Ringliikumine

Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.

Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus

Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes.

Füüsikalised suurusedRedigeeri

Kui keha liigub mööda ringjoont raadiusega  , siis läbib ta ühe ringiga vahemaa  .

Keha liikumise joonkiirus

 .

Ringliikumise nurkkiirus

  (rad/s),

kus   on ringliikumise periood (ajavahemik, mille jooksul teeb keha ühe täisringi).

Nurkkiirendus

 .

Ühtlase ringkiirusekorral on keha nurkkiirendus null.

Suunamuutusest tingitud kiirendus

 .

Ringliikumise puhul on keha kiirenduse vektor risti liikumise suunaga ja suunatud ringliikumise keskpunkti suunas, mistõttu nimetatakse seda mõnikord ka kesktõmbekiirenduseks.

Kehale ringliikumisel mõjuv tsentripetaaljõud ja tsentrifugaaljõud

 ,

kus   on keha mass.

Mitteühtlane ringliikumineRedigeeri

Eelnev kirjeldas olukorda, kus ringliikumise kiirendus on konstantne.

Mitteühtlase ringliikumise puhul mõjub kehale lisaks kesktõmbejõule mõni muu jõud. Seetõttu on mugav jaotada keha kiirendust radiaalsuunaliseks (väljapoole suunatud) ja keha liikumise hetkesuunaliseks. Radiaalsuunaline kiirendus järgib kõiki varem nimetatud omadusi ja valemeid.[1] Liikumissuunaline kiirendus on see komponent, mis põhjustab mitteühtlast liikumist. Kuna see kiirendus mõjub keha joonkiirusele, muutub tema tõttu ka tsentripetaaljõud ja/või ringliikumise raadius.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri