Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv8

Eelnev
Arhiiv 7
Üldise arutelu
arhiiv 8

7. september 2007
Järgnev
Arhiiv 9

Kuupäev

Vikipeedia avaleht ütleb selge sõnaga et täna on 1 september. Ei ole :)

Nädala ühistöö

Pakuksin uuesti välja idee iga nädal kokku leppida mõni ühistöö, mille kallal rassida. Pakun järgmiseks nädalaks välja kolm kandidaati, mille hulgast tuleks üks valida. Võite muidugi pakkuda ka teisi kandidaate. 1. Artikkel Eesti: struktuur läbi mõtlemata, vajab sisuga täitmist 2. Artikkel Tallinn: vajab täiendamist ning lahtisaamist ENEKE-se kopeerimisest 3. Artikkel Lennart Meri: eluloos lüngad, vajab detailsemat lahtikirjutamist Andres 26. märts 2006, kell 13.38 (UTC)

Hea mõte. Aitan ka niipalju kui oskan. Alustada võiks Eestist.--Mona 26. märts 2006, kell 14.10 (UTC)

Hakkame siis kahekesi peale. Ehk teised liituvad. Andres 27. märts 2006, kell 04.27 (UTC)

Arvan, et järgmisel nädalal võiks sama artikliga jätkata. Andres 2. aprill 2006, kell 15.24 (UTC)

Tundub, et olen Eesti teemaga liitunud. pean mitme maakonna puhul seda enda tööks, et külad on artiklitega kaetud. avjoska 15. aprill 2007, kell 17:12 (UTC)
Jah, see on saavutus. Aga kui võtaks järgmisena ette artikli "Eesti"? Andres 15. aprill 2007, kell 17:54 (UTC)

Tervitusmall

Meil oleks vaja sellist malli, mida saaks uute kasutajate arutelulehele kirjutada, mis sisaldaks tervitust Vikipeediasse ning linke põhiinfole/reeglitele, mis peaks läbi lugema. Kuigi nii palju materjali nagu näiteks inglise vikis meil veel pole, siis vähemalt nõuanne, et arutelulehtedel kirjutada alla ning soovitus lugeda läbi Vikipeedia:Reeglid oleksid küll kohased. Peep 25. aprill 2006, kell 10.14 (UTC)

Lisaks veel muidugi, et VP'sse mitte kirjutada/laadida autoriõigusega kaitstud töid, ning Mida Vikipeedia ei ole - tähtsaim selle hulgas minu arust, et kõik kirjutised peavad põhinema usaldusväärsetel allikatel (reegel, mida eesti vikis eriti vist tähele ei panda). Peep 25. aprill 2006, kell 10.18 (UTC)

Vajalik asi. Taivo 25. aprill 2006, kell 19.19 (UTC)
Uustulnukat tuleb seejuures tervitada nii, et ei jääks muljet konveierist. Linke ei tohiks olla rohkem kui üks-kaks. Pean arvestama ka seda, et kõike korraga ei pruugi jõuda ära seedida. Kes see ikka viitsib pikki kasutamisõpetusi lugeda. Minu meelest oleks niikaua, kui me veel jõuame, kassutada uustulnuka puhul individuaalsrt lähenemist. Mitte pommitada väga taibukat ja võib-olla mõnes teises vikis juba kogenud uustulnukat elementaarsete asjadega ega paisata aeglaselt õppivale inimesele korraga ette nii palju materjali, et ta lööb käega. Tähelepanu juhtida tuleks ikkagi neile asjadele, mida kirjutaja nähtavasti ei tea. Samuti tuleb taibata, kellega on mõtet vaeva näha. Andres 25. aprill 2006, kell 19.29 (UTC)
Olen enamuse väljatooduga nõus. Peale tervituse ja allkirjade kirjutamise soovituse võiks veel ainult olla link põhireeglitele. Sealt võib veel mõned tähtsamad asjad välja tuua, kuid sellest peaks piisama ja see ei tohiks olla liiga palju materjali, mida korraga seedida. Ülejäänud asjad saavad aktiivsemad kasutajad ise välja otsida. Kuid sellist malli on minu arust ikkagi vaja. Peep 6. mai 2006, kell 15.32 (UTC)

Tegin prooviks esialgse versiooni - Mall:Teretulemast. Avaldage arvamust. Peep 11. mai 2006, kell 13.21 (UTC)

Mulle see mall meeldib. Arvan, et selle võiksime kasutusele võtta.--Boy 11. detsember 2006, kell 21:36 (UTC)

2006, kell 22:09 (UTC)

Eestlased on vana mererahvas ja merendusterminud on et.wikipedias häbemata nõrgalt esindatud. Mina katsun igatahes selle teema tõsisemalt ette võtta.

Tarmo ettepanek hooldusmallide asjus

Lootes Andrese teadmistele peaks siin siis olema õige koht kus hooldusmallide kasutamisse saaks korda luua, vaatame kas sel korral on sellel üritamisel parem õnn --TarmoK 11. detsember 2006, kell 18:51 (UTC)

Hooldusmallid, millest peaks arvatavasti piisama märgistamaks artikleid, mida on vaja korrastada mingit moodi. Eeldades, et malllide lisamisel järgitakse Vikipeedia põhireegleid, eriti punkti 8: Selged muudatuste resümeed. Esimene grupp malle lisataks artiklite algusesse, teine grupp artiklite lõppu.

Eesmärgiks ühtlustada hooldusmalle ja teha selget vahet kus mida ja millal kasutatakse.

  * toimeta - märgistamaks et artiklis on vaja kohendada näiteks sõnastust, grammatikat,
              artikli ülesehitust, terminoloogiat jne et saavutada entsüklopeedilise
              artikli kvaliteeti
  * vaidlustatud - artiklis esineb väiteid mille tõesuse suhtes on esitatud kahtlusi
  * NeutraalsusVaidlustatud - artiklis esitatu ei ole kirjutatud neutraalselt
  * kopipeist - tekst suuremas jaos kusagilt otse kopeeritud
  * kustutada - artiklit ei peeta vajalikuks Vikipeedias
  * tõlkida - artikkel on osaliselt või täielikult mitte eesti keelne
  * vikinda - märgistamaks et artiklisse on vaja sõnad linkida, vormistada 
              struktuuriliselt vikipeedia stiili jm.
  * täienda - märgistamaks artiklit milles ei ole piisavalt informatsiooni millega on tegemist 
              või ei ole kajastatud artikli "objekti" kõiki tähendusi, kasutusvaldkondi jne
  * puuduvad allikad - artiklis puudub(vad) viide(ted) väidete allikatele
  * lisa pildid - artiklisse võiks lisada pilte commonsist, muudest vikidest
  Artikkel vajab kohendamist saavutamaks soovitud kvaliteeti Vikipeedia artiklitele.
Konkreetset põhjust vaata artikli muudatuste ajaloost ja samuti üldiseid põhjuseid toimetamise märkuse lisamiseks
  Artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega!
Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.
  Artikli neutraalsus on vaidlustatud!
Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.
  Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:
  Artikkel on esitatud kustutamiseks!
Lisateavet põhjuste kohta saad artikli arutelust; artiklite kustutamise reeglite üldine info.
  Lehekülge tuleb tõlkida ja kohandada!


  Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.
Täienda Artikkel vajab täiendamist andmaks piisavat ülevaadet.
Konkreetseid põhjusi märkuse lisamiseks vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.
  Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada.
  Artiklisse võiks lisada pilte projektist Wikimedia Commons või teistest Vikipeediatest
Vaata lisainfot artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

kommentaarid

Minu meelest peaks vikinda mall olema ikka artikli alguses, sest lõpus on see kuidagi imelik, eriti, kui on tegu pika nn artikliga --Dj Capricorn 11. detsember 2006, kell 19:20 (UTC)
Jaotus mallide lisamiseks lehekülje algusesse või lõppu lähtuks sellest kas see mõjutaks lugeja arusaamist artiklist või ei. Toimeta, vaidlustatud jne on lisaks "hooldustööfunktsioonidele" ka teateks lugejale et loeks teksti teatud ettevaatlikusega.
Vikinda on puht Vikipeediale omase vormistuse lisamine ja sedasi ei paneks ma seda artikli algusesse, lugeja tuleb siia infot saama, mitte otsima mida on vaja teha. --TarmoK 12. detsember 2006, kell 21:49 (UTC)
Need mallid aitavad stiili ühtlustada küll. Toetan nende kasutusele võtmist.--Boy 11. detsember 2006, kell 22:26 (UTC)

Mitu kasutajat on leidnud, et peaks olema eraldi sisulise toimetamise ja keeletoimetamise mall. Praeguse seisuga nii ongi. Andres 12. detsember 2006, kell 08:43 (UTC)

...ja leitakse ka et peaks olema toimeta mall eriala valdkondade jaoks jne. Ja siis kui keegi kohendab ühte poolt artiklist kuid midagi muud vajab veel kohendamist kas ta eemaldab siis ühe toimeta malli ja paneb teise asemele kui see juba ei ole seal? Iga muudatus muudab edasise ju toimetamise vajadust. .. Ettepaneku üdi on selles et hakatakse kasutama resümee välja, kui seda ei hakata kasutama siis pole kogu sel asjal mõtet. Ja kui kasutatakse resümee välja kuvamaks mida on vaja artiklis toimetada siis ei ole vaja eraldi malle, sest artikli ajaloost näeb mida on malli algne lisaja soovinud et parandataks ja kui keegi parandab seda saab samas ise lisada mida on teinud ja mida tema arvates ehk veel on vaja või hoops eemalda märke öeldes et tema arust on artikkel nüüd korras --TarmoK 12. detsember 2006, kell 21:49 (UTC)
Uustulnukad ei oska ajaloost ja resümeest selgitust otsida. Andres 13. detsember 2006, kell 12:16 (UTC)
no kui on nii uustulnukas ja ajaloo "nimekirjast" vastavat teksti (a la "toimeta: keelekasutust entsüklopeediliemaks") leidmine käib üle jõu, siis ei ole küll midagi teha, ju peab vähe rohkem ringi vaatama et keskkonnast paremini aru saada. Kes soovivad toimetada peaksid suutma sellise "pähkliga" hakkama saada küll. --TarmoK 19. detsember 2006, kell 21:16 (UTC)

Ettepanek. TarmoK palun tõsta see osa nüüd üldisest arutelust kuskile Vikipeedia nimeruumi leheküljele ja kirjuta toimetamismallide kasutamise reglement selgemalt välja. Siis ootaks näiteks 2 nädalat sellele täiendusi ning siis paneks asja hääletusele. Kvoorum oleks nt. vähemalt 6 adminnist hääletajat ja otsustaks lihthäälteenamus. Ma arvan, et see on hetkel ainus tee kuidas midagi liigub, muidu jäämegi vaidlema selle üle, mitut malli on toimetamise jaoks vaja. --Boy 12. detsember 2006, kell 22:03 (UTC)

On Sul ettepanek, millisele leheküljele see tõsta? Arvan, et kui arutelu ei käi siin, siis seda lihtsalt ei panda tähele. Andres 13. detsember 2006, kell 12:16 (UTC)
Mulle tundub, et asja arutamise vastu puudub huvi. Soovitan Tarmol mallid lihtsalt käiku lasta (toimetamismall küll praeguse "keeletoimeta" malli asemel). Kui kellelegi ei meeldi, küll siis arutatakse. Andres 19. detsember 2006, kell 09:47 (UTC)
Siiski, praegu on teiste kasutajate seas minu meelest konsensus, et keeletoimetamise ja sisulise toimetamise mall peavad olema eraldi. Resümeest minu meelest eristamisest ei piisa, sest uued kasutajad ei pruugi resümeest osata otsida.
Arvan, et kommentaari ei nõua kopipeisti märkus ja keelelise toimetamise märkus. Andres 19. detsember 2006, kell 09:50 (UTC)
Kommentaari ei nõua ka vikindamis-, tõlkimis- ja viidetelisamismärkus. Viimase puhul märgitakse kohad, kuhu viidet on tarvis. Andres 19. detsember 2006, kell 09:52 (UTC)
nende puhul oleks see soovituslik, samuti viisakam teiste kasutajate suhtes --TarmoK 19. detsember 2006, kell 21:16 (UTC)
Minu jaoks on oluline, et täiendamist vajavate artiklitele ei lisataks malli "täienda", vaid mingi muu nimega uus mall ning oleks kaks erinevat toimetamismalli, üks sisulise ja teine keelelise toimetamise jaoks. Ka neil peaksid olema uued nimed, sest vana toimetamismalli on mõlemal juhul kasutatud. Siim 19. detsember 2006, kell 10:53 (UTC)
mis sel "täienda" sõnal viga on? milline oleks parem? see et malli on halvasti kasutatud kuna on puudunud selge kasutus otstarve ei saa olla põhjuseks kunstlikult leiutada uut sõna samale otstarvele --TarmoK 19. detsember 2006, kell 21:16 (UTC)
Asi on selles, et vana mall on devalveerunud, mistõttu seda ei näidata. Uus mall oleks palju harvemini pandav ja nõuaks selgitust, milline oluline osa on puudu. Seda kasutataks ainult juhul, kui täiendamisvajadus ei ole niigi selge. Andres 20. detsember 2006, kell 02:23 (UTC)
Esiteks, seda malli "ei näidata" ühe kaastööölise kärsitusest oodata sobiva lahenduse leidmiseni, mitte ei olnud kokkuleppe, kuid see selleks. Huvitav miks arvad et "uut malli" pandaks paremini? Ja kui tehagi uus mall siis "vana" jääb ikkagi artikleid risustama. Võttes malli uuesti kasutusele, selgete "reeglitega" on palju lihtsam läbi käia artiklid kus see mall on ja eemaldada kui vaja. Kui on kartus et mall on liiga paljudes (seda peaks vist vähemalt paaris tuhandes olema) siis võib alustada sellest et panna malli alustuseks vaid kategooria lisamine ja sedasi saab läbi käia "nähtamatult" ja eemaldada artiklitest kus selle malli järele ei ole vajadust
Ma ei ole märganud, et keegi seda malli oleks viimasel ajal kasutanud (vist siiski ühel korral).
Olen nõus Sinu ettepanekuga panna esialgu ainult kategooria. Sel juhul pole vist tõesti uut malli tarvis. Andres 26. detsember 2006, kell 09:54 (UTC)
Kes on ütlemas et "täiendamisvajadus ei ole niigi selge"? Kellele ei ole selge? valdkonna asjatundjale? algklassi õpilasele? ... Sellest tekib kohe teine küsimus et mida tähendab su jaoks "täienda" (mall) kui sedasi asja esitad? --TarmoK 25. detsember 2006, kell 22:53 (UTC)
Minu meelest on täienda-malli tarvis ainult sel juhul, kui esitus on nii igakülgne, et on raske märgata, mis puudu on. Valdava enamiku artiklite puhul on täiendamisvajadus minu meelest ilmne. Üldiselt; artikkel vajab täiendamist, kui on küsimusi, mida artikli teema kohta võiks esitada, kuid millele artiklist vastust ei leia. Teine asi on see, kui olulised need küsimused on ja kui lihtne nenhdele oleks vastata. Andres 26. detsember 2006, kell 09:54 (UTC)
Ole hea ja loe mis oleks "täienda" malli kasutusvaldkond. See et kõik Vikipeedia artiklid vajavad tegelikult täiendamist (=laiendamast) ei tähenda et "täienda" nimelist malli peaks seal kasutama. Malli eesmärk on märgistada artikleid mlles puudub informatsioon et saada aru millega on tegemist, või on vaid "asja" ühte tähendust selgitatud. Näiteks kui kirjutataks vaid et "Marie Curie oli füüsik" (puudub info mille poolest ta on tähelepanuväärne) või näiteks artikkel "Laagri" milles puudub selgitus et alevik ja asum on sisuliselt üks koht, lihtsalt halduspiir läheb keskelt läbi, või kui artikkel on loetelu kuid see on poolik või puudub selgitus et aru saada mismoodi loetelu mõista (näiteks lühendite slegitused) jne näiteid võiks tuua mitmeid.
Võimalus oleks ju nimetada malli "puudulik"-uks (vastaks paremini eesmärgile) kuid see oleks arvatavsti veelgi eksitavam, kuna (paistab et) vähesed vaevuvad süvenema millega on tegu ja tehakse ennatlike järeldusi lihtsalt ühest sõnast --TarmoK 31. detsember 2006, kell 11:37 (UTC)
Minu meelest oleks Sinu toodud näidetes sobiv toimeta-mall. Andres 31. detsember 2006, kell 12:06 (UTC)
Jah, õige, täiendamise kohta tuleks teha uue nimega mall. Keeletoimetamise kohta on juba uue nimega mall ""keeletoimeta", mida pole muuks otstarbeks kasutatud.
Sai juba varem küsitud (mäletamist mööa selle sama "keeletoimeta" malli juures) et kus kohas läheb see piir et nüüd on vaja vaid keeleliselt toimetada ja üldiselt ei ole vaja toimetada? mida siis see üldine "toimeta" tähendab? ja kas keeleline toimetamine tähendab peale puhtalt keeleõpetusliku toimetamise ka sõnastuse toimetamist et artikkel oleks entsüklopeedilne sõnakasutuselt? jne liiga palju küsimusi mida igaüks tõlgendab oma moodi ja olen arvamusel et see ei too mallide kasutusse selgust vaid rohkem segadust, mis viib mallide devalveerumisele jälle. ... idee on ju tore iseenesest, kuid praktiline kasutamine läheb ju keeruliseks --TarmoK 19. detsember 2006, kell 21:16 (UTC)
Mina isiklikult leian, et sisulise toimetamise malli pole üldse tarvis. Aga inimesed tahavad seda. Arvan, et malli tähenduse saab malli tekstis täpsustada ning vajaduse korral saab tõesti kasutada resümeed või arutelulehekülge. Piirjuhtudel võib ju panna emma-kumma malli. Minu meelest läheb ka stiili entsüklopeediliseks tegemine keeletoimetamise alla: see on ju stiili (sõnastuse), mitte stiili toimetamine. Andres 20. detsember 2006, kell 02:23 (UTC)
See "teade" artikli alguses ei ole vaid kirjutajatele vaid ka lugejatele, näitamaks et et artikli tase ei ole selline kui me siin soovime, sellega saab öelda et lugejale et ta ei võtaks artikli taset Vikipeedia taseme näitamiseks ja hinnangu andmiseks Vikipeediale. Ja isiklikult ei nimetaks seda toimetamiseks vaid nii nagu malli teksti on nüüd kirjutatud et artikkel vajab kohendamist, mis peaks olema parajalt neutraalne sõnastus. ... ja resümeed peaks alati kasutama, lihtustab tunduvalt artikli kohendamist kui näeb ajaloost mis muudatusi on soovitud ja mida on juba tehtud, et kellegi juba korda tehtut ei püütaks uuesti teha
Selle toimeta malli tükeldamine tundub mulle olevat vaid enda vaatevinklist lähenemine, et kui ise oskab teha selget vahet mida on vaja teha ja mis "valdkonna" alla see kuulub siis selle järgi panna "teateid", samas kui mida vähem neid hooldusmalle on seda kergem on mitte nii selget käsitlust omavatel kaastöölisel ja rääkimata uutel liitujatel, neid malle kasutada, piisab teadmisest et "kui leiad et artiklit on vaja kohendada siis pane see mall ja kirjuta resümeesse mida täpsemalt silmas pead" --TarmoK 25. detsember 2006, kell 22:53 (UTC)
Minu meelest on keeleline ja sisuline toimetamine hõlpsasti eristatatavad. Minu poolest võib eraldi malle ka mitte olla, kuid mõned inimesed soovivad eraldi malle (kas või sellepärast, et siis moodustuvad eraldi kategooriad; keeleline ja sisuline toimetamine on väga erinevad ülesanded: esimene ei nõua suurt sisulist asjatundmist). Peale selle, eraldi mallid oleksid paremini arusaadavad ka uutele kasutajatele, kes ei pruugi osata resümeest otsida ning on kriitika suhtes tundlikud. Andres 26. detsember 2006, kell 09:54 (UTC)
Esiteks paistab see arvamus eeldavat et üks inimene kirjutab artikli, keegi leiab et see vajab toimetamist ja siis kolmas tuleb ja teeb korda ja eemaldab malli. Kahjuks Vikipeedias ei käi ju asjad nii. Pigem on nii et keegi kirjutab kolm rida/lõiku, see vajab toimetamist, keegi teine paneb malli, siis keegi käib ehk kohendamas seda natuke, keegi teine lisab veel materjali, keegi eemaldab, muudab jne kuid mall püsib. ja proovi nüüd tulla ja toimetada seda artiklit kui on ebaselge mille pärast teade lisati, näha millal see lisati ja vaadata kas äkki on see põhjus juba korda tehtud. Pannes alati resümeesse kommentaari aitab see kõiki toimetajaid saada selgust millal ja mille pärast teade lisati. Rääkimata sellest et artikli toimetamise vajadus muutub jätkuvalt
Kui keegi tõeti soovib vaid pühenduda keelelisele toimetamsiele siis klikkigu vaid "juhuslik artikkel" linki ja tööd tuleb jätkuvalt. Teisalt keeleline toimetamine nõuab tihti ka mingil määralgi valdkonna tundmist, et keelelise paranduse tegemisel ei muutuks tekst sisuliselt vääraks.
Nagu juba ennist öeldud, mallis on link ajaloo lehele, niipalju võiks vähemalt vaevuda Vikipeedia keskkonnaga tutvuma et saaks aru mis on mis ja milleks. Lisaks oleks mallis ka link artiklile kus oleks siis pikemalt seletatud millistel puhudel panna "toimeta" malli, mida see tähendab ja millal seda eemaldada. Kui sellest ei piisa siis ....
Vot ma ei saa aru mispärast me peame siin siidikinnastega suhtuma inimestesse kes on kriitika suhtes tundlikud? Kui on nii õrnahingeline et ei kannata kriitikat ja nii laisk et ei vaevu tutvumast Vikipeedia ühe põhitõega, mis on pealegi iga redigeerimsakna all, siis head teed. --TarmoK 31. detsember 2006, kell 11:37 (UTC)
Sageli juhtub, et head kirjutajad on kriitika suhtes tundlikud. Peaksime looma võimalikult sõbraliku õhkkonna, et mitte inimesi eemale peletama. Andres 31. detsember 2006, kell 12:06 (UTC)

Kindlasti peavad olema keeletoimetamise ja sisulise toimetamise mallid erinema. Kui andres paneb artikli resümeesse, et lõik on vigane, lähen ma vaatama, milles vead seisnevad. Kui on faktivead, siis mina parandada ei oska. oskan parandada eesti keele vigu. leian, et hooldusmallid ei peaks olema artikli arutelus ega artikli lõpus. hooldusmalli koht on artikli alguses. Siis on kohe selge, millega tegu. muidu loen ja loen, aru ei saa, miks nii vigane tekst on ja lõppu jõudes alles avastan: näe, vajab (keele)toimetamist. avjoska 11. aprill 2007, kell 11:12 (UTC)

Eesti Vikipeedia langes koha võrra

Niisiis kurb uudis. Viimaste päevade jooksul on Eesti Vikipeedia langenud ühe koha võrra. Meist mõõdus Filipiinide Cebuaano Vikipeedia. Oleme nüüd 32-sel kohal. Link on siin [1] --Animagi 12. veebruar 2007, kell 06:57 (UTC)

Tabeli all on kirjas: Cebuano is composed mainly of bot-generated stubs. Minu arvates oleme me eesti keeles kirjutada oskavate inimeste arvu arvestades veel küllaltki soliidsel kohal. Siim 12. veebruar 2007, kell 08:11 (UTC)
Oleme sebukeelsest vikist jälle möödas 31. kohal. Liigume aeglaselt 30. koha poole, sest kasvame kiiremini kui korea viki. Andres 1. aprill 2007, kell 20:47 (UTC)

Nüüd on meist ette jõudnud lombardi viki, kus ilmselt samuti töötavad robotid. Andres 28. aprill 2007, kell 23:01 (UTC)

Isiklikud rünnakud kasutajalehel

Mis te arvate, kas kasutajalehel tohib olla selliseid isiklikke rünnakuid teiste kasutajate vastu nagu lehel Kasutaja:Ats? Andres 20. märts 2007, kell 19:08 (UTC)

Andres sa oled kahe päevaga jamasid teinud, siis vabandanud, et mul on siiski õigus aga midagi tagasi parandanud ei ole (lademed v Albertuse teos). Et me saaksime siin koos edasi ehitada võta endale veidi aega teemaga tutvuda ja kui tahad siis tee kõik lademed allikateks aga ära jäta poolikuks nagu praegu. Kui me kokku ei põrkka siis on tulemus rahuldav.

Mul on õigus protesteerida, kuigi ma pean kiitma, et tänu wiki mahu kasvule tegeleb igüks oma reaga ja sa oled tometajatest ainus kes üritab ennast rebestada kõikidel teemadel kirjutama. Ka negatiivset toimetamist on meil palju (kustutamist). Kes toimetada tahab täitku artikkel sisuga v tõstku liigne arutelusse (positiivne toim), siis me ehk ei lange interwiki üldarvestuses

Oleks ma sinu asemel siis võtaksin toimetajad mingi valdkonna peale ja probleeme arutaksin hoopis nendega--Ats 20. märts 2007, kell 22:31 (UTC)

Palun eemalda oma kasutajalehelt kohatu isiklik rünnak Siimu vastu. Miks ta peaks seda taluma? Kui Sa seda ise ei tee, siis teen seda mina.
Loomulikult ei ole ma teoloogia asjatundja, kuid Sinu vigade parandamine on hädavajalik. Olen lihtsalt sunnitud olnud teemasse süvenema. Jah, ma eksisin selles, et Albertus Magnusel pole teost "Summa theologiae", kuid Sina eksisid selles, et see on tema peateos, ning selles, et Aquino Thomasel sellenimelist teost pole. Mis puutub lademetesse, siis põhiline probleem on selles, et "Elohim lade" on eesti keeles võimatu väljend, mistõttu seda ei saa panna artikli pealkirjaks. Sa pole ka näidanud, kust oled selle väljendi võtnud. Soovitasin ka teha sellised artiklid, mis ühendaksid lademete- ja allikateooria, sest jutt on samadest kihtidest. Sa pole sellele vastanud, nii et loen diskussiooni pooleliolevaks.
Ma ei ole peatoimetaja. Minu võimuses ei ole toimetajaid kuskilt võtta. Inimesed on tulnud siia vabatahtlikult ja omal algatusel, ja võtta on ainult need, kes on. Sinu käitumine aga võib siit eemale peletada needki. Andres 21. märts 2007, kell 03:17 (UTC)
Kasutajalehel võib rääkida endast ja enda seosest Vikipeediaga, igasuguste ebamääraste hinnangute (virtuaalvangla, omaaineidioot) koht pole Vikipeedias ega üldse haritud inimese sõnavaras. Mina ei poolda ka poliitiliste avalduste esitamist (näiteks Küprose või Põhja-Korea kohta). Kasutaja:Ats võiks juhinduda enda kirjutatud Akadeemilistest tavadest, mis on küll vaidlustatud, kuid mida tema ise oluliseks peab. Valju 21. märts 2007, kell 10:18 (UTC)

mul on täielik õigus teisi kasutajaid hoiatada! kusjuures terminid on korrektsed--Ats 21. märts 2007, kell 10:30 (UTC)

Palun näita, kus on kasutatud terminit "omaaineidioot".
Olen nõus, et Sul on õigus teisi hoiatada. Aga Sul on ka kohustus mitte häirida teisi kasutajaid isiklike rünnakutega. Seejuures pole oluline, kas Sa kasutad sõimusõnu või mitte. Ma võtan märkuse Siimu kohta Sinu kasutajalehelt maha.
Peale selle, palun eemalda rünnakud Siimu ja Vikipeedia kohta ZZZ Wikist. Kui Sa seda ei tee või paned märkuse Siimu kohta oma kasutajalehele tagasi, siis on karta, et Sind visatakse Vikipeediast välja. Andres 21. märts 2007, kell 10:59 (UTC)

Rünnakud lehtedel [2] ja [3] ei ole ikka veel eemaldatud. Miks me peaksime seda taluma? Andres 21. märts 2007, kell 15:17 (UTC)

Rünnakud on ikka veel alles. Andres 22. märts 2007, kell 06:36 (UTC)

Kui Sa neid lähemal ajal ei eemalda, siis ma blokeerin Sinu juurdepääsu Vikipeediale, kuniks need rünnakud on eemaldatud. Andres 22. märts 2007, kell 11:03 (UTC)

Öeldu kehtib praeguse seisuga lehe [4] kohta. Andres 22. märts 2007, kell 11:12 (UTC)

Andrese viimased hoiatused on minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ylepingutatud. See, mida teevad eestikeelse Vikipeedia kasutajad teistes wikides või mujal, ei ole eestikeelse Vikipeedia asi. --Lulu 22. märts 2007, kell 11:57 (UTC)
Kui puudub piisav konsensus, siis ma ei blokeeri. Ma ei lootnud, et keegi teine arvamust avaldab.
Tegelikult mõtlesin, et blokeerin, sest võib-olla reageerivad teised alles siis. Andres 22. märts 2007, kell 12:19 (UTC)
Leian, et ei ole vahet, kas rünnakud on siin või mujal, nad on ikkagi talumatud. Andres 22. märts 2007, kell 12:16 (UTC)
Blokeerimise poolt, Siim ise vist pole veel kommenteerinudki ? --Dj Capricorn 22. märts 2007, kell 12:50 (UTC)
Andres algatas selle arutelu, sest ma küsisin talt, mida selles olukorras tegema peaks. Mind ei häiri väga ühe vaimupuudega inimese avaldused minu suhtes kusagil ZZZ vikis, kuid temaga koos ühte projekti arendada ma siiski ei tahaks. Kasutajalehel teiste kasutajate sildistamine on minu arvates lubamatu. Algul suhtusin ma neisse nimekirjadesse huumoriga, aga kui sinna ilmusid solvangud, siis ei saa seda enam vaikselt taluda. Veider on selle loo juures see, et mitte keegi meie hiiglaslikust administraatorite armeest sellele ei reageerinud. Minul ja Andresel, kui nö kannatajatel, ei sobi seda ju teha. Siim 22. märts 2007, kell 17:03 (UTC)
Mina olen sellega harjunud, et Vikipeedias võib alati sõimata saada. Mõnikord jätab see mind ükskõikseks, aga mõnikord küll rikub tuju, ja iga kord, kui kollane kiri ette tuleb, ootan sõimu.
Aga kui keegi naabervikis meid mõnitab, siis tekib mul küll küsimust, miks me teda tuppa peaksime laskma.
Igatahes soovitan võimalust mööda keskenduda artiklitele. Kui aga on võimalik midagi teha õhkkonna parandamiseks, siis tehkem. Andres 22. märts 2007, kell 17:56 (UTC)
eks (andres) ilmselt sina oled see, kes siin kõige enam sõimata saab, (seal kasutajalehel avaldati vahepeal arvamust ka minu kohta... aga tookord võttis mind see muigama...), praegu aga on keegi ikka väga liiale läind. - Ahsoous 22. märts 2007, kell 18:36 (UTC)
Päris suur pornolinkide kogu too ZZZ ... ;)


Nii palju kui ma asjast sotti saan, siis ma arvan, et see segadus mis seal wiki zzz(mulle tundub, et seal midagi Ats tegi ja konflikt laienes siia kirjutades Siimu lehele mingi omaaineidioot-oli vist see sõna???- ja siis algas siis arutelu siin) ei peaks puutuma meie wiki töösse. aga isiklikke rünnakuid ma küll kritiseerin:@! Võib ju teha lehe a la stiilis: Kasutaja XXX/omaaineidioot ja seal teha kriitikat! Aga samas Andres sa võiksid viisakalt need rünnakud likvideerida ja esitada siis Atsi arutelul teha ultimatiivse märkuse ja asja mitte suureks ajada. Nagu vanasõna ütleb: Targem annab järele. Ja väga tähtis on kuulata Siimu arvamust kelle pihta esmane rünnak käis. NB: Mina seda ülemist märkust pornolinkide kohta ei teinud. Harri 22. märts 2007, kell 21:15 (UTC)
Asi sai alguse ikka siit. Nagu Ats ütleb, on ZZZ pelgupaik neile, keda Vikipeedias ei lasta tegutseda. Sinna ei pääse muutma, sest lehekülg on kaitstud. Atsi kasutajalehelt on liigne juba ee,aldatud, kuigi üldjuhul võõrale kasutajalehele ei tungita. Säärane võib esile kutsuda (üldjuhul õigustatud) pahameele ja agressiivse reaktsiooni. Andres 22. märts 2007, kell 21:37 (UTC)
külastades üle hulga aja siin mainitud lehekülgi ZZZ vikis nõuan ma Atsi blokeerimist igaveseks - Ahsoous 14. aprill 2007, kell 14:54 (UTC)
Nägin nüüd ka seda. Blokeerisin määramata ajaks. Andres 14. aprill 2007, kell 15:57 (UTC)
See ilmus sinna pärast seda, kui olin lehe tühjendanud. Vahepeal ma sinna ei vaadanud. Andres 14. aprill 2007, kell 16:01 (UTC)

Citizendium

Uus viki Citizendium on nüüd kõigile avatud. Me võime nende heakskiidetud artiklite materjali kasutada oma vikipeedias. Praeguse seisuga on need "Barbara McClintock", "Biology", "Chemistry", "Chiropractic", "Horizontal gene transfer", "Metabolism", "RNA interference", "Vertebral subluxation" ja "Wheat". Andres 26. märts 2007, kell 06:18 (UTC)

Huvitav projekt. Paljud nende põhimõtted võtaks ma kohe ka Vikipeedias kasutusele. Näiteks selle, et kui tahad Vikipeediasse kirjutada, siis peab sul olema kasutajakonto. Anonüümseist kirjutajaist on ju väga suur osa vandaalid ja nendega võitlemine on lihtsalt tühi töö. Teine hea asi on see, et kasutajalehtedel pole mingeid userboxe. Inglise wikis on nende kasutamine naeruväärse ulatuse omandanud ja varsti jõuab see katk ilmselt ka siia. Meeldiv on ka nende seisukoht, et mallid (toimeta, täienda jms) on arutelulehel, mitte artiklis. Ma olen ise korduvalt mõtelnud, et parem oleks kui nad ka siin oleks arutelulehtedel, sest artiklile lisaväärtust nad ju ei anna. Mallid on kirjutajale abivahendiks. Siim 27. märts 2007, kell 20:20 (UTC)
Userboxide keelamine ja mallide ümbertõstmine on meie kogukonna otsustada. Sa võid selle küsimuse üles tõsta. Anonüümse kirjutamise keelamine Vikipeedias nähtavasti võimalik ei ole. Ka Citizendiumis on olnud massiivse vandalismi juhtumeid, aga vandalismi tõrjumise vajadus on tõesi anonüümse kirjutamise lubamise hind. Andres 28. märts 2007, kell 04:05 (UTC)

 

Wikimedia Sihtasutuse otsus meediafailide kasutamise kohta

Wikimedia Sihtasutus tegi otsuse meediafailide litsentsipoliitika kohta. Me peame seda otsust täitma ning ühtlasi otsustama, kas ja kuidas me teeme oma erandipoliitika. Andres 28. märts 2007, kell 03:59 (UTC)

et seda arutada oleks hea, kui tekstist ka eestikeelne versioon oleka olemas - Ahsoous 28. märts 2007, kell 05:13 (UTC)
Äkki viitsid tõlkida? 28. märts 2007, kell 08:42 (UTC)~
Vabade kultuuriteoste (vaba sisu) definitsiooni tõlkega olen algust teinud: [5]. Ehk keegi vitsib seda täiendada/lõpetada... -raul-@--84.50.169.208 30. märts 2007, kell 19:31 (UTC)

11. septembri 2001 rünnakud

(Andres kustutas sellise pealkirjaga siselingi ja mainis ühe põhjusena, et on "keeleliselt ebasobiv") Miks see pealkiri "keeleliselt ebasobiv" on? Ma vaataks heameelega, kui viitate mõnda kohta, kus sellised reeglid kirjas on. Selliseid konstruktsioone nagu "11. septembri 2001. aasta rünnakud" olen täiesti ametlikes korralikes tekstides näinud väga palju - kas selle "aasta" ärajätmine muudabki fraasi ebasobivaks? Samuti on päris tavaline kirjutada lause keskel näiteks "... 11. septembril 2001 ...". Eks vist selliste fraaside nägemisest oli mul tunne, et niisugune pealkiri peaks igati normaalne olema.ML 31. märts 2007, kell 14:22 (UTC)

Mis puutub pealkirja keelelist sobivust, võin ma eksida. Bürokraatias sellist konstruktsiooni vist tõesti kasutatakse. Aga lingitud ei olnud mitte "11. septembri 2001. aasta rünnakud", vaid "11. septembri 2001 rünnakud". Väljendi sobivus oleneb minu meelest käändest: just omastavas käändes see minu meelest ei sobi. Mis puutub teise varianti, siis keeleliselt oleks loomulikum öelda "2001. aasta 11. septembri".
Mina tegelengi selle bürokraatia tõlkimisega, kus neid konstruktsioone kasutatakse. Harjumuspärasem on eesti keeles tõesti öelda "2001. aasta 11. septembril", aga teistpidi konstruktsioonid, kus kuupäev on enne ja siis aasta, tunduvad ka vahel loetavuse huvides paremad. Lootsingi, et äkki mõni tark siin teab viidata mingitele reeglitele, mis niisuguste kohta olemas on. Mina mingeid terviklikke reegleid seni näinud ei ole, tean ainult üht-teist tegeliku kasutuse kohta.ML 31. märts 2007, kell 19:10 (UTC)
"Eesti keele käsiraamatus" on küll kuupäevade kirjutamise reeglid, kuid need ei puuduta omastavat käänet. Ka mina pole kohanud selliseid reegleid. Kui bürokraatias on teatud uusus, siis ma ei ütle, et see vale on, aga arvan, et selle järgimine ei pruugi olla kohane väljaspool bürokraatiat.
Pane tähele, et jutt on omastavast, "2001. aasta 11. septembri", mitte "2001. aasta 11. septembril". Viimane konstruktsioon minu meelest küll harjumuspärane ei ole, enamasti pannakse ikka kuupäev ettepoole. Andres 1. aprill 2007, kell 06:07 (UTC)
Peamine põhjus, miks ma selle lingi ära võtsin, on selles, et eesti keeles ei tundu olevat üht kindlat viisi, kuidas neid sündmusi nimetatakse, ja vähemalt ei ole see "11. septembri 2001 rünnakud". Kui see artikkel tuleb, saab see tõenäoliselt hoopis teise pealkirja, ning siis oleks niisugust linki raske leida, sest selle peale on raske tulla. "11. september 2001" tundub kõige lihtsam pealkirjavariant, mis peaks kindlasti pähe tulema. Andres 31. märts 2007, kell 14:44 (UTC)
a äkki sobiks artikli pealkirjaks näiteks variant Terrorirünnakud 11. septembril 2001 ? - Ahsoous 31. märts 2007, kell 14:54 (UTC)
See on küll keeleliselt korrektne ja ütleb asja olemuse ära, aga võimaluse korral tahaks midagi suupärasemat. Aga mis just artikli pealkiri on, pole nii tähtis, sest pealkirja saab hõlpsasti muuta. Tähtsam on, et lingid kaduma ei läheks. Andres 31. märts 2007, kell 15:00 (UTC)
Leidsin nüüd, et meil on artikkel olemas: 11. septembri terrorirünnakud! Andres 31. märts 2007, kell 15:02 (UTC)
Jah, väga hooletu minust. Keelest oli sellegipoolest huvitav rääkida.ML 31. märts 2007, kell 19:10 (UTC)
Sind ei saa kuidagi süüdistada! Ongi ju raske ära arvata, mis pealkirja artikkel kannab! Sellepärast tulebki vältida keerulisi, äraarvamatuid pealkirju, aga muidugi võib nende alt ümbersuunamised teha. Leidsin lingi sellele artiklile artiklist 2007. Andres 1. aprill 2007, kell 06:07 (UTC)

Mallid?

Panen siia mulle tulnud sõnumi, sest ma ise mallidega ei taha tegelda. Andres 1. aprill 2007, kell 09:42 (UTC)

Kuna endal on suuri probleeme selle koodi mõistmisega, siis kas tohib paluda muusikažanri ja bändi/muusiku infoboxi malli kirjutamist? Ei oska kuhugi pöörduda, aga samas oleks tarbekas need lisada artikklitele. (: --Celldwellcius 1. aprill 2007, kell 08:39 (UTC)

Jah, tahaks lisada veel, et albumi tarbeks oleks ka malli tarvis. Leidub lahkeid inimesi, kes viitsivad asjaga tegeleda? Eks ma saaks muidugi ise ka hakkama, aga väga nigelal tasemel, seepärast ei soovigi ise teha neid.--Celldwellcius 21. aprill 2007, kell 11:06 (UTC)

kommunism

Minu arvates peaks sõna "kommunismi" all olema selgelt märgitud, et tegemist on utopistliku nägemusega ühiskondlikust korrast mis on sama võimatu kui igiliikur füüsikas. Nii nagu igiliikuri ideed on paljud petised edukalt lihtsameelsetelt raha kätte saamiseks kasutanud nii on kasutatud kommunismi ideesid võimu haaramiseks vähem arenenud ühiskondades kus on olnud piisavalt lihtsameelseid uskujaid. Marx kasutas kommunismi ideed oma ajalehe ja raamatute paremaks müümiseks. Lenini partei aga Venemaal võimule saamiseks. Naiivne on arvata arvata, et Lenin ise kommunismi võimalikkust uskus!

See arutelu kuulub pigem leheküljele Arutelu:Kommunism. Aga tegu ei ole ju vaieldamatu tõega. Sellest tuleb küll kindlasti rääkida, kuid siis tuleb ka öelda, kes ja mis argumentide alusel seda seisukohta pooldab ning kui levinud see seisukoht on. Andres 3. aprill 2007, kell 08:04 (UTC)

Väike algustäht pealkirjas

Tuleks meile üle võtta mall en:Template:lowercase, millega saab pealkirju näidata väikesetähelistena. Andres 7. aprill 2007, kell 16:24 (UTC)

See on nüüd lõpuks olemas, Mall:Lowercase. Andres 1. august 2007, kell 09:04 (UTC)

Miks on leht rikutud

kes on visanud skripti peale ja rikkunud VanemTao kasutajalehe, praegu ei saa üldse lugeda, mis tema poolt tehtud on . Kas kellelgi on midagi isiklikult tema vastu või , parandage leht ära. Marii

Kasutaja:VanemTao lehte pole keegi rikkunud, lehe ainuke muutja on olnud omanik ise. Teksti selline imelik paiknemine tekib miinusmärkide kasutamisest rea alguses, seda mõistab Wiki-tarkvara valesti. Lahenduseks võiks olla kõigi nende miinusmärkide asendamine tärnidega (*). Põhjus, miks varem selline häire ei ilmunud, on ilmselt brauserivahetuses. Varasemas brauseris seda viga ei tekkinud. Valju 8. aprill 2007, kell 18:49 (UTC)
Ka artikkel väävel on oma esialgse välimuse kaotanud. Siim 8. aprill 2007, kell 19:10 (UTC)
See viga ilmneb ka kõigis artiklites, kus on kasutusel <sub> või <sup>. Mina kasutan IE7-t, kas kellelgi esineb see viga ka mõne teise brauseriga? Valju 8. aprill 2007, kell 19:19 (UTC)

Artiklis väävel on osaliselt jäetud <sub> kasutamise järel see </sub> abil kinni panemata.--Lulu 8. aprill 2007, kell 19:24 (UTC)

(jõudsid ette Lulu) tarkvara käitub täiesti korrektselt - see näitab lihtsalt seda, et lehe tegija on olnud hooletu <sub> ja <sup> tuleb ära ka lõpetada, siis vastavalt </sub> ja </sup>, kui aga seal järgneb pärast sub-i järgmine sub jne... siis jooksebki sinna kribuks kokku. - Ahsoous 8. aprill 2007, kell 19:25 (UTC)
seesama viga oli ka VanemTao lehega... piisas tolles mallis vea parandamisest, et asi korda saada - Ahsoous 8. aprill 2007, kell 19:28 (UTC)

" seesama viga oli ka VanemTao lehega... piisas tolles mallis vea parandamisest, et asi korda saada -" ....see ei ole mitte korras , valejutt. Just vaatasin Marii

Palun värskenda lehte, vajuta klahvi F5! Seni näed vana versiooni. Valju 8. aprill 2007, kell 20:04 (UTC)
F5 on Internet Exploreri puhul. Firefoxis tuleb vajutada Ctrl+tõstuklahv+R. Andres 9. aprill 2007, kell 05:34 (UTC)

Helifailid

Seda teemat on vist varem ka puudutatud, kuid mida arvatakse nt Bernt Notke helifaili lisamisest, kas pole mitte liiga vara neid lisada, võib tekib konflikt eesti keele hääldusega ? --Dj Capricorn 11. aprill 2007, kell 10:54 (UTC)

konflikti puhul on võimalik panna kaks audiofaili artiklisse: kohalik (emakeelne) hääldus ja eestikeelne hääldus vms. avjoska 11. aprill 2007, kell 11:04 (UTC)
Inglise Vikis ei pruugi ju olla ka originaalkeele hääldus. Bernt Notke hääldus tundubki liiga inglisepärane. Kas lisada häälduse helifail või mitte, seda peaks igal konkreetsel juhul otsustama. Valju 11. aprill 2007, kell 19:50 (UTC)

isiku tähelepanuväärsus

viide-> Arutelu:Kadri Pruul

template:fact

Kas meil siin kusagil sellist malli nagu fact või cite needed on olemas? Oleks ilmselt tarvis, ma usun, et võiks kopida en wikist kui pole. Template:Fact. Aethralis 18. aprill 2007, kell 07:51 (UTC)

Mall:Lisa viide. Kirjutada {{lisa viide}}. Andres 18. aprill 2007, kell 08:53 (UTC)
Aitäh viitamast. → Aethralis 18. aprill 2007, kell 09:54 (UTC)

Vikipetistid ja mälumäng

Kunagi juhtusin vist lugema arutelu sellel teemal, kas peaks toimuma Vikipetistide kokkutulek? Samuti on olnud mitmeid arutelusid teemal Vikipeedia kssutajate nimede avalikustamise vajalikkuse kohta.

Seda, kas teha kokkutulekut, oleks võimalik otsustada vaid suurema hulga asjasthuvitunud inimeste näol ja nime avalikustamine on vähemalt minu arvamist pidi täiesti vabatahtlik. Nende teemade päevakorras olek on toimunud vist aga seetõttu, et on üles kerkinud küsimus, kuidas parandada (või kas peaks kuidagi muutma) üldist nn. elukorraldust Vikipeedias.

Samuti ei toimu mittemingisugust Vikipeedia promomist. Pole kedagi, kes laiemale avalikkusele Vikipeediat tutvustaks ja mitte kellelgi Vikipeedia kasutajatest pole huvi/aega/tahtmist korraldada (või osa võtta) Vikipeediaga seotud üritustest (selliseid üritusi - kas Vikipeedia siseselt või laiemale publikule - lihtsalt pole).

Seega pakuks välja idee moodustada (esialgu ühekordse projekti raames) võistkond Vikipeedia kasutajatest, mis võtaks osa mõnest mälumänguvõistlusest. Intelligentseid inimesi Vikipeedias ikka leidub ja viimast kohta vast ikka ei tuleks.

Selline omalaadne kokkusaamine aitaks ehk kaasa Vikipeedia sisesele arengule ja Eesti Vikipeedia tegijate parematele omavahelistele suhetele. Millegi sellise toimumise vajalikkuse üle ei ole aga mina sobivaks otsustajaks. Seega küsin ma kõigilt aktiivsetelt Vikipetistidelt mida keegi asjast arvab. iffcool 25. aprill 2007, kell 20:57 (UTC)

See on hea mõte. Nimede avalikustamine ei tähenda ju kasutajanimede ja nimede vastavuse avalikustamist. Kas Sa ise oled mälumängija? Võiksin tulla küll Sinuga ühte meeskonda, kuigi ma mälumängijana olen tunduvalt alla keskmise. Koht oleneb võistluste tasemest. Muidugi, kui võistkonda koguneb minust paremaid mängijaid, siis jään välja.
Mis puutub üritustesse, siis mõtlesin selle peale, et võiks korraldada õppuse selle kohta, kuidas artikleid teha.
See arutelu tuleks üle viia üldise arutelu lehele. Andres 26. aprill 2007, kell 06:17 (UTC)
Tõin arutelu üle üldise arutelu lehele.
Ise ma just päris mälumängija pole. Idee iseenesest tuli sellest, et sai võistkonnaga osaletud Eesti koolinoorte mälumängumeistrivõistlustel (14.-15. koht) ja Harjumaa meistrivõistel (võitsime) aga see on ikkagi koolinoorte tase ja päris mälumängumeistrivõistluste kogemus mul puudub. Seega oleksin küll vabatahtlik aga seda siis, kui kedagi minust paremat ei leidu.
Kui ma vaatasin nüüd Eesti Mõttespordi Seltsi ja Eesti Mälumänguliidu koduleheküljele [6], siis 28.-29. aprillil toimub Eesti võistkondlik EMV aga see on vist liiga ruttu (Pealegi olen mina 27.-29. aprill geograafia olümpiaadil. Seega oleks vaja leida kohe 5 vabatahtliku, et võistkonda üldse kokku saada). Aga kui leidub huvilisi, siis võistlus toimub Tallinnas Õismäe Humanitaargümnaasiumis (Õismäe tee 130). Lisaks on osavõtumaks iga võistkonnaliikme kohta 500 kr.
Aga artiklitegemise õppus? Kuidas see täpsemalt välja näha võiks?
iffcool 26. aprill 2007, kell 13:21 (UTC)
Ma ei tea, aga mõni kogenum tegija võiks jagada näpunäiteid, kuidas artikleid teha, jne. Võiks ju teha ka praktilise õppuse, kui tehnilised vahendid on võtta. Andres 26. aprill 2007, kell 16:22 (UTC)
See võistkondlik mälumäng on tõesti liiga ruttu. Algul peaks mõtlema võistkonna moodustamisele. Vikipeedia võistkond oleks igati sobiv, sest mälumängudel osaleb ka "Eesti entsüklopeedia" võistkond, mis on üks paremaid. Andres 26. aprill 2007, kell 16:24 (UTC)
Olen mõlema idee ellurakendamise poolt. Mina muidugi oleksin väga kehv mälumängur, kuid Vikipeedia tutvustamine on igati tänuväärne mõte. mõlema (mälumängudel osalemise ja praktilise õppuse) jaoks on aga finantsi vaja. foundationilt küsida? avjoska 30. aprill 2007, kell 08:57 (UTC)
Arvan, et mälumängul osalemise jaoks küll kuskilt raha ei anta. Me peame selle asja omavahel korraldama. Aga ega kõik võistlused ei ole nii kallid. Arvan, et tähtsam kui osavõtjate tase on Vikipeedia propageerimine.
Praktilise õppuse asemel võib muidugi teha ka põhjalikumad juhendid, aga minul pole küll tunnet, et seda vaeva ette võtta. Arvan, et seda ehk saab kuidagi tutvuse kaudu nii korraldada, et suuri kulutusi pole. Võib muidugi tasapisi mõtlema hakata ka oma sihtasutuse loomisele, aga praegu on vist veel liiga vähe inimesi. Andres 30. aprill 2007, kell 09:16 (UTC)
Eestis tuleks kasuks iga initsiatiiv, mis aitaks Vikipeediat tutvustada. Ise olen seda üritanud inimestele näidata ja kasutama õpetada tutvusringkonna ning erinevate koolituste kaudu, kusjuures üks minu kolleegidest on Vikipeedia sisse võtnud kooliõpilastele korraldatavasse infootsingu koolitustsüklisse. Aga sellele vaatamata pole eestikeelsel Vikipeedial avalikkuses veel erilist tuntust; sellest ehk ka kaastööliste kesine hulk (mitte ainult sellest muidugi).
Nii et seda mälumängu ideed võiks edasi arendada küll. Tõepoolest peaks leiduma ka odavamaid võistlusi, kus osaleda. Ise pean ennast keskmise tasemega mälumänguriks, aga sõltub kellega võrrelda. Pole ka enam mitu aastat ühelgi võistlusel osalenud, nii et küllap olen hoopis rooste läinud.
Õppus on ka väga hea mõte ja see võiks olla avalikkusele avatud. Algaks Vikipeedia üldise tutvustamisega ja läheks edasi konkreetsete toimimispõhimõtete tutvustamise ja tööks vajalike praktiliste nõuannete juurde. Aga jah, sel juhul oleks juba raha kulude katmiseks vaja ja seda nii kergesti ei leia. -- Toomas 2. mai 2007, kell 20:31 (UTC)

