta. Vikiprojekt on uks inimesele, et palun astu sisse ja hakka toimetama. --Tiuks 4. aprill 2008, kell 22:18 (UTC)
Teen veel uue ettepaneku. Artikli toimetamine käiks Vikiprojekti kaudu. Artikli algusesse mall, et artikkel on seotud Vikiprojekti ... ja toimetamise kohta vaata artikli arutelu lehelt. Ei mingit risustamist Vikipeedia mallidega. Meil ei ole neid vaja. Need hirmutavad lugejaid. Kas siis hakatakse korralikke Vikiprojekte kirjutama? Mina küll loodan. Eelnev jutt käis muusika valdkonna artiklite kohta. Kus on Vikiprojekt Biograafia? Sinna kuuluks huvirühm muusikud, mis on tegelikult Vikiprojekt Muusikud. Vikit saab paremaks teha ainult projektidega. Hindamine on selle juures kõige väiksem asi aga kui reegleid ei ole, siis ei saa seda teha. Kas teen ise oma reeglid muusika valdkonnas? Ärgake üles ja tulge muudatustega kaasa. --Tiuks 5. aprill 2008, kell 01:20 (UTC)
Millega Sa seda põhjendad, et Vikipeediat saab paremaks teha ainult projektidega? Andres 5. aprill 2008, kell 05:29 (UTC)
Vikipeedia on ettevõte (mittetulundusühing). Idee elluviimiseks või raha taotlemiseks tehakse igas korralikus ettevõttes projekt, et oleks asjast ülevaade. Korralik projekt on selline, kus on täpselt kirjas, kuidas teha. Projekti tuleb osta lahti kirjutada, et kõik saaks asjast aru. Vikipeedia avarustes annab neid väheseid reegleid üles leida. Oleks veel reeglid navigeerimismalli või külgribaga. Vikiprojektis on lisaks üldistele reeglitele veel nõuandeid kuidas midagi kirja panna. Kui kasutaja leiab Vikiprojektist oma küsimustele vastused, siis saab ta teha järgmise sammu. Aidata Vikipeediat artiklite täiendamise ja ettepanekutega. Muusikute Vikiprojektis igatahes tuleb. Ei teki olukorda, et artiklitesse lisatakse suvalisi infobokse. Vikiprojektis on näha, millised artiklid vajavad infobokse. Hetkel käsil olevat projeti saab veel väiksemaks teha tänu huvirühmadele. Huvirühmad võivad kasvada jälle suuremaks ja teha omaette Vikiprojekti. Seda näen näiteks Vikiprojektis Biograafia, kus oleks huvirühm Muusikud, Kirjanikud, Teadlased, Filosoofid jne. Meil hoiavad administraatorid kõigel silma peal aga inimesed huvituvad algul kitsamast valdkonnast ja tee Vikiprojekti leiab artiklist. Tavaliselt jõutakse Vikipeediani googeldamisega ja võtame siis kasutajad viisakalt vastu. Kasutaja loob konto aga mida see talle annab? Ei tahaks norida aga Vikiprojekt Vikipeedia peaks tegelema tervitusmallidega, kus on kirjas link kuidas redigeerida artiklit ja allkirjastada oma teksti arutelu lehel. Teeme siis esimese kohtumise Vikiprojektis ja küll siis tasapisi kogume sõpru, kes tahavad aidata. Ka eriala spetsialistid. Päikest Teile!--Tiuks 5. aprill 2008, kell 09:39 (UTC)
Kahtlen sügavalt selles, et erialased projektid endist mingit imevitsa kujutaksid.
Samas süveneb minus ka kahtlus, et varsti oleks vaja uut vikipedistide kokkutulekut. Selliste üritustega on lisaks sisuliste probleemide käsitlemisele ja lahendamisele võimalik ka Eesti Vikipeediale rohkem tähelepanu tõmmata. Reklaam on aga see, mida Eesti Vikipeedia minu arust hädasti vajab. Enamusel inimestel ei ole halli aimugi, mida see Vikipeedia endast tegelikult kujutab (vähemalt minu kogemuste järgi). Satuvad vahel mingite artiklite peale aga see on ka kõik.
Ning nende eralaspetsialistide osas olen arvamusel, et pigem peaks nende inimestega ise kontakti otsida, mitte ootama jääma, kui nemad meid leiavad. iffcool 5. aprill 2008, kell 16:20 (UTC)
Sul on õigus, et enamus ei teagi, mis Vikipeedia endast tegelikult kujutab. Reklaam on ka see, kui kasutaja lehel on Vikiprojekti kasutajamall (meil neid veel ei ole). Enamasti kirjutavad vikit kooliõpilased aga nemad ei tea veel projektidest midagi. Tegelikult on projekt kõige alus. Hindamise juurde tagasi tulles, tahaksin ma teada, mis paneks nimeks lühikestele artiklitele inglise vastele stub. Lüh-klass (lühike klass). Teistes vikides märgitakse see artikli lõppu aga meil saaks selle projekti bannerile panna. Mul ei ole endal ka ülevaadet, kui palju neid muusika valdkonnas on. Kui olen leidnud, siis kuidagi ei saa neid tähistada ja nii nad ära kadunud ongi. Vikipeedia malle lisavad tavaliselt administraatorid aga Vikiprojekti banneri võib tavaline kasutaja ka panna. Vikiprojektid ongi meie väiksemad kogukonnad. Kogukonnavärava {{Mida teha}} on kategooriad kogu viki ulatuses, mis vajavad täiendamist, kontrollimist jne. --Tiuks 5. aprill 2008, kell 20:05 (UTC)
Stub on nupuke. Andres 6. aprill 2008, kell 02:05 (UTC)
Malle panevad mitte ainult administraatorid vaid kes seda vajalikuks peab ja vaevalt, et bannerit aktiivsemalt ja teiste panijate poolt kasutama hakkatakse, kui nende poolt kes seda nüüd panevad (kui peaks nii otsustatama).
Viki põhikirjutajad on siiski teised inimesed, kui kooliõppilased, kuigi ka neid on (vaata statistikat)
Olen veendunud et igasuguste kilinate kolinate (mallide) riputamine artiklite külge ei tee seda paremaks ja ei pane ka kedagi seda parandama, küll aga tekkitab kõrvalisel lugejal ilmselt teksti usutavuse küsimusi.Akra 6. aprill 2008, kell 06:22 (UTC)
Vikipojekti banner on selleks, et jõuda õige projektini ja mina hakkan neid kasutama. Hetkel siis ainult muusikute oma. Nüüd võib artikli alguses oleva malli {{Toimeta}} asemel panna projekti bannerile 2. kriteeriumi kohta ei. Huvirühma järgi jõuavad nad näiteks kategooriasse Toimetamist ootavad artiklid (Eesti muusikud). Artikli algusesse jääks eespool pakutud tekst, et toimetamise kohta vaata arutelu lehelt.
Stub asemel nupuke ei ole hea sõna lühikeste artiklite kohta. Peaks leidma sellele parema sõna. Võimalus on alustada hindamise skeemi numbritega. See oleks siis rooma number 1 (I). Selgituses on nagunii kirjas, et on lühikesed artiklid. Ma arvan, et tegemise käigus saab asi selgemaks, mis saaks vahepealsetest klassidest.--Tiuks 6. aprill 2008, kell 11:21 (UTC)

Kohendasin hindamise skeemi ja jätsin stub välja kuigi väga lühikeste artiklitele oleks vist siiski vaja. Mis oleks eelpool mainitud nupukesele veel stubile kohane öelda. Vikiprojektis oleks see eraldi lehel ja ka kokkuvõtte tabel tuleb sellele lehele. --Tiuks 22. aprill 2008, kell 09:43 (UTC)

Kuna stub lingid on nüüd näha, siis panin nimeks lühikese artikli klass. Kas olete nõus, et uued artiklid jagaks kahte klassi. Lühikese artikli klass ja start klass. Nüüd oleks vaja veel teada, mitu baiti peaks artikkel olema, et saada B-klassi artikliks, kus toimub põhiline täiendamine. Selgitusi hindamise skeemi kohta Vikiprojektis näete siin. --Tiuks 23. aprill 2008, kell 09:14 (UTC)

Vaatasi mida se hindamine sinna lühikestesse artiklitesse kokku kogub ja tekkisid järgmised küsimused: 1. Mida teevad seal täpsustusleheküljed? 2. Palju neid artikleid üldse on (512) puhul? Näha saab 5000 tuhandet, pakkun et umbes 12 000 tuhat.

3.Kas on võimalik välja selekteerida ja takistada sinna sattumast korrektsetel definitsioonidel, täpsustulehekülgedel ja muudel asjadel mille kohta pikkemalt kirjutamine teeb asja halvemaks või polegi sinna midagi rohkem kirjutada?Akra 23. aprill 2008, kell 18:46 (UTC)

Mina ei oska üldise statistika kohta midagi öelda. Hetkel tahan seda käivitada Vikiprojektis muusikud. Kui oma eelistustes on paigas kui palju baite näitab tumepunaselt, siis seda näitab kogu vikis. Projektis näitab klasse vastavates kategooriates, mille kategooriaid ei ole ma veel teinud, sest tahaks teada klasside nime. Näiteks Start-klassi muusikute artiklid (näitab katsetamise artiklit). Vikiprojetis ei hinnata mitte-artikleid. Välja arvatud loendid. Täpsustuslehti ei hinnata. Bannerile lisatakse ainult täpsustuslehe klass. --Tiuks 23. aprill 2008, kell 19:02 (UTC)
Oleks vaja natuke statistika üle ka mõelda enne, kui umbes neljandiku eesti Vikiartikleid alaväärseks tembeldadada. Teiseks ei saanud vastust ka küsimustele toimimise mehaanika kohta. Tehnikainimestel on vana tõde ära käivita asja kui ei ei ole selge mida see kaasa toob. Muusik mängis noodi valesti... Oih... ja mängis õieti. Tehnikainimene võis nupulevajutamisega katastroofi tekkitada.Akra 23. aprill 2008, kell 19:15 (UTC)
Mina kasutan ainult võimalusi mis Vikipeedias on tehtud. Kas sa lugesid Vikipeedia:Üldine arutelu#Stubs and substubs? See, et tumepunaseid linke näitab on juba Vikipeedia süsteemis olemas. --Tiuks 23. aprill 2008, kell 19:32 (UTC)
Näiteks tekkis just artikkel Kariloom ja see on 175 baiti. Nüüd on vaja kuskilt need uued artiklid teistel ka üles leida. Seepärast on kogu viki süsteemis kord majja lüüa. Vikiprojekt on ainult väike osa sellest, et aktikeid leida ja materjali lisada. --Tiuks 23. aprill 2008, kell 19:43 (UTC)
see, et suurem osa seal olevaidartikleid vajab ümbertöötamist on selge. Kuid kuidas käituda nende artiklitega, mis on lühikesed kuid korras. Näiteks nelinurk, sekundaarne pinge ja palju teisi defineerivaid artikleid. Nelinurka võib küll veidi paremini sõnastada kuid mahtu see juurde eianna. Akra 24. aprill 2008, kell 05:51 (UTC)
See on küsimus tarkadele. Ma ei tea kuidas lahendada seda, et kõik Vikipeedia artiklid oleks vastavates kategooriates. Ju siis tuleks hakata ka teistel Vikiprojekte tegema, sest just Vikiprojekti banneritega saab kategooria. en:Category:Wikipedia 1.0 assessments. Selle pika tabeli all on need kategooriad. Inglise vikis on vanemates projektides ka artikli tähtsuse järgi hindamine aga see on mõttetu. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 09:34 (UTC)

Hindamise mall Vikiprojektis

Lihtne hindamise mall, ilma huvirühmadeta on en:Template:Musicals-project. Lisandunud on klass-C, mida varem ei ole olnud ja Muusikute projektis ka ei ole. Portaali link on banneril. Vikiprojektis jagatakse õpetussõnu vastava teema artiklite kirjutamiseks. Põhiportaalidel peaks olema ka Vikiprojektid. Mõelge selle peale. --Tiuks 3. august 2008, kell 08:06 (UTC)

Mall

Kas seda malli ei võiks riikide artiklites kasutada?Mall:Riigi teaveJohannes

{{Riigi teave   
| nimi = Eesti
| nimi omastavas = Eesti   
| täisnimi = Eesti vabariik
| omakeelne_nimi_1 = eesti|Eesti Vabariik|   
| omakeelne_nimi_2 = ||   
| omakeelne_nimi_3 = ||   
| omakeelne_nimi_4 = ||   
| omakeelne_nimi_5 = ||   
| vapi nimetus = [[Eesti vapp]]   
| pilt vapp = Coat of arms of Estonia.svg
| kuninglik hümn =
| riigihümn = [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]
| moto = 
| pilt kaart = EU location EST.png   
| pealinn =  [[Pilt:Tallinn wapen.svg|20px]] [[Tallinn]]
| keel(te) nimetus = [[Riigikeel]]   
| keel(ed) = [[eesti keel]]<sup>1</sup>
| keel(te) nimetus2 = 
| keel(ed)2 =  
| pindala = 45 227
| maailmas pindala järgi = 129. 
| arvatav rahvaarv = 1,340,602
| arvatav aasta = [[2007]]
| maailmas rahvaarvu järgi = 148.
| rahvaloenduse rahvaarv = 1,376,743
| rahvaloenduse aasta = [[2000]]
| rahvastiku tihedus = 29,7
| maailmas rahvastiku tiheduse järgi = 148.    
| valitsuse tüüp = parlamentaalne vabariik   
| riigijuhi tiitel1 = [[Eesti Vabariigi president|President]]   
| riigijuhi nimi1 = [[Toomas Hendrik Ilves]]
| riigijuhi tiitel2 = [[Eesti Vabariigi peaminister|Peaminister]]
| riigijuhi nimi2 = [[Andrus Ansip]]
| riigijuhi tiitel3 =
| riigijuhi nimi3 =
| riigijuhi tiitel5 =
| riigijuhi nimi5 =
| iseseisvus kellest = [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|25px]] [[Saksamaa]]st ja<br> [[Pilt:Russian Empire 1914 17.svg|25px]] [[Venemaa]]st
| iseseisvuse nimetus1 = [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Iseseisvus]]   
| iseseisvuse kuupäev1 = [[24. veebruar]] [[1918]]
| iseseisvuse nimetus2 = [[Nõukogude okupatsioon Eestis|1. Nõukogude okupatsioon]]   
| iseseisvuse kuupäev2 = [[1940]]-[[1941]]
| iseseisvuse nimetus3 = [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]   
| iseseisvuse kuupäev3 = [[1941]]-[[1944]]
| iseseisvuse nimetus4 = [[Nõukogude okupatsioon Eestis|2. Nõukogude okupatsioon]]   
| iseseisvuse kuupäev4 = [[1944]]-[[1991]]
| iseseisvuse nimetus5 = [[Eesti taasiseseisvumine|Taasiseseisvumine]]   
| iseseisvuse kuupäev5 = [[20. august]] [[1991]]
| iseseisvuse nimetus9 =    
| iseseisvuse kuupäev9 =    
| SKT kokku = 24,494 miljardit [[USD]]
| SKT aasta = [[2000]]   
| SKT elaniku kohta = 21 860 [[USD]]
| inimarengu indeks = 0.858
| inimarengu indeksi aasta = [[2000]]
| maailmas inimarengu indeksi järgi = 40.
| rahaühik = [[Eesti kroon|kroon]]   
| rahaühiku lühend = EEK   
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg|EET]]   
| UTC = +2
| suveaja ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg|EEST]]
| suveaeg UTC = +3  
| roki tähis = EST   
| domeen = .ee   
| maakood = 372   
| märkused = 1. [[Lõuna-Eesti]]s räägitakse ka [[Võru keel|võru]] ja [[setu keel]]t.
[[Ida-Virumaa]]l räägitakse põhiliselt [[vene keel]]t. 
|}}
Väljad on enamvähem samad, mis mallis {{riik}}. Eriti vaimutatud ei ole. Näiteks väli omakeelne nimi on inglise vikis malliga keel. Mina olen erapooletu. --Tiuks 14. aprill 2008, kell 19:05 (UTC)
See on ilusam.Kasutaja:Johannes