Vandalism

Paistab, et on alanud massiline vandalistide rünnak eestikeelses Vikipeedias. Soovitaksin blokeerida vandaalid vähemalt nädalaks. Karta on, et erinevaid IP aadresse kasutades vandalismi-aktid jätkuvad veel mõnda aega. --Lulu 28. aprill 2007, kell 12:14 (UTC)

Vähem kui 2 nädalat pole mõtet blokeerida. Valju 28. aprill 2007, kell 12:16 (UTC)
Kardetavasti on need enamuses dünaamilised, mitte staatilised IP-aadressid, mis tähendab, et homme võib selle aadressi taga olla juba teine kasutaja, aga OK, igaks juhuks kasutagem edaspidi pikemaid blokeerimistähtaegu. -- Toomas 28. aprill 2007, kell 12:17 (UTC)

Jah... näib, et meil saab lähemal ajal olema tihedalt tööd... :( --Lulu 28. aprill 2007, kell 12:19 (UTC)

Valju, kas kaht nädalat soovitad 9. mai pärast? lepime kokku ja teeme kõigiga ühtmoodi. ma ei oska hästi neid põhjuseidki valida sealt. avjoska 28. aprill 2007, kell 12:21 (UTC)
Just seda kuupäeva ma mõtlesin. Ma arvan, et see on alles rünnakute algus. See praegune laine on USA IP-aadressidelt mitmetest linnadest. Valju 28. aprill 2007, kell 12:23 (UTC)
dünaamilist IP saab uuendada kasvõi iga minuti tagant. Kas sellest teadmisest nüüd mingit kasu ka saab olema. Kui, siis seda, et üks vandalist võib päeva jooksul päris hea hulga IP-d kasutada... --Hendrix 28. aprill 2007, kell 12:24 (UTC)

Arvestades erakorralist olukorda, tekkis mul selline küsimus, et huvitav kas oleks võimalik mingiks perioodiks tagada kogu eestikeelsele Vikipeediale kaitse, et ainult registreeritud kasutajad saaksid ligi? Võimalik, et keegi meie kogenud administraatoritest teab sellisest võimalusest midagi... mul on tunne, et meil oleks sellest vägagi abi lähiajal. -- Toomas 28. aprill 2007, kell 12:27 (UTC)

Ma oleks 100% nõus sellise kaitse pealepanemisega. aga seda vist saab teha ainult Andres, kui üldse keegi. huvitav, ta nii vaikseks üldse jäänud. avjoska 28. aprill 2007, kell 12:28 (UTC)
seda saab teha üksnes konfifaile muutes ning arvan, et neid saavad muuta väga vähesed inimesed ning ilmselt mitte keegi siinsetest kaastöötajatest. Ja arvan, et kuna Vikipeedia üldine poliitika on avatus kõigile, siis sellist muudatust ka ei tehtaks. - Ahsoous 28. aprill 2007, kell 12:36 (UTC)
Äkki oleks võimalik seda teha nii, et teiste vikide kasutajanime omanikud ikka saaksid muudatusi teha IP-de alt (iw- lingid jms) aga need, kes kuskil kasutajad ei ole, ei saa 10. maini ka siin midagi teha... --avjoska 28. aprill 2007, kell 12:38 (UTC)
Kui muudmoodi kaitsta ei saa, peaks organiseerima administraatorite ööpäevaringse valve, et rünnakutele operatiivselt reageerida. --Metsavend 28. aprill 2007, kell 12:48 (UTC)
No praegu me jõuame kenasti. aga siis, kui meil on öö ja me magame, on USAs päev. võibolla Andres praegu puhkabki, et öösel vastu panna;). --avjoska 28. aprill 2007, kell 12:50 (UTC)
Ma ei saa ju kogu aeg Vikipeedias istuda, mul on muu elu ka. Arvan, et rünnakud olid ühe inimese töö. Kui tõesti tuleb massiline rünnak, siis tuleb keskusest abi paluda. Andres 28. aprill 2007, kell 22:58 (UTC)

Vikitsitaat

Eestikeelne vikitsitaatide leht hakkab adminni vajama lähiajal. pahalased on ka seal tegutsema hakanud. On vaja kedagi, kes nende tegevust kustutaks. avjoska 29. aprill 2007, kell 10:03 (UTC)

Tee avaldus ajutise administraatori staatuse saamiseks siin. Andres 29. aprill 2007, kell 10:26 (UTC)
Ajutiste staatuste soove vist kontrollitakse harvem või tegin ma midagi valesti seal. igatahes 1. mai avaldus ei ole veel 6. maiks mingit reaktsiooni saanud. avjoska 6. mai 2007, kell 12:54 (UTC)
Ei tea. Pane siis avaldus püsiva administraatoristaatuse saamiseks. Neil on kindlasti mingid nõuded: kogukonna nõusolek. eks nad siis ütlevad, mida nad tahavad. Andres 6. mai 2007, kell 13:02 (UTC)
Seal on teistele pandud kommentaarideks: Please create a local request page and link it from the talk pages of the existing admins and from any centralized existing community talk page (such as a village pump, cafe or Babel). If none exists, then place a comment/link on the wiki's main page talk page. We will then give them all a few days to respond. Aga eestikeelses vikitsitaatides polegi siukseid asju :) . avjoska 6. mai 2007, kell 13:08 (UTC)
Esilehe aruteluleht ju on. Andres 6. mai 2007, kell 13:12 (UTC)

Ma ei oska enam midagi peale hakata sel teemal. mu avaldus kustutati ja midagi muutunud ei ole. --avjoska 11. mai 2007, kell 09:12 (UTC)

Kas see oli püsiva staatuse avaldus? Pane avaldus tagasi. Andres 11. mai 2007, kell 09:21 (UTC)
Märgi, et see kustutati, ja küsi, mis Sa tegema pead. Andres 11. mai 2007, kell 09:22 (UTC)

Kustutati minu ajutise staatuse avaldus. kas teen püsistaatuse kohta avalduse nüüd? avjoska 11. mai 2007, kell 09:23 (UTC)

Jah. Andres 11. mai 2007, kell 09:25 (UTC)

Olen 11. juulini vikitsitaadi administraator. tänan toetamast. avjoska 11. mai 2007, kell 12:51 (UTC)

Ivo Timusk

Kasutaja:Ivo Timusk ei ole meile kaastööd teinud, küll aga täiendab hoolega oma kasutajalehte. Sellist enesereklaami ei tohiks sallida. Vikipeedia pole koht blogimiseks. Teen ettepaneku tema kasutajaleht kustutada. --Metsavend 5. mai 2007, kell 13:04 (UTC)

midagi tuleb selle lehega ette võtta küll, see on ka riigivastane minu arust. Ma ei ole kindel, kas kustutamine on õige. avjoska 5. mai 2007, kell 13:06 (UTC)
psühhiaatrina arvan, et las kirjutab... --Hendrix 5. mai 2007, kell 13:13 (UTC)
No igal juhul taolisel kujul hullumeelse heietusi me Vikipeedia kasutajalehel hoida ei saa. Kui keegi midagi paremat välja ei paku, siis toetan Metsavenna algatust. -- Toomas 5. mai 2007, kell 13:30 (UTC)
no kui midagi muud teha pole, kui ühe vaimuhaige mõtteavaldusi kustutada, siis muidugi... Aga mida, Sina Ivo, sellest arvad? --Hendrix 5. mai 2007, kell 13:40 (UTC)
Miks siin sellest üldse heietada? Keegi võiks lihtsalt viisakalt tema kasutaja arutelulehel sellele probleemile viidata ja siis vaadata, mida ta ise asjast arvab.--Celldwellcius 5. mai 2007, kell 13:48 (UTC)
Olen nõus, et see kasutaja ei kasuta kasutajalehte õigesti. Aga antud juhul on minu arvates kõige parem seda lehte lihtsalt ignoreerida ning mitte püüda kirjutajaga kontakteeruda. Andres 5. mai 2007, kell 13:52 (UTC)
just. Ja polegi probleemi --Hendrix 5. mai 2007, kell 13:55 (UTC)
Lisasin sinna "vikindamise soovituse", loodan, et sellest miskit pahandust ei tule. --suwa 20. juuni 2007, kell 08:32 (UTC)

Autoriõigused lippude ja vappide puhul

Kas palun keegi teate midagi täpsemat eesti ametide poolt loodud lippude ja vappide kasutamisõiguse kohta? Kas võib näiteks Riigikantselei poolt avalikustatud vapid ja lipud Vikipeedias kasutada samuti, nagu see kehtib US (või teiste riikide) ametide poolt loodud lipu- ja vapifailide kohta? --Mmh 7. mai 2007, kell 09:34 (UTC)

Autoriõiguse seadus ütleb:

§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata

Käesolevat seadust ei kohaldata:

  • 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
  • 2) rahvaloominguteostele;
  • 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
  • 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
  • 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
  • 6) päevauudistele;
  • 7) faktidele ja andmetele;
  • 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
Autoriõiguse alla käib lippude ja vappide failide tehniline teostus. Vappide ja lippude kirjelduse järgi tuleb need kujutada, ja seda võidakse teha erinevalt. Kahtluse korral võib Riigikantseleist üle küsida. Andres 7. mai 2007, kell 10:36 (UTC)

35 000 artiklit

Vikipeedia ületas täna 35 000 artikli piiri. 30 000 artiklit täitus 1. veebruaril. --Metsavend 12. mai 2007, kell 08:27 (UTC)

Samal päeval sai Vikipeedial täis 4400 kasutajat. 4000. kasutaja registreerus 3. aprillil. avjoska 12. mai 2007, kell 20:07 (UTC)

wikiversity

Saan aru, et wikiversity on midagi vikiülikooli sarnast, kuid ma vajan siiski selgitust, mille poolest ta näiteks vikipeediast erineb ja mille poolest see oluline on. avjoska 12. mai 2007, kell 22:29 (UTC)

Põhieesmärgiks on elektrooniliste õppematerjalide väljaarendamine, nii et erinevus on umbes niisugune nagu õppematerjali tekstil ja entsüklopeedia tekstil. On ka muid eesmärke. Suures osas eesmärgid kattuvad, samuti kattuvad nad suures osas Vikiraamatukogu eesmärkidega. Soovitan pöörduda nonde teiste projektide poole alles siis, kui asi tõesti mitte kuidagi Vikipeediasse ära ei mahu. Andres 13. mai 2007, kell 16:22 (UTC)

Isikute nimed

Tuleks lõpuks kokku leppida, mis süsteemi järgi inimeste nimesid artiklites avaldada! Teed ühtepidi, keegi muudab teiseks... teed teistpidi, keegi muudab jälle ringi... lõpuks on igal pool erinevalt!

Näiteks... Kui on artikli nimi Peeter Pelmeen, aga täisnimi inimesel on Peeter Smith Pelmeen... Viimati sain aru, et tuleks alustada artiklit nii:

Peeter Pelmeen (õieti Peeter Smith Pelmeen; sündinud bla-bla-blaa...)...

Kui näiteks Peetri tegelik nimi on Petro Smith Pelmonovski, siis:

Peeter Pelmeen (pärisnimega Petro Smith Pelmonovski; sündinud...)...

Või kui äkki tuntakse teda ka Pieteri nime all, siis:

Peeter Pelmeen (ka Pieter, pärisnimega Petro Smith Pelmonovski; sündinud...)...

Või olen ma süsteemist valesti aru saanud? Muidu parandan/teen hulga artikleid ja siis keegi avastab, et õigem oleks vastupidi täisnimi ette panna ja sulgudesse artistinimi, siis pean kõik nad viimseni ümber tegema...

Jürka 13. mai 2007, kell 02:40 (UTC)

kui sa mõtled siin seda minu äsjast parandust, siis lihtsalt minu arvamus on selline, Kui on artikli nimi Peeter Pelmeen, aga täisnimi inimesel on Peeter Smith Pelmeen ei ole just õige kirjutada Peeter Pelmeen (õieti Peeter Smith Pelmeen; sündinud bla-bla-blaa...)... sest selline kirjutamisviis nagu ütleb, et nimi Peeter Pelmeen kuigi seda kasutatakse on vale - Ahsoous 13. mai 2007, kell 02:52 (UTC)

Ei, see ei ütle, et "Peeter Pelmeeni" kasutamine vale oleks... Samamoodi oleks vale ka artistinime kasutamine jne... Ei-ei... Andres (vist oli Andres) tegi mulle kunagi selgeks, et artikli nimi võiks ühtida selle nimega, mis sulgude ees on ja siis nimi koos kõiksugu lisanditega ja muu stuff läheks järele sulgudesse... aga et see kõige esimene... see sulgude ees... et see oleks see, mille järgi inimene tuntud on! Mina võiksin ükskõik, mis moodi teha... aga point on see, et üks ja kindel süsteem oleks... Ma ei viitsiks (keegi ei viitsiks) hakata kõiki artikleid ümber tegema... ja siis jälle ümber... ja uuesti... Jürka 13. mai 2007, kell 02:58 (UTC)

sellisest sõnastusest saan mina just nimelt nii aru et see nimi on vale!- Ahsoous 13. mai 2007, kell 03:51 (UTC)
See ei ole vale nimi... see on nimi, millega isik tuntud on... Kas siis Elvis Presley nimi polegi Elvis Presley, vaid ainult Elvis Aaron Presley? 82.131.20.91 13. mai 2007, kell 10:35 (UTC)
See arutelu on vales kohas. ta peaks olema lehel Vikipeedia:Üldine arutelu, või veel parem, lehel Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid.
Traditsiooniliselt kasutatakse sõna "õieti" juhul, kui tuleb eristada nime, mille all inimene tuntud on, ja tema kodanikunime. Sõnal "õieti" ei ole sama tähendus mis sõnal "õigesti", mistõttu ta ka ei tähenda, et teise nime tähendus oleks vale. Kui aga see sõna tõesti pole arusaadav, võib ju ka kirjutada "kodanikunimi", "passinimi" (tuleb aga arvestada, et passi kõigil pole), "ametlik nimi" või muud taolist. Kindlasti tuleb see lahus hoida sünninimest, sest ametlik nimi võib elu jooksul muutuda.
Meil ei ole reeglid täpselt kokku lepitud, aga minu meelest peaks pealkiri ning artikli alguses olev märksõna kokku langema, välja arvatud ehk lisaeesnimed. Soovitaksin need nimeosad, mis pealkirjale lisanduvad, kirjutada tavalise kirjaga. Aga on avaldatud arvamust, et esiteks on see inetu ja teiseks võib mõni mitte aru saada, mida need sõnad nime vahel tähendavad. Minu poolest võib ka täisnime rasvaselt kirjutada, välja arvatud juhul, kui nimi koosneb kümnest või enamast osast. Igatahes ma ei paneks sulgudesse nimekuju, mis erineb ainult täiendavate nimeosade poolest, ega ka nimekuju, kus osa komponente on välja jäetud (välja arvatud esinejanimed, mis langevad kokku eesnimega), vaid ainult sellise nimekuju, mis erineb oluliselt.
Arvan ka, et vormistamise võimalusi on erinevaid, ja kui vormistus on muidu korrektne, siis pole mõtet hakata ümber tegema. Andres 13. mai 2007, kell 16:40 (UTC)

Kategooria mall

Kas sellist malli on võimalik luua, mis pistaks mingi märksõna ka kohe ülemkategooriatesse vastavalt kategooriapuu struktuurile.

Näiteks märksõna on haloperidool. Põhikategooria oleks 'neuroleptikumid'. Neuroleptikumide kategoriseerimispuu näeks välja järgmine: neuroleptikumid->psühhofarmakoloogia->psühhiaatria->meditsiin.

Et kui haloperidool kategoriseerida ära kategooria:neuroleptikumid, siis ilmuks märksõna haloperidool ka järgmistes ülemkategooriates: psühhofarmakoloogia; psühhiaatria; meditsiin --Hendrix 14. mai 2007, kell 08:13 (UTC)

Sellist malli pole vaja, sest ülemkategooriatesse ei panda kõike, mis on alamkategooriates. --Metsavend 14. mai 2007, kell 09:40 (UTC)
nu vot, nüüd siis kerkib üles küsimus (ma ei tea, kui mitmendat korda) - mida peaks siis ülemkategooriasse panema? Ühest küljest - kuna vanade ja paberimajandusest pärit mõttemallide järgi on selline mitmekordistamine mõttetu ja kulukas, siis nagu ei peaks üks märksõna kõigis ülemkategooriates esinema, teisest küljest aga - kuna ruumipuudust ei ole, siis võiks ju üks märksõna kõigis ülemkategooriates olla, mis hõlbustab ka märksõna ülesleidmist. --Hendrix 14. mai 2007, kell 09:54 (UTC)
Seda on varem arutatud ja leitud, et ei ole mõtet artikleid ülekategoriseerida. Kuidas see hõlbustab ülesleidmist? Ja miks sa lõetasid eelpooltoodud näites meditsiini kategooriaga, kui sealt saab ju edasi liikuda juurkategooriani välja. Sel põhimõttel tuleks kõik artiklid lisada ka juurkategooriasse. --Metsavend 14. mai 2007, kell 10:01 (UTC)
miks ka mitte? - siis oleksidki kõik märksõnad kenasti juurkategoorias olemas. Praegu küll, on jah olemas eraldi kõigi märksõnade loend. Aga võib ju nii või/ja naa olla...--Hendrix 14. mai 2007, kell 10:55 (UTC)
Minu arvates oleks mõistlik kui ühes kategoorias oleks alla 200 artikli. Seda selleks, et artiklid mahuksid ära ühele lehele. Minu arvates tuleks teha alamkategooriad alles siis, kui mingi kategooria on juba liiga suureks paisunud. Et aga kõik artiklid ühelt leheküljelt üles leida võib teha loendi.--Animagi 14. mai 2007, kell 11:31 (UTC)

Linkide mustad nimekirjad

Parun tutvuge aruteluga Arutelu:Richard Cheney. Mina tajun musta nimekirja kantud linkide tsentraalset eemaldamist agressiivse ja üleoleva käitumisena, kuigi kindlasti tehakse suur osa tööd meie eest ära. Minu meelest oleks parem, kui me saaksime ise otsustada, kuhu linkida. Mis te arvate? Andres 2. juuni 2007, kell 05:03 (UTC)

Grammatika

Vikis võiks olla oma lehekülg õigekirjaga seotud küsimuste tarbeks. Äkki see aitaks parandada artikklite kvaliteeti. Endalgi on pidevalt mingite võõrsõnade kirjutamisega ja komade panekuga raskusi.--Celldwellcius 4. juuni 2007, kell 16:00 (UTC)

Kolme käega poolt... Tunnen puudust... Jürka 4. juuni 2007, kell 16:10 (UTC)
Selline grammatika võiks ju olla, kuid kas sellest abi ka on? Inimene, kes valesti kirjutab, ei tea seda ise, muidu ta kirjutaks õigesti. Inimene, kes kahtleb, leiab niigi kuidas siiski õige on. Kahtluse korral saab sõnu valida ning lauseehitust muuta jms.

Valju 4. juuni 2007, kell 16:27 (UTC)

Usu mind, sellest oleks kõvasti abi... Inimene, kes kahtleb... leiab, kui viitsiks end segaseks otsida (kes varem pole seda teinud), aga palju lihtsam oleks, kui põhigrammatikareeglid (Korduma Kippuvad Grammatikavead) siin kuskil üleval oleks. Jürka 4. juuni 2007, kell 17:00 (UTC)
Sa võid ju sellise lehekülje Vikipeedia nimeruumis koostada. Andres 4. juuni 2007, kell 17:09 (UTC)
Need asjad, mis on "Eesti keele käsiraamatus", peaksid ka Vikipeedias sees olema. Võõrsõnade asjus peaks aitama Vikisõnaraamat, kuid selle koostamine võtab veel kõvasti aega. Andres 4. juuni 2007, kell 16:45 (UTC)

Could you please help with adding coordinates to Estonia-related images on Wikimedia Commons? For example to images in commons:Category:Tallinn. Thank you. --EugeneZelenko 8. juuni 2007, kell 14:29 (UTC)

Teemade adekvaatsus

olen viimasel ajal vaadanud neid teemasid inglise vikis, millest enda arvates peaksin aru saama. Ja leidsin, et inglise vikis on hakkanud asi üle pea kasvama. Peamiselt toimetajatel. Artiklid on nii pikaks ja põhjalikuks läinud, et ilmselgelt ei suuda toimetajad neist üle käia ja kahtlaseid arvamuseavaldusi elimineerida. Valitseks nagu mingi kaos. Lihtsalt kirjutatakse ja kirjutatakse. Aga kõige olulisem hakkab selles info tulvas tahaplaanile jääma - asja tõeline sisu. Kuna päevakorral ROM, siis lugesin vastavat artiklit inglise keeles ja tahaks küsida - kui palju teist asjast aru said, mis on ROM ja miks on ta vajalik?

Kirjutas Hendrix.Harri 11. juuni 2007, kell 20:00 (UTC)

Viki meedias

Ehk peaksime tegema artikli, kuhu koguksime kõik eestikeelse meedia lingid, kus on räägitud Vikipeediast? Eesti Ekspress kirjutab täna artiklis Real people don´t need labels ehk kes on emod Joonas Ojapi silme läbi emodest ning artiklis mainitakse ka Vikipeediat. avjoska 14. juuni 2007, kell 07:09 (UTC)

Jah, Vikipeedia nimeruumis võiks selline artikkel olla küll (võib-olla ongi). Ja artiklis emo või emod võiks Ekspressi artiklile viidata. Andres 14. juuni 2007, kell 07:20 (UTC)
Ma võiksin teha artikli, praegu Vikipeedia kategooriast seda ei leidnud. mis võiks olla artikli pealkiri? Vikipeedia:Wikipedia eestikeelses meedias? avjoska 14. juuni 2007, kell 07:29 (UTC)
Aa, Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas. avjoska 14. juuni 2007, kell 07:32 (UTC)
Mida kõike ka välja ei kaevata. --Celldwellcius 19. juuni 2007, kell 21:43 (UTC)

Uus esileht

Esileht/Uus istub siin juba aasta otsa, oodates uueks esileheks saamist. Võtaks selle päevakorda? Peep 18. juuni 2007, kell 12:37 (UTC)

Peaks võtma küll, uusi Esilehtesid on ka teistel, näiteks Kasutaja:Iffcool/Uus esileht ja Esileht 90. Tuleb uus hääletus korraldada. Eelmisest ei saanud asja vist sellepärast, et eelnevalt ei olnud hääletustingimused paigas ja hääletuse käigus muudeti lehekülgi, mille üle hääletati. --Metsavend 18. juuni 2007, kell 13:29 (UTC)

Teeme nii, et paneme Esileht/Uus esileheks, ja siis läheme sealt edasi, arutades, mida tuleks muuta ja parandada. Peep 21. juuni 2007, kell 14:12 (UTC)

Ma olen nõus, et paneme ühe uue variandi üles ja siis muudame vajadusel edasi. Ükskõik, milline variant ka pärast pikka uut hääletamist välja ei valitaks, päris ideaalne ei ole neist ükski niikuinii. Praegune esileht on ikkagi kõige halvem variant ja kui me seda käsile ei võta, siis me unustame selle jälle aastaks ajaks ära. -- Toomas 21. juuni 2007, kell 21:28 (UTC)
Nõus. Andres 22. juuni 2007, kell 05:01 (UTC)
Aga paneme siis juba? Kas piisab teisaldamise käsust lehel Esileht/Uus, kusjuures teisaldada tuleks Esilehele?ML 22. juuni 2007, kell 11:28 (UTC)
Eelmine võiks ka säiluda. avjoska 22. juuni 2007, kell 11:43 (UTC)
Ma siis proovin. Esileht/Vana.ML 22. juuni 2007, kell 11:50 (UTC)
"Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here." Mis on Vikipeedia-kastis viib ilmselt valesse kohta.--Ken 22. juuni 2007, kell 12:10 (UTC)
Sama olukord on kohe seal kõrvalkastis Help-lingiga. Kes teab, kuhu need linkima peaksid, kirjutab loodetavasti ümber. Ka näiteks lehti Vikipeedia:Help ja Vikipeedia:Embassy ei ole olemas.ML 22. juuni 2007, kell 12:16 (UTC)
Tegin esialgse lahenduse. Andres 22. juuni 2007, kell 13:03 (UTC)

Wikimedia Election Notice

If you are able, please translate this notice to as many possible languages and post it anywhere applicable.

The Wikimedia Election Committee is accepting candidates for the 2007 Wikimedia Foundation Board of Trustees election. Please see [7] for more information.

There is still time for a new candidate to be considered for election, and you may now endorse the candidate of your choice (up to 3 candidates) on the endorsements page, [8]. Please read the instructions carefully prior to endorsing. If you can translate the instructions, please do.

If you have any questions, please contact any member of the election committee, who are listed here [9].

Posted on behalf of the Election Committee,
Philippe

Ettevõtete nimed

Ettevõtete nimedega on minu meelest Eestis täielik segadus ja sellest tulenevalt ka Vikipeedias. Nimelt on ettevõtte õiguslik vorm osa ettevõtte ametlikust nimest. Kuskil ei ole aga määratud, millisel kujul peab ettevõte seda õiguslikku vormi oma nimes kajastama. Nii on äriregistris registreeritud ettevõtted kujul AS XXX, aktsiaselts XXX, XXX AS ja XXX aktsiaselts. Sama kehtib loomulikult ka osaühingute kohta.

Minu meelest oleks entsüklopeedias mõistlik õiguslik vorm artikli pealkirjast välja jätta – valdavalt on meil siin ka nii tehtud, kuid on ka erandeid (täna lisandusid näiteks Arco Vara AS ja AS SEBE, mõned on varasemast ajast). Vajadusel võiks teha õiguslikku vormi sisaldavalt ametlikult nimelt suunamise, aga mitte võtta seda põhipealkirjaks. Ja kui suunamised teha, siis ikkagi ainult äriregistris toodud nimelt, aga mitte muudelt võimalikelt nimetustelt (ehk kui äriregistris on osaühing Baltic Hotel Group, siis me ei loo juurde suunamisi a la OÜ Baltic Hotel Group, Baltic Hotel Group OÜ, jms).

Mida kaastoimetajad arvavad? -- Toomas 21. juuni 2007, kell 21:23 (UTC)

Olen nõus, et AS ja OÜ ja muu peaksid ainult sel juhul artikli nimes sisalduma, kui samanimelisi asju/objekte/mida iganes veel leidub ja täpsustusest tuleneb. muul juhul peaks AS, OÜ jms artikli pealkirjast puuduma. avjoska 21. juuni 2007, kell 22:01 (UTC)
Nõus Tooma lähenemisega. Juhuks, kui on tarvis eristada, üldist reeglit vist ei saa teha. Andres 22. juuni 2007, kell 05:04 (UTC)
Saab, nt NIMI_(ettevõte), samanimeline OÜ ja AS peaksid olema haruldused?
NIMI_(äriühing) oleks alernatiiv, kuid vist liiga koomiline?
-- suwa 22. juuni 2007, kell 11:05 (UTC)
selle SEBE ärinimi on Aktsiaselts SEBE aga eksisteerib veel Sebe-Ekspressbuss OÜ, iseenesest nõus, et neid lisasid mitte toppida, kuigi mine tea välismaiste puhul on vb need nime osad näiteks Ltd., Co., AB, oy või mis iganes lausa kohustuslik lisand? - Ahsoous 22. juuni 2007, kell 06:59 (UTC)
Vaevalt et see entsüklopeedias kohustuslik lisand on. Aga asja saab igal juhtumil eraldi uurida. Sebe asi vajab ka veel uurimist ja korrastamist. Andres 22. juuni 2007, kell 08:04 (UTC)
Sebe-Ekspressbuss OÜ on seotud hoopis Arne Otteriga, või vähemalt oli kunagi, nii et see on teine ettevõte, mille nimi lihtsalt pandi mingil põhjusel selline.ML 22. juuni 2007, kell 11:33 (UTC)
vahet pole kellega see seotud on... näiteks on olemas nii Manchester United F.C. kui ka F.C. United of Manchester eks mõtle mis in mis :p - Ahsoous 22. juuni 2007, kell 12:46 (UTC)~
Mulle tundub, et sel juhtumil on nimed niigi selgelt eristatavad. Andres 22. juuni 2007, kell 13:07 (UTC)
Nimi (ettevõte) ei meeldi mulle mitte. pooldan alati sulgudeta artiklite pealkirju kui vähegi võimalik. siinkohal on võimalik kasutada pealkirjas vajaduse AS või OÜ, mille järgi ka uus kasutaja asja leiab. avjoska 22. juuni 2007, kell 11:09 (UTC)
Nõustun, et sellistel juhtudel pole üldjuhul tarvis sulge kasutada. Andres 22. juuni 2007, kell 13:07 (UTC)

Entsüklopeediasse

Why does the main page say "entsüklopeediasse" and the logo "entsüklopeedia"? Is it a different declension or something? 62.234.20.239 23. juuni 2007, kell 16:36 (UTC)

Yes, it's different declension... in Estonian there are 14 cases... en:Illative case - Ahsoous 23. juuni 2007, kell 18:11 (UTC)
Eek, far too long. Heh, at least I understood the word. "Redigeere" also looks much like Dutch "redigeren" (I'm Dutch). ^_^ 62.234.20.239 23. juuni 2007, kell 19:32 (UTC)
It's interesting how there are so many words that are similar in Dutch - word pairs like riik vs rijk, vineer vs fineer (the only word that is similar to the Estonian word at Wood veneer), bakenbard vs bakkebaard. It's probably because Estonian has a long history of influence from Low German. Peep 24. juuni 2007, kell 14:59 (UTC)

Abipalve

Püüdsin hakata kokku panema venekeelse Vikipeedia jaoks artiklit Eesti kultuurist, aga keeleoskust jääb napiks. Sinna võib olla jäänud ka ümber sõnastamata lõike kasutatud allikatest. Vahest mõni vene keelt vabalt valdav kasutaja viitsib toimetamisega aidata? AdaHeidelberg 29. juuni 2007, kell 11:43 (UTC)

Tegin alguse poole mõned parandused, kuigi ka minu keeleoskus pole perfektne. Arvan, et pole tarvis muretseda, küll venelased parandavad. Kui mahti saan, jätkan parandamist. Andres 29. juuni 2007, kell 20:40 (UTC)
Minu meelest on Sinu keeleoskus nii hea, et võid oma reitingut ühe palli võrra tõsta. Andres 29. juuni 2007, kell 20:41 (UTC)

Pealkirjad

Selge see, et pealkirjad peaksid olema kõik jutumärkides. Ise olen veendunud, et ka tabelis olles... Ei näe ühtegi põhjust, miks peaks (näiteks filmi-) pealkiri infoboxis olema jutumärkideta. Kas ma olen ainus, kes nii arvab?

Teine küsimus oleks tõlgete kohta. Igati loogiline oleks, et kui on eestikeelne pealkiri (püstkirjas ja jutumärkides), siis sulgudes inglisekeelne pealkiri peaks samuti olema püstkirjas ja jutumärkides (tihti on pandud kaldkirjas ja jutumärkdeta, mis peaks vale olema).

Ka igasugu nimed (kasvõi Grammy või mingi Awards) peaks olema püstkirjas, sest kaldkiri on mõeldud juhuks, kui tegemist on lihtsalt inglisekeelse (või -pärase) sõnaga (rockabilly, award, comeback).