Stubs and substubs

The Swedish Wikipedia is often referred to as "the one with all the stubs", the very short articles. In the last weeks, many efforts have been started to improve this. When I compiled statistics, as shown in the table on my Swedish user page, it is clear that Swedish is by far the worst, but the Estonian Wikipedia is almost as bad. As you can see in the table, the Russian Wikipedia has 29 pages that are shorter than 200 bytes. The Finnish Wikipedia, which is four times larger than the Estonian, has 259 pages shorter than 200 bytes. On the Estonian Wikipedia, of the 67792 pages in the article namespace (in the database dump of March 16, 2008), 20610 were redirects and 1815 disambiguation pages, which is quite normal. Of the remaining (67792 - 20610 - 1815 =) 45367 pages, the first percent (453 pages) are shorter than 137 bytes and the next percent (907 pages) are shorter than 167 bytes. No less than 1400 pages or 3 percent are shorter than 200 bytes. Pages shorter than 512 bytes are called "stubs", but these below 200 bytes are called "substubs" because they can't even qualify as stubs. Most often they only contain a primitive definition. In the Estonian Wikipedia, many of them are articles about the flag of a nation, created long ago and never extended, e.g. Nigeri lipp (115 bytes, created in January 2004).

In the hunt for stubs, it can be very useful to set a personal setting: minu eelistused -> Muud seaded -> Threshold for stub link formatting (bytes) = 512. This will make links display in dark red if the article is shorter than this threshold. Unfortunately, the page Eri:ShortPages lists both articles and disambiguation (täpsustus) pages, which makes it less useful. Disambiguations are allowed to be short.

The 100 shortest articles are .pl (32 bytes), Ordumeister (37), Tsunft (37), Tiigel (39), Kuninga domeen (39), Sultanaat (39), Algkool (41), Jaan Kalmus (41), Kromatograafia (42), Füürer (43), Järvakandi JK Tribling (45), Võimekus (47), Nojoon (48), Waw (süüria täht) (49), Paskvill (49), Esileht 90 (49), Esileht 80 (49), Küdi (50), Esileht 120 (50), Esileht 130 (50), Esileht 140 (50), Käli (51), Kalifaat (51), Nääl (51), Öeldisverb (52), Pantopon (53), Generaalstaadid (53), Berta (53), Argo Ollep (53), Plantaator (57), Lell (57), Jaanus Sorokin (60), Parfümeeria (60), Vana-Liivimaa linnadepäev (64), Transpordivahendite tootmine (64), Maalritöö (64), Masinatööstus (65), Katleri tänav (65), Paralleelne valgusvihk (66), Mürsik (67), Kapiitel (67), Maniküür (67), Täppisteadus (68), Raamatukaubandus (68), Tuuba (68), Teadusajaloolaste loend (68), Kelluke (69), Abtiss (69), Mehenimi (69), Elektroonikat tootvate ettevõtete loend (69), Stand Before (70), Grammatika (70), Majandustegevus Eesti omavalitsuste vappidel (70), Palgatööline (71), Unioon (71), Sõnaseletus (71), Pediküür (71), Portugali vapp (72), Objektiivsus (74), Kolmikmeremiil (75), Patsient (75), Petitsioon (75), Tilk (75), Gild (76), Linnaõigus (76), Pollutsioon (77), Aksiaaljõud (77), Jooksva (78), Samniit (79), Miniatuur (79), Luksemburgi vapp (80), Mentaalne (81), Soolasus (81), Mnemic (82), Riigivanem (viin) (82), Possaadnik (82), Kirikukümnis (82), Klass (pedagoogika) (82), Göösid (83), Koketeerimine (83), Algfaas (84), Spa (84), Alakiht (84), Vakus (84), Varjaagid (85), Karvane (85), Dekoor (86), Hirvesokk (86), Feim.ee (86), Mõõtmestamine (86), Alküülimine (87), Ringliikumine (87), Naftaõli (87), Sõir (88), Soon (materjal) (88), Barakk (89), Fint (89), Viroloogia (89), Kaubandus (89), Osiris (89). --LA2 22. aprill 2008, kell 04:57 (UTC)


Kirjutatud artiklid on punase lingiga

Mis juhtunud on? Näiteks kategoorias Ansamblid on punased lingid. Kas see on seotud sellega, et need on väga lühikesed? --Tiuks 22. aprill 2008, kell 11:46 (UTC)

Nüüd ei saa artiklites aru, kas artikkel puudub või on lühike. Võiks vahetada sellisel juhul värvi. --Tiuks 22. aprill 2008, kell 11:52 (UTC)

Ettepanek Vikiprojektis Muusikud

Palun tutvuda artiklite hindamisega Vikiprojektis ja lisada kommentaar arutelu lehele. Loodan, et õnnestub ka statistikatabeli lisamine boti abil. --Tiuks 23. aprill 2008, kell 22:55 (UTC)

Kuna nädala jooksul pole ühtegi soovitust tulnud, siis teen klassid: lühikese artikli-klass, start-klass, B-klass ja nendele vastavad kategooriad. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 10:33 (UTC)


Election Notice - Please translate

The 2008 Board election committee announces the 2008 election process. Wikimedians will have the opportunity to elect one candidate from the Wikimedia community to serve as a representative on the Board of Trustees. The successful candidate will serve a one-year term, ending in July 2009.

Candidates may nominate themselves for election between May 8 and May 22, and the voting will occur between 1 June and 21 June. For more information on the voting and candidate requirements, see <http://meta.wikimedia.org/wiki/Board_elections/2008>.