Kas ma olen ainus, kes arvab nii? Jürka 8. juuli 2007, kell 11:42 (UTC)

Pealkirjade suhtes ühel nõul, välja arvatud artiklite pealkirjades ja bibliograafilistes kirjetes. Kus on teisiti, tuleb parandada.
Jah, õige on võõrkeelsetes pealkirjades püstkiri, kui just pealkirjas pole meelega kasutatud kursiivi. Kus on teisiti, tuleb parandada.
"Awards" tähendab 'auhinnad'. Soovitatav on see tõlkida (näiteks "Grammy auhinnad". Kui tõlgitud ei ole, on tegu ingliskeelse sõnaga, ja Awards või Grammy Awards peab olema kursiivis. Tegu ei ole pealkirjaga ega sellise nimega, mis tõlkimata jäetakse. Andres 8. juuli 2007, kell 16:34 (UTC)
vaata minu meelest see peab olema nimelt püstkirjas ja ei tohi olla mitte mingil juhul kursiivis - Ahsoous 8. juuli 2007, kell 20:45 (UTC)
Selgita, miks. Andres 8. juuli 2007, kell 21:51 (UTC)
nimed nagu kirjutatakse püstkirjas, iseasi on see, et teise poole võiks küll ära tõlkida - Ahsoous 9. juuli 2007, kell 08:03 (UTC)
Ahsoouse poolt kolme käega... Jürka 9. juuli 2007, kell 09:05 (UTC)
Ma ei ole endiselt aru saanud, mida mõeldakse fraasi bibliograafilistes kirjetes all? Aga selle infoboxi kohta niipalju, et minu arust on see väga kole kui seal pealkirjades jutumärke kasutatakse..lihtsalt riivab silma..ja kuna algusest peale seda ilma jutumärkidetta on kasutatud, siis on tobe hakata mängureegleid muutma--Hiraanitiger 8. juuli 2007, kell 16:39 (UTC)
Andres, kui "Grammy Awards" kasutatakse inglisekeelsena, siis on ta ikkagi püstkirjas, sest see on auhinna nimi, mitte niisama inglisekeelne sõna. Nimed ja pealkirjad on püstkirjas. Muidugi antud juhul tasuks seda tõlkida "Grammy auhindadeks".
Hiraanitiger, vaat', mina tõstatasin küsimuse just üles, sest jutumärkideta pealkirjad tabelis riivavad minu silma. See on just täpselt sisseharjutatu probleem... Mina tean, et ta peab olema jutumärkides ja ilma tundub ta vale ja kole... Sina pole sellise pilguga asja vaadanud ja sa oled harjunud ilma nägema. Se's mõttes olen küll 100% kindel, et jutumärgid peavad seal olema ja kus veel pole, sinna tekkima... Jürka 8. juuli 2007, kell 18:29 (UTC)
Peame igatahes järgima keelereegleid. Ilu on subjektiivne.
Bibliograafilisi kirjeid vaata näiteks alajaotusest Esperanto#Kirjandus.
Minu meelest on auhinna nimi Grammy. Andres 8. juuli 2007, kell 19:29 (UTC)
Kui inglise keeles kirjutatakse nii Grammy kui Award suure tähega, ju ta siis on ikka kokku sihuke nimi (nimi, mida on tõlgitud eesti keelde kui "Grammy auhind"). Jürka 8. juuli 2007, kell 19:38 (UTC)
Inglise keeles on ka Red Square mõlemad sõnad suure tähega, eesti keeles on ikka Punane väljak. Valju 8. juuli 2007, kell 19:44 (UTC)
Jah, tõsi ta on ja nii ta ongi... Ka Grammy auhindade puhul on sama, aga Grammy Awards on läbiva suurtähega, sest see on inglisekeelne nimi. Jürka 8. juuli 2007, kell 19:48 (UTC)
Kust Sa võtad, et nimi on Grammy Awards, mitte Grammy ega näiteks Grammy Award?
Mina ei võtagi... Võib ka Grammy Award olla... Kui sa just räägid, et mingid liigisõnad inglise keeles suure tähega kirjutatakse, siis... võibolla tõesti Award seal otsas pole nimi, aga siiani on tundunud, et justkui oleks... Jürka 9. juuli 2007, kell 09:05 (UTC)
Inglise keeles kirjutatakse näiteks "Mississippi River", ja eesti keeles on see "Mississippi jõgi". Kui me nüüd tahame mingil põhjusel tekstis kasutada ingliskeelset nime, siis me kirjutame kaldkirjas "Mississippi River". Me kasutame läbivat suurtähte sellepärast, et inglise keeles nii tehakse, mitte sellepärast, et "Award" on nime osa. Sama lugu on minu meelest ka Grammy auhindadega.

Andres 9. juuli 2007, kell 14:03 (UTC)

Inglise keeles kirjutatakse ka nimede liigisõnad suure tähega. Kui see on nimi, miks me seda siis tõlgime? Andres 8. juuli 2007, kell 21:51 (UTC)
ilmselt miskil sarnasel põhjusel nagu 'Kuldne Palmioks' või 'Nobeli auhind'... aga tagasi tulles bibliograafiliste kirjete juurde ja pealkirjade jutumärgistamise koha pealt... minu meelest öeldakse nii filmograafia kui ka diskograafia kohta, et nood on nagu bibliograafia eriliigid... nii, et mulle isiklikult tundub, et nendes ei peaks samuti pealkirju jutumärkidesse toppima??? või peab ??? - Ahsoous 9. juuli 2007, kell 08:03 (UTC)
Me tõlgime sarnastel põhjustel nagu "Nobeli auhinna" puhul: me tõlgime liigisõna, nimetuuma aga jätame tõlkimata. "Kuldne Palmioks" on teine juhtum: seal tõlgime nime enda.
Ma ei leidnud "Eesti keele sõnaraamatust" otsesõnalist lahendust, aga minu meelest on "Grammy Awards" tsitaatväljend, sest nime liigisõna on tõlkimata jäetud, ning seetõttu peaks see eestikeeles tekstis olema kursiivis. Andres 9. juuli 2007, kell 14:03 (UTC)
Kõiges muus olen nõus, aga olen poolt, et igasugu nimekirjades jne peaks pealkirjad jutumärkides olema... kõige muu seas ka silmailu pärast... Jürka 9. juuli 2007, kell 09:05 (UTC)

Logimine

kes küll selle välja mõtles, et teatava inaktiivsuse korral toimub automaatne väljalogimine. Kas tõesti ei ole Vikimeestel enam muud teha, kui "progeda". Lugegu mingit raamatut, kui et lollustega tegeleda. Olen täie mõistuse juures, kuid mulle ei mahu pähe Vikimeeste püüdlused.--Hendrix 12. juuli 2007, kell 01:10 (UTC)

Minu meelest ei olene see aktiivsusest. Andres 12. juuli 2007, kell 04:45 (UTC)
Ei olene jah niipalju, kui mina olen ära tabanud. See on pigem (minu oletus) seotud sisselogimiste arvuga et hoida vaba ligipääs sisselogimiseks. Kuidas neid väljavisatavaid selekteeritakse ajaliselt või akende avamise järgi (ilmselt) või mingi mõlema sümbioos ei tea. Akra 12. juuli 2007, kell 07:22 (UTC)
igatahes on see mingi ebaadekvaatne paranoia, mis mõnedel IT meestel aegajalt avaldub. Sisselogimise säilitamine ei kurna Viki serverite ressursse mitte üks põrm. Pigem kurnab ressursse kella käima lükkamine, et kontrollida kasutaja "sees olemist". Keegi Viki süsteemile lähedal olev inimene (näiteks Andres) võiks neile märku anda, et pole mõtet üle pingutada...--Hendrix 12. juuli 2007, kell 10:12 (UTC)
Mind on ka häirinud see väljalogimise värk. vahel lausa hari punaseks läinud (muidu on see üldiselt valge). avjoska 12. juuli 2007, kell 10:19 (UTC)
Ma ei leidnud kuskilt mingit seletust, miks see toimub. ise olen arvanud, et turvalisuskaalutlustel. Küsige kõigepealt lehelt en:Wikipedia:Village pump (technical) järele. Andres 12. juuli 2007, kell 10:55 (UTC)
küsiks seda kui tihti see väljalogimine toimub? mind isiklikult küll see väga ei häiri kui mul nii kuu-paari tagant taas sisse tuleb logida. - Ahsoous 12. juuli 2007, kell 11:47 (UTC)
kuu-paari?? Ma küll ei ole kella vaadanud, aga tundub, et kui tunniks ajaks jätta seisma, siis viskab juba välja...--Hendrix 12. juuli 2007, kell 12:15 (UTC)
jep nii kuu-paari takka. Aga kas istud dünaamilise ip taga? sõltuvalt teenusepakkujast võib see aadress suht sageli muutuda, äkki asi selles - Ahsoous 12. juuli 2007, kell 12:28 (UTC)
Minul ka ehk max paar korda kuus. Ehk tasuks arvuti cookies-seaded üle vaadata?--Ken 12. juuli 2007, kell 12:30 (UTC)

Üldjuhul üle tunni pooleteise sees ei püsi. Minul on kõigis arvutites, kust üldiselt sisse login kasutatavad jäigad IP'd. Võibolla on siis adminnidel mingi eelis, et Teie nii vähe välja lendate.Akra 12. juuli 2007, kell 13:00 (UTC)

Ma pole admin, väljalogimisprobleemi pole, kummaski arvutis, ühegi ühenduse taga. Kas seadetes linnuke tehtud, et hoia mind sisselogituna? Mina kasutan Firefoxi, kuidas IE või Opera kasutajatega on? Kas väljalogimine toimub siis, kui arvuti kinni panna, browser kinni panna, browseri aknas uuele aadressile navigeerida? Kas browseril on küpsiste salvestamine lubatud? Ega browser väljudes puhvrit (ja sellega koos küpsiseid) kustutama pole seatud? Mõtleme selle asja välja :)--Ken 12. juuli 2007, kell 13:10 (UTC)
Proovime. Kasutan IE'd. Jutt käib kasutaja sisse-välja logimisest. Lendab kasutajast välja isegi siis, kui ühes aknas mingit artiklit pikkemat aega kirjutad. Vikipeediast üldiselt välja ei lenda vaid jääd IP'ga ülesse.Akra 12. juuli 2007, kell 13:17 (UTC)
palun väga - ja olengi välja logitud--62.65.238.2 12. juuli 2007, kell 13:40 (UTC)--Hendrix 12. juuli 2007, kell 13:41 (UTC)
minu arust hakkas see väljalogimise jama kuskil kuu aega tagasi. Enne seda ei olnud mingit probleemi...Ja commonsist ei viska välja, vähemalt mitte nii kiiresti--Hendrix 12. juuli 2007, kell 13:46 (UTC)
inglise wikis käisin viimati 07:24, 24 June 2007 ja ikka pole välja logitud--Hendrix 12. juuli 2007, kell 13:52 (UTC)
Mul oli see probleem aasta algul, kui olin küll sisse logitud, kuid ei olnud oma kasutajat salvestanud vastavas arvutis. kindlasti ei olnud mul IE, sest olin KDE op süsteemiga arvutis. avjoska 12. juuli 2007, kell 13:53 (UTC)
see, et ma inglise vikis olen sees, viitab sellele, et küpsiste värk töötab korralikult. Ma pole end inglise vikist küll välja loginud, kuid arvuti olen küll mitmel korral välja lülitanud. Ja mul on firefox--Hendrix 12. juuli 2007, kell 13:58 (UTC)
Kas Sul on nii ingliskeelses kui eestikeelses vikis kasutajanimi ja parool salvestatud? avjoska 12. juuli 2007, kell 14:02 (UTC)

Kas Sa pead silmas linnukest "Parooli meeldejätmine tulevasteks seanssideks." ees?--Hendrix 12. juuli 2007, kell 14:09 (UTC)

Just nimelt seda linnukest mina mõtlesingi. avjoska 12. juuli 2007, kell 14:17 (UTC)
Tuli ka minul mõte, kas mõlemas saab sees püsida. Proovi, mis saab, kui inglise keelsest välja logid.--Ken 12. juuli 2007, kell 14:17 (UTC)
hetkel olen sisse logitud inglise keelde, commonsisse ja eesti keelde. Inglise keelne ja commons hoiavad sees, kuid eestikeelne viskab välja...--Hendrix 12. juuli 2007, kell 14:33 (UTC)

mul ei ole seda linnukest kummaski Vikis...Firefox lihtsalt jätab meelde nii kasutajanime kui ka parooli--Hendrix 12. juuli 2007, kell 14:29 (UTC)

Firefoxi meelespidamine tähendab seda, et kui sa järgmine kord sisselogimislehele satud, siis on kasti sees nimi/parool olemas, mitte ei pea neid uuesti toksima. See ei garanteeri kindlasti, et Sind sisse jäetakse. Pane linnuke eesti keelsesse kindlasti. Nüüd tuleks välja mõelda hoopis, miks sa inglise keelses püsid kuigi linnukest pole?--Ken 12. juuli 2007, kell 14:55 (UTC)
seda oleks küll raske uskuda, et opsüs kuidagi viisi asjasse segatud on, aga umbes kuu aega tagasi kooles mul vana arvutipann ära (seal oli NT 4.0) ja nüüd on W2003. Aga mine tea. Ma prooviks login end naise arvutil sisse, seal on XP. Näis, kas viskab seal ka varsti välja...--Hendrix 12. juuli 2007, kell 15:08 (UTC)
nüüd on siis XP ja IE--Hendrix 12. juuli 2007, kell 15:11 (UTC)
igaks juhuks login end oma arvutil välja kõigist kolmest--Hendrix 12. juuli 2007, kell 15:14 (UTC)

Opsüsteem ei tohiks otseselt mõjutada, ainult juhul kui kasutaksid opsüsteemiga kaasa tulnud iidset IEd. Esimese asjana tee sisselogimisaknas kastikesse linnuke, ja vaata, mis selle peale juhtub.--Ken 12. juuli 2007, kell 15:18 (UTC)

mingi erinevus eesti ja inglise Vikil siiski on. Kui ma end eestikeelsest välja logisin, siis Firefox jäigi sinna leheküljele passima, mis tuleb ette peale välja logimist. Aga ingliskeelne kuvas umbes 10 sekundi pärast peale välja logimist ette sisselogimise lehekülje, kus olid ilusti kirjas nimi ja parool -- Hendrix --62.65.238.2 12. juuli 2007, kell 15:27 (UTC)
Minul läheb eesti keelne küll ilusti viimatikasutatud lehele tagasi u 10 sek pärast. Aga loomulikult on eesti ja inglise wikis erinevusi. Need ei pruugi olla olulised. Esimese muutujana, mida uurida, soovitan proovida linnukest logimislehel. Kui see ei tööta, siis on mõtet edasi vaadata.--Ken 12. juuli 2007, kell 15:33 (UTC)
ma ootan igaks juhuks ära, mis mu logimine seal naise arvutis teeb - kuskil 1,5 tundi --Hendrix--62.65.238.2 12. juuli 2007, kell 15:38 (UTC)
ei tähendanud see XP ja IE midagi. Ikkagi oli välja loginud--Hendrix 12. juuli 2007, kell 17:53 (UTC)
XP ei puutu asjase nagu ka iga teine op süsteem, kuna samast arvutist inglise Vikis pysib eesti omas mitte. Ja see kas see linnuke seal on või mitte ei aita kuna toob ette ainult järgmisel sisselogimisel nime ja parooli, kuid seespüsimist see ei mõjuta või ei tohiks mõjutada.Akra 12. juuli 2007, kell 19:10 (UTC)
Inglise vikis soovitatakse väljakukkumisprobleemide korral esimese asjana sinna linnuke panna. Usun, et tasub proovida.--Ken 12. juuli 2007, kell 19:30 (UTC)

Hendrix pole veel aru sanud, et kõik oma ala aktiivsed asjatundjad süüakse siit tasapisi välja...

Hello!