The voting system to be used in this election has not yet been confirmed, however voting will be by secret ballot, and confidentiality will be strictly maintained.

Votes will again be cast and counted on a server owned by an independent, neutral third party, Software in the Public Interest (SPI). SPI will hold cryptographic keys and be responsible for tallying the votes and providing final vote counts to the Election Committee. SPI provided excellent help during the 2007 elections.

Further information can be found at <http://meta.wikimedia.org/wiki/Board_elections/2008/en>. Questions may be directed to the Election Committee at <http://meta.wikimedia.org/wiki/Talk:Board_elections/2008/en>. If you are interested in translating official election pages into your own language, please see <http://meta.wikimedia.org/wiki/Board_elections/2008/Translation>.

For the election committee,
Philippe Beaudette


Meetup about and around less resourced languages

Hi, some of you might already know that we are going to have a meeting about and around less resourced languages on 31st of May 2008, which among others involves the Wikimedia projects, in particular Wikipedia. For most less resourced languages Wikipedia is the first collaborative project. We will talk also about tools, like Apertium which can help a lot, and about Betawiki for the localization of the User Interface of not only Wikipedias, but all Mediawiki projects in general. Furthermore you will be able to know about activities like the Open Nursery project which collects and creates contents, concentrating on less resourced languages, how elders work together with young people to keep their language alive, about kids in Africa who may not use their mother tongue at school. You will have the possibility to watch videos about topics which reach from how the UN and UNESCO see the actual language pictures to projects like a grammar checking engine, a successful localization project and some more topics.

Of course, all of you are invited to meet up with us in Cherasco (yes, there is a Wiki-Camp available) and those who cannot come are invited to follow us on web-tv (we are not sure now if we will be live or if the presentations will be online as soon as possible after they are on, but in any case you will be able to watch or the videos with relevant information or see us live.

  • Click here for the programme of the 31st of May
  • Click here for information about lodging and travel
  • Click here for the programme from 21st May to 1st June
  • Click here to watch the WEB-TV (right now there are just two videos, one slide show and the information for the wiki camp online – we are still working on the actuall programming for the conference)

Well there is one more thing to tell you/to ask: of course it is very relevant for us as a foundation to know about the actual needs in your language community, why you find the projects you contribute to useful, what are your personal goals. You can post your comments under the programme of 31st May or send an e-mail with your notes to info [at] voxhumanitatis.org. Please note that Vox Humanitatis is non-politica. More info about us can be found at our website where you also find the projects we support, a link to our scope and a link to our members.

Should you have any questions or need further information, please feel free to contact us.

Thank you for your attention and we hope to meet you soon!

Cheers :-) --SabineCretella 29. aprill 2008, kell 08:57 (UTC)


Mall:Laevad

Kas malli {{laevad}} ei taheta kasutada, ei teata või ei sobi. Mina leidsin kategooriast Reisilaevad, et artiklites ei ole malli kasutatud vaid selle asemel on pikad tabelid. --Tiuks 1. mai 2008, kell 21:09 (UTC)


Peidetud kategooriad

Minu eelistustes saab sakist Muud seaded panna linnukese Show hidden categories. Reaalselt jõudin selleni, et meil näitab __HIDDENCAT__ kategooriat Hidden categories. Artikli arutelu lehel, kus kasutatakse projekti bannerit on ka Hidden category:.... Tundub, et see on tõlkimata. Inglise vikis en:Category:Hidden categories ütleb, et võib ka malli {{peidetud kategooriad}} kasutada aga jätan malli __HIDDENCAT__ ja jään nõuandeid ootama. --Tiuks 3. mai 2008, kell 01:27 (UTC)

Show hidden categories ja mõne teise fraasi MediaWiki sõnumitest tõlkisin ära. --Jaan513 3. mai 2008, kell 04:58 (UTC)
Nüüd näitab eesti keeles aga miks ei taha näidata artiklit tõlgitud kategoorias vaid on veel Hidden categories. Süsteemil läheb vist veel aega. --Tiuks 3. mai 2008, kell 08:28 (UTC)
Korras! --Tiuks 3. mai 2008, kell 08:39 (UTC)

Nüüd on võimalik vikis märgistada artikleid teemade kaupa ja lugeja ei saa arugi, et toimetamiseks mõeldud artiklid on kuskil kategoorias. Kategooriad tuleks läbi mõelda Vikiprojektide kaupa. Näiteks lipu artiklid läheks Kategooriasse:Lipu artiklid ja see oleks Kategoorias:Liputeadus. Muusikute projektis tegin natuke "peenemalt". Uuele artiklile võib lisada malli {{muusikud-toim}} ja see peidetakse kategooriasse bannerita muusikute mallid. Nüüd kui lisatakse banner arutelu lehele, siis muudetakse artiklis mall {{muusikud-toim2}}, mis annab teada, et See artikkel kuulub Vikiprojekti Muusikud. Artikli toimetamise kohta vaata infot arutelu lehelt projekti bannerilt. (selle peab vist värvilisse kasti panema ja lisama artikli algusesse, mitte lõppu). Kasti värv õiks olla sarnaselt mallile {{Vikiprojekti teade}}. peidetud kategooriasse võib panna ka väga lühikesed artiklid nagu stub mallid inglise vikis. Mõelge ja andke teada, kuidas te tahaksite toimetamist kergemaks muuta. --Tiuks 8. mai 2008, kell 07:59 (UTC)

Vöörkeelsed sõnad artiklites.

minu arvates on põhjendatud võõrkeelsete sõnad kasutamine kui pole eesti keeles vastavat terminit või see on värdjalik ehk eksitav (tavaliselt vigane otsetõlge).

AGA kui vöörkeelseid sõnu või termineid kasutada peavad need olema KURSIIVIS. --Täitsa Topitav Konn 3. mai 2008, kell 16:47 (UTC)

Nõus. On küll mõnikord vaieldav, millist terminit lugeda värdjalikuks. Andres 3. mai 2008, kell 16:59 (UTC)
see oli siin kommentaariks Tiuksi pakutud "segulindile" (ingl. keeles mixtape), et selliseid värde pole mõtet tekitada. mixtape on konkreetne termin, "seguteip/segulint" pole seda mitte, pigem tekitab segadust. et hoidugem sellistest.--Täitsa Topitav Konn 3. mai 2008, kell 18:17 (UTC)
Selle pakkus üks kasutaja, kes ei ole enam kaasa löönud. Kui juba sellest juttu tuli, siis tulge ühiselt appi, sest albumi liigid on vaja tõlkida. Millele ei ole eestikeelset vastet, siis tuleb jätta ingliskeelseks. Vajan abi. --Tiuks 3. mai 2008, kell 18:22 (UTC)
Jah, kui sõna pole, ei tohi ise tõlkida~, kui tõlge pole just ilmne. Andres 3. mai 2008, kell 19:20 (UTC)

Redigeerimisakna kasutamismugavus ja loogika.

mulle käib kangesti närv idele et läpakaga töötades pean ma skrollima iga kord kui on vaja SALVESTA, VAATA EELVAADET, tyhista jne nuppe vajutada. teen ettepaneku dubleerida need tööriistakasti alla.--Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 09:31 (UTC)

Selliseid küsimusi võid küsida ka oma arutelu lehel ja sulle tullakse appi. Kas sa Minu eelistused (üleval real) oled üle vaadanud. Sul on vist linnuke kuskil ees, mida sa ei soovi. --Tiuks 5. mai 2008, kell 09:36 (UTC)

ei leia ma eelistuste alt kohta kus ma saan tööristakasti juurde tekitada nuppe juurde... mille all see olema peaks? --Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 09:52 (UTC)

Sain aru, mis sa ütlesid. Neid ei ole seal tõesti. --Tiuks 5. mai 2008, kell 09:56 (UTC)
Minu teada on see MediaWiki tarkvara küsimus, seda me muuta ei saa. Veel on võimalus proovida läbi kõik kujundused oma eelistustest. Mina näiteks ei kasuta vaikimisi kujundust (Monobook) ega tööriistariba. --Jaan513 5. mai 2008, kell 14:40 (UTC)


eeee, minu arust see ole päris nii. kuna tegemist eeldatavalt dynaamilise veebiga siis praktiliselt k6iki seadeid saab muuta. samamoodi me kasutame neid imepäraseid malle, mille alusel siis see veeb yldse kokku pannakse, mis seal vahet on?--Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 17:27 (UTC)

Administraatoritel ei ole otsest ligipääsu SQL andmebaasidele ega XHTML lähtefailidele, kui sa seda mõtled. Üldjuhul saavad administraatorid ainult MediaWiki tarkvara tõlkida. Me oleme sisuliselt samas tarkvaralises süsteemis teiste (sh inglise) Vikipeediatega. Võib-olla kirjeldab meie võimalusi paremini lehekülg Vikipeedia:Administraatorid. Tarkvara arendajaid (kasutajaid staatusega developer) meie seas ei ole. --Jaan513 5. mai 2008, kell 18:30 (UTC)

LAENUDE ja VÕÕRSÕNADE kasutamine

mul tekkis siin küsimus miks on "redigeerimisaken" ja link "redigeeri"?, kui eesti keeles on olemas ilus sõna TOIMETA. minu arvates peaks võõrsõnu kasutama juhul kui emakeeles pole vastavat sõna või see on liiga "lohisev" või kui saab võõrsõna kasutades täpsemalt ennast väljendada. kes neid oma sõnu siis kasutama peavad kui mitte me ise? mul pole keele muutumise ja arengu vastu midagi, ainult et see ei peaks toimuma minnes lihtsamat teed - kasutades laene ja võõrsõnu, pigem leiutaks. vastasel juhul kiirendame oma emakeele väljasuremist.--Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 09:46 (UTC)

Sõna edit käibiv vaste selles seoses on "redigeerima". See ei ole küll ühemõtteline, kuid "toimetama" on selles seoses kindlasti eksitavam. Me nimetame toimetamiseks olemasoleva teksti vormilist ja sisulist parandamist. Andres 5. mai 2008, kell 14:00 (UTC)
ma pole nõus toetudes vääärsõnade leksikonile,"toimetamine" on igati levinud ja tunnustatud sõna. tyra, ma kolin võrokeelsesse vikisse ära niimoodi ;).--Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 14:32 (UTC)

Kas peaks asjas panema yldhääletusele? mitte et ma demokraatiasse kuidagi usuks ;), aga huvitav on teada alati mida pööbel mõtleb. --Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 17:30 (UTC)

Artikli redigeerimine ja toimetamine on meie vikis täiesti erinevad asjad. --Tiuks 5. mai 2008, kell 17:36 (UTC)
Või peame oma toimetamise ümbernimetama hooldamiseks?--Tiuks 5. mai 2008, kell 17:40 (UTC)
Mulle ka ei meeldi sõna "redigeerima" siin, sest redigeerimine tähendab tavaliselt toimetamist põhiliselt sõnastuse parandamise mõttes. Ent eesti arvutiterminoloogias (näiteks eestikeelsetes kasutajaliidestes) kasutatakse sõna edit vastena siinses tähenduses just sõna "redigeerima". Ka arvutiprogrammi nimetatakse tekstiredaktoriks. Miks me peaksime teisiti tegema? Just nii on kõige arusaadavam. Ka sõnal edit on teisi tähendusi, sealhulgas "toimetama".
"Hooldamine" on liiga ebamäärane sõna. Pealegi kasutatakse seda juba teises tähenduses. Hooldamise alla kuulub näiteks kahekordsete ümbersuunamiste likvideerimine.

Andres 5. mai 2008, kell 17:51 (UTC)

seletage lahti ja onu tuleb appi.--Täitsa Topitav Konn 5. mai 2008, kell 18:49 (UTC)

muuda? See oleks küll otsesem vaste sõnale modify, aga edit ja modify (kõnekeeles mudi) käivad programmides üldiselt sama asja kohta.--Nerva 6. mai 2008, kell 08:25 (UTC)
Jah, minu meelest see sobiks. Andres 6. mai 2008, kell 09:12 (UTC)
Muuda sobib küll. Valju 6. mai 2008, kell 11:18 (UTC)
ma olen kahe käega poolt! "muuda" on väga hea!--Täitsa Topitav Konn 6. mai 2008, kell 11:50 (UTC)
Sel teemal on varemgi küsimusi olnud, näiteks on osa üle tõstetud lehele Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv5#Redigeeri??!. Neid arutelusid on minu mäletamist mööda olnud veel. Minu meelest ei ole "muuda" päris täpne vaste sõnale "edit". Lisaks on meil link "muuda pealkirja", mis võib segadusse ajada selles mõttes, et mis siis "muuda" taga peitub ("muuda seda artiklit" oleks enam-vähem korras). Alajaotuste muutmise juures esineks näiteks üksi "muuda" ja sinna minu arvates üle ühe sõna ei ole paslik kirjutada (näiteks "muuda alajaotust"). Ma ei ole sugugi "muuda" vastu, aga igas olukorras ei ole see kõige parem sõna. Kui paljud kasutajad on muutmise poolt, siis ei ole mul midagi selle vastu, et see asendus läbi viia. --Jaan513 8. mai 2008, kell 19:35 (UTC)
Varem oli minu jaoks takistuseks see, et sama sõna kasutati ka siis, kui artiklit ei olnud veel kirjutama hakanud. Nüüd on sel juhul "loo" (mis tuleks küll millegi paremaga asendada). Ma ei leia, et "muuda" ja "muuda pealkirja" rööbiti esinemine erilist segadust tekitaks. Igatahes kaalub selle üle asjaolu, et me saame lahti tõsiselt kahemõttelisest "redigeerima"-sõnat. Andres 8. mai 2008, kell 20:07 (UTC)

Kui juba sõnastusemuutmiseks läks, siis võiks kaaluda ka (Minu arutelu minu eelistused minu jälgimisloend minu kaastöö) muutmist. Eesti keeles saab hakkama isikuliste asesõnadeta, seega näiteks (Valju arutelu eelistused jälgimisloend kaastöö Logi välja). Valju 6. mai 2008, kell 11:18 (UTC)

ma olen kahe käega poolt! menyyd lihtsaks!--Täitsa Topitav Konn 6. mai 2008, kell 11:50 (UTC)
Tundub, et sõnata "minu" saab tõesti läbi. Andres 8. mai 2008, kell 20:07 (UTC)
Peaks nüüd korras olema. --Jaan513 8. mai 2008, kell 20:28 (UTC)