Could someone of you delete Kategooria:1964.aasta filmid, please, as the correct category name is Kategooria:1964. aasta filmid. Thank you! --Darev 12. juuli 2007, kell 20:56 (UTC)

Done. Andres 13. juuli 2007, kell 08:59 (UTC)
Thank you! :-) --Darev 23. juuli 2007, kell 15:59 (UTC)

Viide ei ole ukselink

Viitamine veebis on täpselt samasugune kui nt teostes viitamine märkustele või kommentaaridele juturaamatus samale leheküljele joone all või viide kasutatud kirjandusele raamatu lõpus või kataloogi kirje viitega raamatu asukohale riiulil raamatukogus. seega

  • viide = URL + kirjeldus

on eesti keeles viide teisele infoallikale veebis, mida võib kuid ei pruugi kasutada. Millest tulenevalt kui me viitame vikipediast väljapoole on tegemist välisviitega, mitte ukselingiga! Mõned teised vikid:

suwa 16. juuli 2007, kell 11:12 (UTC)

Viide ei pea olema link ja link ei pea olema viide. Andres 16. juuli 2007, kell 11:16 (UTC)
Kas "Välislingid" on vale? Andres 16. juuli 2007, kell 11:17 (UTC)
ÕS 2006: vt tähendust nr. 2 - Urmas 16. juuli 2007, kell 11:19 (UTC)
Kui teha "linkidest" "viited", tuleb eestvõtjal ka vaevaks võtta KÕIK artiklid vastavalt üle käia. :( - Urmas 16. juuli 2007, kell 11:19 (UTC)
Minu meelest on mõlemad õiged, mistõttu pole põhjust praegust ühtset vormistust muuta. Andres 16. juuli 2007, kell 11:24 (UTC)
Olen nõus EKI-ga sellel teemal lõpmatuseni vaidlema, kuna samamoodi saab vaielda nende lingi vaste side üle,
mis peaks olema asendatud sõnaga seos, ehk võrdleme sõnapaare:
LINK ja SIDE
VIIDE ja SEOS
see suur lingivaimustus on kõnekeelest kandunud kirjakeelde ja veebilehtedel tänu
lohakatele veebiseppadele, kes vorbivad veebilehti unustades emakeele
samas on selge, et linke viidetega asendamine vikis võtab aega ja olen nõus kaasa aitama
suwa 16. juuli 2007, kell 11:25 (UTC)
EKI-i lehel on üleval ÕS, mis paraku-paraku on eesti kirjakeele norm ja sellega tuleb arvestada. Mis puudutab keelekasutust mistahes veebilehtedel, sh ka sellelsamusel siin, siis kahjuks neilt kirjakeele normi ja õigekirja alust otsida ei ole küll mõtet. - Urmas 16. juuli 2007, kell 11:30 (UTC)
"Välisviited" on mõiste, mis lisaks lingitavale veebilehele hõlmab ka kasutatud ja viidatud kirjanduse. Tuleb seega veelgi rohkem ümber teha. - Urmas 16. juuli 2007, kell 11:35 (UTC)
Jah, õige küll.
Algne mõte oli selgelt eristada (eesti) Vikipeedia siseseid linke (siselinke) ja välislinke, sest lugeja peab märkama, et ta on Vikipeediast väljub. Nüüd on küll välislingid teatud juhtudel lubatud ka mujal. Andres 16. juuli 2007, kell 12:03 (UTC)
"Link" on tunnustatud termin ja sõna ning seda ei saa keelest ära kaotada.
Vikipeedia ei ole koht oma isiklike eriarvamuste propageerimiseks. Andres 16. juuli 2007, kell 11:31 (UTC)
Artikleid, mida muuta tuleb, tuletan meelde, on 37 ja pool TUHAT. Nende muutmise asemel leian endal muud rakendust olevat. - Urmas 16. juuli 2007, kell 11:30 (UTC)
Muutmiseks saaks ka boti teha, kui selleks põhjust oleks. Andres 16. juuli 2007, kell 11:32 (UTC)
1) ei taha siin sõda algatada ega pidada
2) tundub, et seekord on keelenorm fikseerinud tegeliku sõnakasutuse olukorra nõudeks
3) miskipärast paljud kasutavad kõnekeeles neid kahte läbisegi, kuid osad eelistavad kirjas viidet
viide@EKI, millelt leiame
side+viide (juhib samalaadse v lisamaterjali juurde), ära+viide (ühelt märksõnalt, tekstiosalt vm teisele)
ja siit tagasi lühendi URL (URI) juurde, mille osaline tõlgendus on viide mingile infoallikale
siin siis nii link kui ka hüperlink
hüpertekstlink@AKS
link@AKS
ning
link@Arvutisõnastik
viide@Arvutisõnastik
ehk siis - HREF hüpertekstiviide ● HTML-dokumendi atribuut, mis defineerib lingi
suwa 16. juuli 2007, kell 11:37 (UTC)
"aktiveerimisel sihtobjektiga asenduv objektiviide hüpertekstis" - see on hobuseunenägu, mitte seletus. Kas me siis sellist eesti keelt tahtsimegi :rolleyes:--Hendrix 16. juuli 2007, kell 13:43 (UTC)
See tähendab siis, et kui me selle peale klikime, satume teise kohta. Andres 16. juuli 2007, kell 13:46 (UTC)
just. Aga arvestades Viki litsentsi jne poliitikat, ei ole hüperlinkimine täis ulatuses võimalik--Hendrix 16. juuli 2007, kell 13:52 (UTC)
Mida Sa silmas pead? Andres 16. juuli 2007, kell 13:57 (UTC)
kui on tegemist mingi pika tekstiga, milles on mitmeid huvitavaid lõike, siis oleks hea, kui saaks kogu teksti Vikisse kopeerida, vastavad lõigud markeerida ja neile siis viidata. Nüüd aga otsi originaaltekstist, kus oli seda või teist öeldud, mille pärast viitamine on üldse toiminud. Originaalteksti ei ole ju võimalik muuta...--Hendrix 16. juuli 2007, kell 14:07 (UTC)
Jah. Andres 16. juuli 2007, kell 14:13 (UTC)

siselink = ukse detail, mis paikneb seespool ehk toa pool

välislink = ukse detail, mis paikneb väljaspool ehk õue pool--Hendrix 16. juuli 2007, kell 12:49 (UTC)

Sõnad "siselink" ja "välislink" on samas tähenduses kautusel mujalgi, näiteks [10]. Slängis (?) on sõna "välislink" kasutusel ka internetiühenduse kohta välismaaga vms. Andres 16. juuli 2007, kell 13:14 (UTC)
mina muidugi eelistaksin eesti keelseid mõisteid "siseviide" ja "välisviide"...--Hendrix 16. juuli 2007, kell 13:17 (UTC)
Lingid on meil sageli ilma viiteta. Andres 16. juuli 2007, kell 13:38 (UTC)
Peale selle, kui me väldime sõna "link", ei sa eristada viiteid üldisemas mõttes lingiga viidetest. Andres 16. juuli 2007, kell 13:44 (UTC)
formaalses akadeemilises keeles tähendab viitamine osundamist mujal esinevale tekstile, milles oleva idee üle arutletakse või milles olevat tsiteeritakse. Korrektne viide sisaldab tähtsamaid bibligraafilisi andmeid. Selles osas oleme laisad tõesti...--Hendrix 16. juuli 2007, kell 13:49 (UTC)
Seega kasutame me laisalt alajaotus Viited kasutatud kirjandusele ehk lühemalt Kasutatud kirjandus. (ingl References)
Selle alajaotuse pealkiri on meil "Viited". Andres 16. juuli 2007, kell 14:09 (UTC)
Võrdluseks veel ka Teeviit, mis koosneb maasees olevast postis ja sellele kinnitatud viidast ehk osundajast ehk noolest
ning viida peal olevast tekstist.
"Lingi" asemel on mõnel pool kasutusel ka "viit" (mitte "viide"), kuid see sõna on selles tähenduses palju vähem levinud. Andres 16. juuli 2007, kell 14:09 (UTC)
Samas palun ümberlükata minu määrang viitest veebis:
Viide = URL + kirjeldus
suwa 16. juuli 2007, kell 13:57 (UTC)
Mõtlesin ennist, et säärast asjas võiks viiteks nimetada küll, aga õigupoolest oleks ta tavalises mõttes viide ainult juhul, kui veebiaadress näha on. Andres 16. juuli 2007, kell 14:09 (UTC)
Sõnade viide ja link tähendusvarjundite ning kasutusharjumuste üle võibki vaidlema jääda, sest need erinevused on väga väikesed, samas kui sõnu menüü (toidukaart) ja galerii (ühest küljest avatud ja seetõttu hästi valgustatud ruum) kasutatakse algtähendusest väga teistsuguses tähenduses ning see ei tekita vaidlusi ega arusaamatusi. Valju 16. juuli 2007, kell 14:27 (UTC)

ÕS ütleb, et:

  • viide on "andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge"
  • link on "side, nt hüperteksti osade vahel" /minu arust üsna ebakindel defineerimine/

meie osutame ühest kohast teise, seega viitame.

Luban endale natuke arutlust. Kui PC-d meil massiliselt levima hakkasid ja see juhtus üsna lühikese ajaperioodi kestel, mingi paar aasta jooksul 80-te lõpus, siis tingituna olukorrast praktiliselt puudus vastav emakeelne käibekeele terminoloogia. Selge see, et sellisele infotulvaga ei suudetud kohaneda ja allaandmise märgina võeti lihtsalt vastavad ingliskeelsed sõnad üle ja kogu lugu. Keelemeeste teadmised arvutivallast olid nii pealiskaudsed, et ei suudetud välja pakkuda sisukohaseid eestikeelseid mõisteid. Ja ka valitsev eiramine takistas eestikeelsete mõistete väljakujunemist. Eiramine ulatus kohati nii kaugele, et suhtuti lausa põlglikult emakeelsete mõistete loomisesse. Soomlaste üle irvitati, kui nad võtsid rakendusele omakeelsed mõisted ja hakkasid opsüsteeme ning programme soome keelde tõlkima. Ja nüüd on meil olukord selline, et me lingime, peistime, katime, seivime. Ning eiramine ei taha põrmugi taanduda, kuigi on juba olemas eestindatud kontori tarkvara, nii OO kui MSO, Firefox ja võibolla veel midagi.--Hendrix 10. august 2007, kell 09:23 (UTC)

Viitamise korral tuleb kasutada korrektset viitamisaparatuuri. Nagu suwa kõige esimeses postituses ütleb: Viide = URL + kirjeldus, kusjuures see kirjeldus peab vastama teatud nõuetele. Viide ei pruugi olla internetimaterjalile: viidata saab ka raamatule, ajakirjale, vms. Link on side teisele kohale. Ma seon oma artiklis (sise)linkide abil oma artikli mõne muu artikliga vikis. Välislingi abil seon ma oma artikli mõne väljaspool vikit oleva artikliga. Ka internetiviite korral tekib side ehk link. Ka siis, kui ma kirjutan ainult URLi, on tegemist lingiga. Viisakusest võiks ka lingi juurde kirjutada, et millega oma artikkel seotakse. Aga viite korral tuleb juurde kirjutada, millele viidatakse, ja teha seda korrektses vormis.--Ken 10. august 2007, kell 09:35 (UTC)
just.

--Hendrix 10. august 2007, kell 09:45 (UTC)

Teine on neist kindlasti siselink. Siseviide nõuab, et järgitaks korrektset aparatuuri, mille korral peab olema ära toodud lehe täispealkiri (Tartu - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia), URL ja kasutamise aeg (retrieved on). Esimese puhul samamoodi - et lingist saaks viide, on vaja ära tuua täispealkiri (NETI - Eesti Interneti Kataloog ...), autor (Elion), võimalusel loomise aeg, kasutamise aeg jm vajalik atribuutika. "Internetiportaal Neti" on lausa vale - sellist väljendit ei ole osutatud lehel kusagil märgitud. Võrdluseks - ei saa ju näit British Medical Journali artiklile viidata väljendiga "Briti teadlaste avastus". --Ken 10. august 2007, kell 09:54 (UTC)

Seda, et minu meelest on (hüper)link arvutiterminoloogias suht sarnane asi nagu (ukse)link - mõlemad avavad miski asja, ja kirjutada viide lingi asemel tundub vägagi vale, sest viide ei pea miskit asja lahti tegema, link peab. - Ahsoous 10. august 2007, kell 10:28 (UTC)

kohe kindlasti ei ava link/viide mitte midagi, vaid viites toodud URL sisaldab endas aadressi, kus mingi dokument paikneb. Siin pole sisulist vahet, kas on tegemist kõvaketta kaustade või interneti kaustadega. Ja avaneb dokument alles siis, kui me avamise tellime, ehk läheme meile juhatatud riiulikese (kausta) juurde ja võtame dokumendi kätte ning avame raamatu/vihiku/brozüüri või siis arvutit kasutades trükime veebilehitseja aadressribale meid huvitava dokumendi aadressi ja vajutame enterile või klõpsame hiirega meile etteantud aadressile. Siin ei ole olemuslikku seost, nii nagu see on "pide" korral. Võrdle ukselink<->pide. Pide infotehnoloogias nimelt tähistab protsessi idendifikaatorit, mis omistatakse protsessile, kui mingi programmijupp käivitatakse (tekib uus objekt ja see on vaja kuidagi tähistada). Internetis ja kõvakettal koguaeg viidatakse ühest kaustast teise, et leida meid huvitav dokument. Selline on asja sisu. Tegelikult on kõvaketastel olevad failid lihtsalt üks teabe säilitamise viis ja sisuliselt on võrdväärne paberkandjal oleva teabega ja süstematiseeritakse digitaalset info analoogselt paberkandjal oleval infoga. Raamatud asetsevad kuskil puidust riiulil olevas kastis, aga kõvaketas on virtuaalne riiul, kus on oma kastikesed ja laekakesed, mis on märgistatud ja millele viidatakse.
Ning kui me soovime viites toodud dokumenti avada, siis see veel ei tähenda, et ta peab avanema. Enne avamist viiakse läbi põhjalik kontroll, et kes sa selline üldse oled, et soovid seda dokumenti lugeda - läbipääsuluba... Ja kui sind ei tunnistata kõlbulikuks seda dokumenti lugema, siis ei tähenda sinu näpuvahel olev viide mitte tuhkaki - dokument ei avane. See tähendab, et meil on ikka ainult viide sellele dokumendile ja ei midagi muud. Võib isegi juhtuda, et see dokument on asetatud teisele riiulile ja viide osutub vääraks. Aga ta on ikkagi viide, mis sest et vale, seega siis valeviide või midagi taolist. Nii et analoogia ukselingiga on väär ja praegusel kujul link on ületõstetud inglise keelest. Lihtsalt juhus, et eesti keeles on samasugune sõna, aga jumalast teise tähendusega. Aga ega see pole ainuke sõna, mis eesti ja inglise keeles on väliselt ühesugused, kuid sisult erinevad...--Hendrix 11. august 2007, kell 05:31 (UTC)

ESTERM ütleb, et link on: communications path or channel between two components or devices. Eesti keelse eelisvastena pakutakse ühendus. Ja märkuses mainintakse, et ekspert pakkus vasteks "link". Seda pakkumist, aga nagu näha, ei peetud piisavalt adekvaatseks... Sellist eestikeelset terminit, nagu link, ESTERM üldse ei tunnista. On küll linker, kuid see on biokeemia/molekulaargeneetika alane mõiste.--Hendrix 25. august 2007, kell 12:25 (UTC)

kasutaks ehk valdkonda paremini tundvaid allikaid: http://www.vallaste.ee/ (alustades näiteks siit: link) --TarmoK 25. august 2007, kell 20:41 (UTC)
Allikal pole viga, lihtsalt sõnal "link" on inglise keeles palju tähendusi. ESTERMi definitsioon käib ju selgelt millegi muu kohta. Selle sõna "link" kasutus on tõesti eesti keeles "ühendus", näiteks raadioühendus (=raadiolink). Estermis on väga palju mõisteid puudu, sest need ei ole tõlgitavates seadustes piisavalt sagedaselt esinenud.--Ken 25. august 2007, kell 23:46 (UTC)
"e-teatmik on inglisekeelsete info- ja sidetehnoloogia terminite seletav sõnaraamat, mis ei pretendeeri normeeriva terminoloogiasõnastiku staatusele." - Vallaste enda sõnad...--Hendrix 26. august 2007, kell 00:10 (UTC)
esttermis on valdkonnaks öeldud 'telecommunications networks - telecommunications services' ... - Ahsoous 26. august 2007, kell 00:52 (UTC)

Sümboolika

ilma probleemideta koht Eesti sümboolika jaoks [11]--Hendrix 21. juuli 2007, kell 17:27 (UTC)

Millest Sa seda järeldad? Andres 21. juuli 2007, kell 17:29 (UTC)
vastavalt sellele pikale jutule, mis sai toodud Väikese väina juures. Riik on ühiskondlikuks kasutamiseks--Hendrix 21. juuli 2007, kell 17:32 (UTC)
Vapi või lipu kirjeldus ei ole autoriõiguste all, küll aga võib seda olla konkreetne realisatsioon. Andres 21. juuli 2007, kell 17:35 (UTC)
no ootame ära, mis nad ütlevad...--Hendrix 21. juuli 2007, kell 17:39 (UTC)
riigikantseleist öeldi, et nende webist pärit materjale võib vabalt kasutada teaduslikel eesmärkidel - referaatide, teatmeteoste jne. illustreerimiseks.--Hendrix 23. juuli 2007, kell 12:27 (UTC)
Vastavad piirangud tuleb siis pildilehele sisse kirjutada. Andres 23. juuli 2007, kell 12:35 (UTC)
seda kindlasti. Ja mis huvitav, et ise ei tohigi lippu või vappi joonistama hakata.--Hendrix 23. juuli 2007, kell 12:39 (UTC)
Miks ei tohi? Andres 23. juuli 2007, kell 12:44 (UTC)
et kui pannakse kogemata mõne mõõdu või värvivalikuga mööda, siis ei ole see enam näiteks Antsla lipp, vaid tont teab mis. Omal ajal ju käis äge vaidlus, et milline sinine Eesti lipul olema peab. Mitte iga sinine ei kõlvanud--Hendrix 23. juuli 2007, kell 12:47 (UTC)
Aga kui ei panda mööda? Kas siis näiteks Eesti lippu ise teha ei tohi? Andres 23. juuli 2007, kell 13:03 (UTC)
Kui ta tuleb välja vastavalt kinnitatud normidele... Sest need sümboolikad seal riigikantselei veebis on üle vaadatud ja registreeritud. Ja kõlbulikud on sellised ja ainult sellised. Aga ega ma isevalmistamise teemal ei hakkanud pikalt diskuteerima - võtsin lihtsalt teatavaks.--Hendrix 23. juuli 2007, kell 13:20 (UTC)
Kas failid, mis nende lehel väljas, on ikka õigete värvidega? Nt maakonnalippude roheline ja sinine Ida- ja Lääne-Viru vapil. - Urmas 23. juuli 2007, kell 13:25 (UTC)

Appi!