Fair Use

Vikipeediasse on lisatud inglise vikist hulk pilte kuna arvatakse, et Fair Use kehtib ka siin. Paraku Eesti seadused seda ei luba ja ma leian, et need pildid tuleks moderaatorite poolt kohe kustutada. Paraku on paljudele pandud vaid märge, et Autoriõigused on seatud kahtluse alla. Autoriõiguste rikkumised tõmbavad kahtlemata Vikipeedia mainet alla.--WooteleF 12. mai 2008, kell 20:50 (UTC)

Selgistus ja näited puuduvad artiklist Piltide kasutamine. Kas lausest Commonsisse ei või lisada fair use põhimõttel kasutatavaid pilte on piisav seletus? Alustage artiklist fair use ja seletage inimestele lahti, mis asi see on. --Tiuks 12. mai 2008, kell 20:55 (UTC)

Üks abipalve

Palun vaadake [[Kasutaja arutelu:Andres#A little help: Ecser]]. Palutakse tõlkida üks artikkel eesti keelde. Kui keegi viitsib, tehke. Andres 16. mai 2008, kell 11:13 (UTC)

50 000 artiklit

Peagi täitub 50 000 artiklit. Selleks puhuks võiks valmistada vastava logo ja samuti võiks mõelda pressiteate peale. --Metsavend 22. mai 2008, kell 08:58 (UTC)

Logo? --Nerva 22. mai 2008, kell 12:58 (UTC)
See logo, mis vasakul ülanurgas on. Valikut teiste Vikipeediate vastavatest logodest võib näha siin
Kas näiteks midagi sellist?--Nerva 23. mai 2008, kell 08:14 (UTC)
Jah, aga neid võiks olla mitu varianti ja siis võiks hääletada, milline käiku läheb. Aega on veel max 2 nädalat. --Metsavend 23. mai 2008, kell 08:20 (UTC)
Pressiteate, kui seda on kavas teha, peaks jätma meie ajakirjanikule Avjoskale. Logo osas pole ilmselt mingit suurt kunstööd vaja teha. Viimane Nerva variant on päris kobe --Dj Capricorn 23. mai 2008, kell 09:13 (UTC)
Saan aru, et Nerva tehtut võibki vajadusel kasutada. See läheb siis siin üles ja proovin ka pressika juurde kleepida. Selleks ta ju on, saan õigesti aru? avjoska 2. juuni 2008, kell 19:46 (UTC)
Logo võiks siin üles panna nüüd. avjoska 4. juuni 2008, kell 05:58 (UTC)
Hea meelega teen pressikale põhja. kindlasti vajab see enne ka teiste poolt läbilugemist. Kas Eesti pressile või wikipedia/wikimedia kogukonnale ehk kas eesti või inglise keeles? avjoska 27. mai 2008, kell 10:51 (UTC)

Võrreldes näiteks toodud teiste vikide logodega on Nerva oma mulle ka meele järgi. Just selle pärast, et polegi vaja mingeid õhupalle ega ninnunännut. Aga täiustamist vajab ta vist sellegipoolest? avjoska 27. mai 2008, kell 12:32 (UTC)

Pressiteate, ja paralleelselt ka ehk mõnesse suuremasse päevalehte mineva artikli juures võiks olla (peale selle, et oleme maailma 35 suurima keele hulgas) paar olulist punkti sees - (1) et praegune noorem põlvkond saab olulise osa teabest vikipeediast, ja järelikult sellest, kui hea on eestikeelne vikipeedia, sõltub suuresti ka kasvava põlvkonna teadmiste tase; (2) kutsuda üles missioonitundelisi inimesi igalt alalt võtma omale pisikese lisaharrastusena vikipeedia täiendamine. Kk 27. mai 2008, kell 14:37 (UTC)

Algus on lahti tehtud: Kasutaja:Avjoska/50 000 pressikompott, ootan kõigi parandusi-lisandusi... avjoska 27. mai 2008, kell 21:21 (UTC)

Pressiteade ilmus Postimehe võrguväljaandes. ~~

Tarbia24-s --Tiuks 4. juuni 2008, kell 18:28 (UTC)

Ja BNSi kultuur-haridus-sotsiaal rubriigis kell 9:48. avjoska 4. juuni 2008, kell 13:51 (UTC)

Ma esinen homme hommikul umbes kell 9.45 Kuku Raadios.4. juuni 2008, kell 17:57 (UTC)

Mina kuulasin.--Animagi 5. juuni 2008, kell 07:41 (UTC)
Igati asjalik ja akadeemikule kohane jutt --Dj Capricorn 5. juuni 2008, kell 08:12 (UTC)
Kas seda kuskilt takkajärgi kuulata ei anna? iffcool 5. juuni 2008, kell 07:52 (UTC)
See oli vist hommikuprogrammis Ärataja. Selle kohta eraldi veebiarhiivi ei ole aga võib olla tuleb tänane vestlus intervjuu rubriiki. Hetkel on viimane eilse kuupäevaga. --Tiuks 5. juuni 2008, kell 09:26 (UTC)

Igatahes öeldi Kuku Raadios, et andke aga teada, kui midagi uudist on. Siis vast nad võtavad jutule ka uue esilehe puhul. Siis võiks keegi teine minna, näiteks iffcool. Andres 5. juuni 2008, kell 09:29 (UTC)

Almazáni and Almazáni vald, difference ?

What is the difference between Almazáni and Almazáni vald should those article not be merged?? They point to the same translation of articles. That is correct translation of en:Almazáni Almazáni or Almazáni vald. Carsrac 23. mai 2008, kell 06:43 (UTC)

See Arutelu:Almazán. Andres 23. mai 2008, kell 17:47 (UTC)

Artikkel Vikipeediast

Olen juba ammu plaaninud kirjutada Sirbi jaoks artikli Vikipeedia kohta. Mul on väike tükk juba olemas ka. Äkki teeme nii, et koostame artikli vikis ja avaldame kogukonna nimel märkusega, et see on vikis koostatud? Andres 28. mai 2008, kell 13:40 (UTC)

See on hüva mõte iseenesest. Kui saan ja oskan, löön kindlasti kaasa. Pressikaga ei ole näiteks lihtsalt olnud aega tegeleda. -- Toomas 28. mai 2008, kell 13:42 (UTC)
Hästi. Kui olen saanud kõik mõtted kirja, panen selle välja. Andres 28. mai 2008, kell 13:48 (UTC)
Mõte on hüva, kuigi Su enda nimel avaldatud artikkel kuluks kah ära.

(Vikipeedia-töö vastutus on igatahes väga suur ja oluline - näiteks avastasin, et Mac'i arvuteisse (vähemalt Leopardiga, s.o. praegu levinuima süsteemiga) automaatselt kaasa pandud dictionary - mis iga sõnaotsingu puhul arvutis end ka välja pakub - sisaldab koos oxfordi sõnastikuga wikipedia-seose, mis võrguühenduse korral annab kohe artiklivaste otse rahvuskeelsest vikipeediast. S.t. Eestis asudes otsin ingliskeelset sõna, dictionary annab ingliskeelse sõnaseletuse pluss eestikeelse vikipeediaartikli!) Kk 29. mai 2008, kell 04:56 (UTC)

Mainime seda siis seal. Andres 29. mai 2008, kell 05:06 (UTC)
(Siiski, seda dictionary ja vikipeedia seost veidi uurides selgub, et vikipeedia artikkel ilmub vaid juhul, kui vastav inglisekeelse sõnaraamatu sõna leidub samal kujul ka meie vikipeedias - nt. house, environment, umwelt, ego. Puhtjuhuslikult sattusin esmalt paari sellise peale. Seega seda näidet täpselt sellisena kasutada ei saa.) Kk 30. mai 2008, kell 22:31 (UTC)

Märgid viki tarkvaras

Tegin arvuti tühjaks ja nüüd ei näita (<span style="font-size:1.25em;">↙</span>). Samas teises arvutis on Vista ja näitab märki. Kasutan IE7-t ja Windows Update tehti automaatselt SP3. See tähendab, et mul on nüüd Windows XP SP3. --Tiuks 3. juuni 2008, kell 08:13 (UTC)

ei saa arvestada mingi konkreetse tootja rakendustega, olgu vikipeedia vabavarap6hine. kui firefox, opera, safari jne toetavad, siis on k6ik ok. microsofti ei pruugi 10 aasta p2rast olla (milles ma kahtlen sygavalt ;) ), aga vabavara ei saa lõpetada tegevust, kui just rakendust ajale jalgu ei jää jms....--Täitsa Topitav Konn 5. juuni 2008, kell 13:35 (UTC)

Lihtsalt võtab aega, et uuendused sisse viia. Lugesin, et SP3-l ongi probleemid [1]. SP2-le ka enam tagasi ei saa. --Tiuks 5. juuni 2008, kell 13:53 (UTC)

Skulptuuride reprodutseerimine

§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.

Nii on öeldud Autoriõiguse seaduses. Skulptuuride piltide kustutamine Commonsist ei olnud minu meelest õige. Parem muidugi, kui pildid on meil endal olemas. Andres 20. juuni 2008, kell 18:23 (UTC)

..seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Vikipeedias olevaid pilte peab saama kasutada vabalt ka ärilisel eesmärgil -- Ahsoous 20. juuni 2008, kell 19:12 (UTC)
Nojah, aga minu meelest on jutt sellest, et fotografeerija kavatseb fotot kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Vikipeedias saaks minu meelest neid fotosid igatahes kasutada, isegi kui nad Commonsisse ei kõlba. Andres 20. juuni 2008, kell 20:17 (UTC)
Eks Hendrixil ole nad vast olemas... tema oli vist enamiku nende autoriks. Aga jah see commonsi bürokraatia on ilmselt nii mõnelgi juhul suht kitsendav. -- Ahsoous 20. juuni 2008, kell 20:59 (UTC)
"kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi" - tundub, et juriidiline konks peitub selles lauses. Kahtlemata on minu tehtud piltidel skulptuurid põhimotiiviks. Päästetee oleks autoritelt loa taotlemine...--Hendrix 21. juuni 2008, kell 07:35 (UTC)
aga tegelikult on tähtis see sõna ja "kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil". Kui mõlemid tingimused ei eksisteeri üheaegselt, pole takistusi eksponeerimiseks. See, kui keegi võtab Vikist pildi ja kasutab seda ärilistel eesmärkidel, on juba tema asi ja vastutab ise oma tegude eest. Vikis ei toimu piltide demomist ärilistel eesmärkidel. Kui on olemas huvi seda probleemi Commonsis lahata, siis saab seda teha siin - [2]--Hendrix 21. juuni 2008, kell 21:22 (UTC)
Soovitaks küll asja kohta uurida Eestis sellega tegelevatelt organisatsioonidelt, äkki nad selgitavad. - Ahsoous 22. juuni 2008, kell 00:14 (UTC)
mina ei näe probleemi. Kuna Viki ei ole kommertsühing ja ei tegele piltide müümisega, siis jääks takistuseks too põhimotiiv. Kuid lause on esitatud loogilise väljenduse stiilis - kui "tingimus1 ja "tingimus2" on täidetud, siis ei tohi pildistada. Kuna antud juhul "tingimus2" pole täidetud (ei ole kommertseesmärki), siis loogilise väljenduse tulem on "väär" ehk takistusi piltide avaldamiseks Vikis ei ole.--Hendrix 22. juuni 2008, kell 05:09 (UTC)
ma ei tea, aga mulle tundub, et vikipeedia materjalide kohta nõutakse seda, et need peavad olema ka kommertseesmärkidel kasutatavad -- Ahsoous 22. juuni 2008, kell 06:32 (UTC)
just. See tähendab seda, et mina ei tohi seada pildile tingimusi, et kommertsiks ei või kasutada. Aga mina sean tingimuse, et "I grant anyone the right to use this work for any purpose, without any conditions, unless such conditions are required by law." - Ja siin astuvad tegevusse kohalikud seadused. Saksamaa seadused vaatavad asja nii, Eestimaa seadused naa - just seda kommertskasutamist. Vikis ei ole pildid kommetseesmärkidel ja kogu lugu. Seadust tuleb võtta sõna-sõnalt.--Hendrix 22. juuni 2008, kell 06:40 (UTC)
Tuleb eristada Commonsisse postitamise tingimusi ja eesti Vikipeedias kasutamise tingimusi. Minu arvates ei ole seadusega esitatud tingimus selline, mis piiraks ilma otsese ärilise kavatsuseta tehtud piltide hilisemat ärilist kasutamist, mistõttu need sobivad ka Commonsisse. Aga parem oleks selles asjas pöörduda selgituseks juristide, muidu nendega vaielda saa. Ja me peaksime pildid eesti Vikipeediasse üles seadma, sest meie saame neid ikka kasutada, vajaduse korral mainides, et nende äriline kasutamine on keelatud. Andres 22. juuni 2008, kell 19:58 (UTC)

Kuna Vikipeedia ei taotle per definitionem ärilisi eesmärke, ei ole skulptuuri enda puhul mingit probleemi. Autoriõiguse seaduse § 19 järgi on lubatud teose (antud juhul skulptuuri) vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel (mis on Vikipeedia eesmärgid):

"Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:

  • 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;".

Küsimus on teosest tehtud fotos, mis on juba tuletatud teos. Selle autor peab deklareerima, et lubab fotot kasutada copyleft.--Andrus Kallastu 23. juuni 2008, kell 07:52 (UTC)

Siinses arutelus on jutt just skulptuuri kasutamisest. Asi on selles, et Commonsis tohivad olla ainult pildid, mida võib vabalt kasutada mis tahes eesmärgil. Andres 24. juuni 2008, kell 14:45 (UTC)
Commons lähtub GFDL ideoloogiast - selle litsentsiga avaldatud materjalid peavad olema täiesti vabalt kasutatavad ükskõik mis eesmärgil. Kui ärilistele eesmärkidele on seatud mingeid piirangud, siis läheb sellise materjali avaldamine vastuollu GFDL põhiideoloogiaga ja sellest tulenevalt ka Viki ideoloogiaga - Vikis ei tohi olla materjale, mida ei ole võimalik kasutada ärilistel eesmärkidel. Kuna Eesti autoriõiguse seadus seab ärilistele eesmärkidele piirangud, siis Eesti avalikus ruumis olevatest objektidest tehtud piltidel ei ole kohta Vikis. Kui just pole autorilt luba kätte saadud. Ja see luba peab sisaldama endas tekstirida, et "et luban kasutamist piiranguteta" vms. Peame sellega leppima ja arvestama...--Hendrix 24. juuni 2008, kell 20:54 (UTC)


Vikipeedias ei pea kõik pildid olema vabalt kasutatavad, küll aga Commonsis. Andres 25. juuni 2008, kell 01:35 (UTC)
"kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi" – kahtlen sügavalt, kas foto skulptuurist moodustab skulptuuri põhimotiivi. Skulptuur on 3D ja fotole jääb juba puhtalt seetõttu väga väike osa sellest infost. Ei tasuks unustada, et autorikaitse seaduse peamine mõte on välistada teose jäljendamist või lubamatut kopeerimist ja levitamist (ka juhul, kui koopia kvaliteet on nõrgem, kuid siiski tulemus on olulises osas võrreldav originaaliga). Teisest küljest tasakaalustuseks mainiksin, et tõlgendusi on siiski erinevaid. Näiteks küsiti mult eile, et kuna mingi tv näitab klippi Londoni näitusest, siis neil vaja kirjalikku vastust minult, et neil on ikka luba näidata klippi, kus kaadris näha minu pildid seintel. Et ikka tohiks neid näidata ja et nad sellega ei rikuks mingeid autoriõigusi. Samas oleks ju jabur ette kujutada, et televisioon teeb klipi näitusest, aga ühtki pilti kaadrisse ei lubata. Eestis ei ole küll keegi sellist luba küsinud... Aga ega vist Eestis eriti kohut ka käida nende pärast. Minule tundub küll, et Eesti Vikis võiks lubada fotosid avalikus kohas asuvatest skulptuuridest, kui foto autor selle üles paneb või selleks loa annab.--Nerva 24. juuni 2008, kell 21:24 (UTC)
Antud juhul on jutt sellest, et skulptuur moodustab foto põhimotiivi.
Jah, eesti vikis võib neid sellisel juhul lubada küll, aga pildi juurde tuleb panna vastav selgitus. Andres 25. juuni 2008, kell 01:35 (UTC)
milline peaks olema see selgitus, et ei tekiks vastuolu GFDL-ga?--Hendrix 26. juuni 2008, kell 17:53 (UTC)
Käesolev foto on ainult tasapinnaline informeeriv vähendatud kujutis kolmemõõtmelisest teosest,
mille autori(te) õigusi ei kavatsetagi Eesti õigusruumi ja terve mõistuse kohaselt riivata
kasutades fotot teose tuvustamiseks eestikeelses vikipeedias. suwa 27. juuni 2008, kell 17:31 (UTC)

link tühista

Uut lehekülge redigeerima hakates on redigeerimisakna kohal kiri Kui sattusite siia kogemata, klõpsake lihtsalt brauseri back-nupule või lingile tühista. Olen ma otsin, mis olen, seda linki pole ma sellelt lehelt küll suuteline üles leidma, äkki keegi oskab kommenteerida? -- Ahsoous 22. juuni 2008, kell 21:53 (UTC)

Ma pole ka varem vaadanud, aga on ju küll "tühista" – kasti all, redigeerimisjuhendi kõrval. Kui sinna klikkad, satud lehele "Vikipeedias ei ole veel sellise pealkirjaga lehekülge..." --Epp 22. juuni 2008, kell 22:41 (UTC)
njah nüüd leidsin ma ka ülesse... aga veider on see, et ma otsisin seda pea kaks päeva... huvitav kas tegu oli mingi anomaaliaga või lihtsalt vanakurat istus otsas. -- Ahsoous 22. juuni 2008, kell 23:21 (UTC)
Omalt poolt natuke vinguks järgmise lause kallal: "ÄRGE SAATKE AUTORIÕIGUSEGA KAITSTUD MATERJALI ILMA LOATA!" Kahekordne eitus... "Ilma loata" = "loaga"... Jürka 22. juuni 2008, kell 21:58 (UTC)
Järelikult tuleb öelda "ilma loaga"... --Metsavend 23. juuni 2008, kell 07:08 (UTC)
Minu arust on see üldse veidi vildakas lause. Kas mitte ei peaks autoriõigustest loobuma, et Vikisse materjal üles panna? olen aru saanud, et autoriõigustega kaitstud materjali ei tohi üldse siia üles panna, olgu siis luba või mitte. Aga õige keeleliselt on muidugi lihtsalt "loata". avjoska 23. juuni 2008, kell 12:01 (UTC)
"Ilma loata" on ju ka õige. Sõna "ilma" ÕS-st otsides annab kohe "ilma loata" = "loata" või umbes nii. Eesti keeles on minu teada lubatud kahekordne eitus. --Jaan513 23. juuni 2008, kell 12:24 (UTC)
Kas siis "mitte midagi" ei tohi ka ütelda? Sellised nagu ilma ja mitte teevad eesti keeles eituse just selgemini kuuldavaks – kõnekeeles muidugi. Põhjus lihtne – loata ja loaga on liiga sarnased. Kirjakeeles otsene vajadus ilmade kasutamiseks puudub, kuid selgust lisab see paljudel juhtudel sellegipoolest.--Nerva 23. juuni 2008, kell 20:32 (UTC)
Vot täpselt nii meil eesti keele tunnis õpetatigi... Mitte "ilma loata", vaid lihtsalt "loata"... ja mitte "mitte midagi", vaid lihtsalt "midagi"... Sellest "põhjusest" ma saan aru... Just seetõttu seda sõna palju kasutatakse, kuigi ei ole nii korrektne... Kuidas puudub kirjakeeles otsene vajadus "ilma" sõna järele? Ei puudu... "Selle-või-teisega on nii, ilma on naa." Jürka 24. juuni 2008, kell 21:22 (UTC)
Minu meelest on Nerval õigus. "Mitte midagi" ja "ilma loata" on ka kirjakeeles korrektsed. Andres 25. juuni 2008, kell 01:53 (UTC)

Mina seda lauset kunagi esimest korda lugesin, siis tekkis küsimus, et mida siis üldse lisada saaks, sest tegelikult on autoriõigus teostel, mis on loodud, ja alati vaid sellel, kes selle lõi. Küsimus vaid selles, kuidas täpselt teost või koopiaid levitada tohib. Autoriõigus ei ole edasi antav ega võõrandatav. Anna edasi palju tahad, autor jääb ikka samaks. Vt Autoriõiguse seadus. Ses mõttes on nagunii tegu loa andmisega, mitte autoriõiguse loovutamisega.--Nerva 23. juuni 2008, kell 20:32 (UTC)

Pakun: "Ära saada materjali ilma autori loata!" Sest, "autoriõigusega kaitstud" ei lisa midagi juurde, kuna absoluutselt iga teos on autoriõigusega. Ja "ilma loata" jätab täpsustamata, kelle luba vaja oleks. Teietamise jätaks ära sellepärast, et mujal räägitakse sina-vormis.--Nerva 24. juuni 2008, kell 21:33 (UTC)

Kui näiteks autor on 70 aastat surnud, siis autoriõigust ei ole. Samuti ei ole seda näiteks Eesti seadustel.
Mõnikord tuleb luba hoopis autori pärijatelt või isikult, kellele autor on varalised õigused loovutanud. Ja kõik load ei ole sellised, mida tuleb autorilt spetsiaalselt küsida.
Teie-vormis on see sellepärast, et ta on mõeldud juhukasutajatele.
Võib-olla oleks õigem rääkida postitamisest, mitte saatmisest. Andres 25. juuni 2008, kell 01:53 (UTC)