Ma olen pealkirjade, linkide ja loendite korrastamisega nii kaugele maha jäänud, et uued artiklid hakkavad silmapiiri taha kaduma. Olen Puschwitzi ja Neukirch/Lausitzi juures. Palun tulge appi! Andres 21. juuli 2007, kell 18:33 (UTC)

tundub, et me peaksime rohkem mõtlema, enne kui laseme sõrmedel käia...-Hendrix 21. juuli 2007, kell 18:39 (UTC)

Olen jõudnud Radiborini (Radibori vald). Andres 21. juuli 2007, kell 20:52 (UTC)

Olen jõudnud artiklini Tee, aga lähematel päevadel mind Vikipeedias ei ole, nii et uued artiklid vajuvad horisondi taha. Palun tulge appi. Andres 22. august 2007, kell 11:20 (UTC)


Tuleks, aga ei oska... Hele 7 23. august 2007, kell 23:06 (UTC)
Nojah, sama siin, et kui üleskutsest ei selgu täpselt ja üheselt, mida tahetakse,
siis on raske aidata isegi kui natukenegi oskaks. Seejärel ma natuke lappasin ja oletan järgmist:
kui ma appikarjujast valest aru sain, siis las parandab, sest tema kirjutisest saan ma aru,
et kuskil on ka viide, et võtta hiljuti tekkinud või kõik artiklid etteb ka tähestiku järjekorras.
Eesmärgiks tundub olevat artikkel:
  • vikindada
  • panna korralikku eesti kirjakeelde
  • jne
suwa 24. august 2007, kell 07:37 (UTC)
ma saan aru et Andres tahab, et uued artiklid pandaks loenditesse sisse.
1) kontrollida, kas pealkiri on õige ja sisu vastab pealkirjale ning kas pealkiri on selle asja kohta kõige sobivam; vajaduse korral teha ümbersuunamised teistelt variantidelt 2) kontrollida kas "lingid siia" viitavad sellele asjale, millest artiklis juttu on; vajaduse korral teha täpsustuslehekülg või täpsustus; kui on tehtud intervikilingid, siis kontrollida, kas on ka tagasilink eesti vikisse; isikud panna biograafiate loendisse, asulad asulate loendisse, vastavalt sisule panna mõistete loenditesse ja muudesse sobivatesse loenditesse; kui pealkiri on sulgudes, siis kontrollida, kas on olemas lehekülg, kus on sama asi ilma sulgudeta.
Uute lehekülgede lehelt saab tagasi võtta kuni 500 viimast lehekülge. Andres 25. august 2007, kell 06:35 (UTC)
Saab näha viimase kuu aja jooksul loodud uusi lehti, neid on viimasel ajal üle 1000. --Metsavend 25. august 2007, kell 08:23 (UTC)
Aitäh! Ma ei märganud seda. Andres 26. august 2007, kell 23:50 (UTC)
Oot-toot, aga miks mitte vaadata nt kahtetuhandet viimast uut lehekülge. hetke tempo juures peaks ju sobima ?
* 2000 UUT kirjutist wikis
suwa 30. august 2007, kell 08:04 (UTC)
Trikk on nähtavati selles, et eelmisesse kuusse vaadata ei saa (üle 500?). Andres 30. august 2007, kell 14:56 (UTC)

Püüdsin neil silma peal hoida ja vaatasin läbi. Paljud teemad on võõrad ja ei oska öelda, kas nad vajavad ka põhjalikku toimetamist. Aga Andres, saad vaadata minu kaastöid, 23. augustist on seal tegelemine nende uute artiklitega. Samas ei oska midagi teha ka Sookolli loodud artiklitega printsessidest. Loodetavasti olen abiks, mitte ei tee tööd juurde :)--Mona 25. august 2007, kell 08:08 (UTC)

Oled teinud head tööd. "Taimeliik" võiks taimeliikide puhul minu meelest siiski sisse jääda. Printsesside puhul on minimaalne biograafiate loendisse kandmine. Andres 26. august 2007, kell 23:55 (UTC)

Palun tulge ikkagi appi. Sadakond uut artiklit jäigi läbi vaatamata, sest kuu vahetus. Kui seda tööd ei tehta, siis kaos Vikipeedias süveneb ja artiklite ülesleidmine võib osutuda praktiliselt võimatuks. Andres 1. september 2007, kell 16:40 (UTC)

Loendid

Kas on võimalus automaatselt tekitada selliseid asju, nagu asulate loendid eri riikide kohta, asulate loendid algustähtede järgi jt. St selliseid loendeid, kus kirjas need artiklid, mis meil olmas on, ja puudu need, mis veel loomata. Eesti linnade loendit, Läti linnade loendit, Leedu linnade loendit kui lõplikke ma silmas ei pea.

On vast võimalik lisada artikli lõppu (kategooriate kanti) mingi, ma kujutan ette, mall? (koos infoga, mida loendiartiklis näha peaks olema: "linn Eestis", "Hiiu maakonna keskus" jms) - Urmas 22. juuli 2007, kell 10:24 (UTC)

Pildimaterjal

on selge, et Viki kõvakettad ei ole kummist. Kui palju oleks üldse mõistlik pildimaterjali kasutada? Pildid ju siiski üsna mahukad. Või ei ole kettamaht küsimus, mille üle tasuks üldse mõtiskleda.--Hendrix 23. juuli 2007, kell 17:35 (UTC)

Ei tasu. Andres 23. juuli 2007, kell 17:41 (UTC)
võtan teadmiseks :) --Hendrix 23. juuli 2007, kell 17:44 (UTC)

viitamine

Tere! Ma ei leia kuskilt, kuidas viidata. Kuidas see käib? http://en.wikipedia.org/wiki/Citation_templates juhendi põhjal tehtud viitamine näitab ainult Mall:Cite book. --Mkesa 24. juuli 2007, kell 15:19 (UTC)

Viitamiseks kasuta järgmist viisi:

  1. Pane <ref> ... </ref> artiklis sinna kohta, kuhu soovid viidet tekitada. Viite tekst kirjuta kolme punkti kohale (näiteks Luts, O. (1995). Kevade. Tallinn:Valgus). Kas kasutada MLA või APA või mingit muud stiili viite vormistamiseks, on eesti wikipeedias kokku lepimata.
  2. Pane <references/> artikli teksti lõppu, kas "Viited" või "Kasutatud kirjandus" alapealkirja alla. Viide tekitatakse sellesse kohta.

--Ken 24. juuli 2007, kell 15:27 (UTC)

Aitäh:)!--Mkesa 24. juuli 2007, kell 15:33 (UTC)

kas ei ole mitte nii, et need tsitaatide mallid tuleb eesti Vikisse kopeerida ja siis nad muutuvad meil kasutamiskõlblikeks. Praegu süsteem ei leia vastavat malli üles, kuna Eesti vikis seda lihtsalt ei ole.--Hendrix 24. juuli 2007, kell 15:38 (UTC)

Palun, tehke keegi see ära :) Mina ei olen täiesti koba sellistes asjades Viitamine on oluline! --Mkesa 24. juuli 2007, kell 16:18 (UTC)

Ülalkirjeldatu töötab eesti Vikipeedias. Andres 24. juuli 2007, kell 16:31 (UTC)
Vana hea viitamise probleem on päevakorras. Ilus. Kas Eesti vikisse on plaanis vastava teemaline juhend kirjutada/tõlkida? Või eeldame, et puuduvaid juhendeid loeme inglise vikist? Ise sammuti viitamises väga roheline. Joel 26. juuli 2007, kell 19:44 (UTC)
Vaata Vikipeedia:Viitamine. Andres 26. juuli 2007, kell 19:53 (UTC)
Ingliskeelses Vikipeedias on viitamine IMHO omaette kunst juba... -Mardus 4. august 2007, kell 06:18 (UTC)

Estonian-Italian speaking users?

Hello, everybody. I'm a user from the Italian Wikipedia. I'm here to ask whether there are users who are able to speak in Estonian and Italian. If not, maybe you can still help us writing, in english, in my user page or in the deletion page of the voice Valle Kutsherla, the page we are trying to save. It's about a Siberian vallery called Kutsherla or Kucerla or... we-don't-know ^^ We found infos using google, but only in Estonian: maybe you could tell us something more about it. Thank you, --Gregorovius 26. juuli 2007, kell 06:41 (UTC)

this the text:

hommik-30 lõuna-15 (varjus) õhtu-23 taevas pilvitu

Nõukogude armee aastapäev. Esimene tegelik matkapäev, s.t mitte matkale mineku päev. Öö oleme veetnud nn. Tjunguri võõrastemajas, milleks on kohalik turismibaas "Võssotnik". 30 krooni ninalt pluss tutvus baasi ülemusega, kes lahkelt paariks nädalaks meie passid koos viisadega tembeldada võtab. Pererahvas (kaks keskealist meest) on külalislahke - teeb ja hoiab tule pliidi all, valab meie padades vett ja kokanaadi ülesandeks jääb vaid õigel hetkel kartulipuder patta segada. Mugav algus. See torkas mulle eriti silma seetõttu, et koos Gunnariga selles kokanaadis olingi.

Liigume jala ja suusad seljas läbi Kutsherla küla piki Kutsherla jõe orgu ülespoole. Kilometraazh umbes 10 km. Onni, millest baasis räägiti, me teele ei jäänud, küllap ta on all silla juures või pole me sinna veel joudnud. Ilm on hommikust õhtuni suurepärane: päikesepaiste, praktiliselt tuuletu. Parim, mida esimesel päeval soovida. Omajagu aega ja jaksu kulub kogu päeva jooksul seljakottide sättimisele ja ümberpakkimisele: Vahur pole endiselt oma 120l seljakotiga samasse mastaapi kasvanud, Toivo jaoks on koorem lihtsalt liiga raske ja mõni kilo liigset toitu saab lõunasöögi kohta - väikese jõeäärse lõkkeplatsi kanti - ära peidetud. Hiljem selgub, et kuidagi on nendele seltsiks sattunud stringid Kristeli kotist.

Teeolud on täna samuti head. Algul, kuni esimese sillani ning sealt edasigi veel mõni km on autode poolt siledaks sõidetud tee, hiljem hobuste ning inimjalgadega tambitud rada, mille tähiseks paistab olevat valitud ümmargune hobusejunn. Päev tuleb suhteliselt pikk. Umbes kl 18 paiku õhtul jäädakse laagrisse Kublju jõe oru suudmesse, sel ajal hakkab ka pimenema. Hoolimata vaevalisest teekonnast on lõkke ääres hääled erksad ja tujud head. Ilmnevad esimesed päeva jooksul mõeldud veidrad mõtted (poorne telliskivi magamiskoti soojendajaks!) ja mõned teised, mis peamiselt seotud raske tõusu lõpu ootustega.

Nagu mainitud, on meil täna tähtpäev. Ohvitseriseisust ülistavatest lauludest Vene televisioonis hommikul ("Võssotniku köögis mängis telekas alati esimese kohaliku ärkamisest kuni magamaminekuni) kuni samalaadsete lauludeni Toitsi sürpriisikrapist õhtul. Orden rinnas, peab viimatimainitu telgis lühikesed sissejuhatavad sõnad ja samakakruus koos pealevõtu ja voblaga lähevad orbiidile. Täpsuse huvides tuleks siinkohal ära tuua nimed, mida omavahelises kõnepruugis austusest kohaliku elanik- ja rongireisijaskonna keelelise eripära vastu kasutatakse: Mait - Maikl, Misha Einar - Igor Toivo - Tolik Alex - Ljoha, Ljosha Gunnar - Genka Vahur - Volodja Kristel - Kristinka Ka muus suhtelmises (sõnalises) on märgata vene mõjusid.

Are there some information for our voice Valle Kutsherla ? thanks Gregorovius

Soliidne toimetamine

Arvan, et toimetamise malli lisamine peaks olema argumenteeritud. Argumentatsiooni esitamine võtaks nii palju aega, et selle aja kestel võivad mõtted muutuda ja redigeeritav tekst ei tundugi enam vastuvõetamatu. Selle kohta öeldakse - 7 korda mõõda, 1 kord lõika.

vahelugemiseks võib vaadata siinse lehe (praeguse seisuga) kolmandat teemat --TarmoK 29. juuli 2007, kell 19:47 (UTC)
Jah, toimetamismärkega peaks kaasnema selgitus arutelulehel. Andres 30. juuli 2007, kell 02:53 (UTC)

Samuti peaks olema argumenteeritud stilistilised parandused. Väljendusvõimalused on eesti keeles niivõrd rikkalikud, et grammatiliselt õige teksti kohendamise tulemusena saadav tekst ei pruugi olla sugugi ainuõige.

Millised on arvamused?--Hendrix 29. juuli 2007, kell 18:03 (UTC)

Minu arust toimub siin üleüldse liiga palju grammatiliselt korrektstsete tekstide ümber sõnastamist enda maitse järgi, selle asemel et totaalsete katstroofidega tegelda--Hiraanitiger 29. juuli 2007, kell 19:29 (UTC)
Stiiliparanduste puhul muidugi maitsest mööda ei pääse, aga neid ju ikkagi tuleb teha. Trükki minevate tekstide puhul on see osa toimetajatööst.
Parandusi tegema kisub tavaliselt rohkem sinna, kus neid pole palju tarvis. Andres 30. juuli 2007, kell 02:53 (UTC)
Arvan, et stiililised parandused ei pea olema argumenteeritud. Argumenteerida on tarvis siis, kui küsimus tõstatatakse. Andres 30. juuli 2007, kell 02:53 (UTC)


Kuna olen suht roheline, siis küsin, mida tähendab klausel "See artikkel vajab toimetamist"? Kes seda otsustab ? Milline on selle klausli mõju tavakasutajale, kes näiteks seda artiklit

otsib või loeb ? Kas see, kes selle klausli artiklile paneb võtab endale mingi vastutuse, et ta selle toimetamise mingi aja jooksul ära teeb ? Või peab seda tegema artikli algne autor ? Ma ei näe mingit probleemi selles, kui minu artiklit gramatiliselt või ka väljenduslikult korrigeeritakse. Aga, kui keegi riputab minu artikli külge sildi "See artikkel vajab toimetamist" ning see ripub ilma muutusteta mitu kuud, siis tekib mul küsimus - milles probleem ? Andresl 30. juuli 2007, kell 16:00 (UTC)

Praegu on meil toimetamist vajavate artiklite puhul kaks malli: toimeta-mall ja keeletoimeta-mall. Toimeta-malli kasutatakse siis, kui artiklil on silmatorkavaid sisulisi puudusi, kuid mida ei saa pidada otseselt väära info pakkumiseks (viimasel korral läheb käiku vaidlustamismall), ent siiski võib tekst lugejat eksitada. Sellisel puhul eeldame, et malli lisaja märgib artutelulehele, millised sisulised puudused artiklil on. Kui seda pole tehtud, soovitan küsida arutelulehel või vajaduse korral märkuse lisaja arutelulehel, milles on asi. Kui vastust ei saa, võib märkuse ka ära võtta, kui see häirib. Varem on toimeta-malli kasutatud ka juhul, kui artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.
Igaühel, kes olulise sisulise probleemi leiab, on õigus see märkus artiklile panna, aga tal on moraalne kohus ka kommenteerida, miks see seal on.
Lugeja jaoks on see märkus signaaliks, et me pole artikliga rahul, ning ka üleskutseks artiklit parandada.
Märkuse lisajale ei too see kaasa kohustust ise toimetada, ja seda kohustust ei teki ka artikli algsel kirjutajal. See märkus peaks jääma artikli juurde seniks, kuni leitakse, et puudused on kõrvaldatud. Kahjuks tuleb meil toimetamist vajavaid artikleid juurde kiiremini, kui neid jõutakse toimetada. Andres 30. juuli 2007, kell 17:41 (UTC)~


Täiesti loogiline ja arusaadav seletus. Seega oleks tõesti teretulnud, et see , kes paneb ülesse sildi "See artikkel vajab toimetamist" lisaks ka kommentaari, mis nimelt vajab toimetamist, või millega ei olda rahul. siis saaks artikli autor selle ise parandada. See oleks minumeelest täiesti normaalne.

Muide tänan Sind Andres "Diadeemi" korrekturi eest ! Tuli tõesti parem välja ning minuarust ongi selline koostöö edasiviiv ja meeldiv.

Andresl 30. juuli 2007, kell 18:11 (UTC)

Millegipärast ei ole keegi enam kommenteerinud, seetõttu küsin: Kas oleks õige, et see, kes paneb ülesse viite "vajab toimetamist", peab lisama ka kommentaari. Ja kui kommentaar puudub, siis kõrvaldab artikli autor selle viite. Või kuidas ?

Andresl 6. august 2007, kell 17:53 (UTC)

Jah, see on õige, kuid kuna siin on kõik vabatahtlik, siis ei ole see kellelegi kohustuslik. avjoska 6. august 2007, kell 17:59 (UTC)
Soovitan siiski enne toimetamismärke eemaldamist küsida selle panijalt järele, milles asi on. Andres 7. august 2007, kell 06:03 (UTC)
Olen nõus, et kõik on siin vabatahtlik. Minuarust tähendab see seda, et see, kes paneb välja viite "vajab toimetamist", võtab endale vabatahtlikult kohustuse seda artiklit toimetada ja samas ka kohustuse anda artikli autorile teada oma põhjendus. Kui koolilaps saab tagasi kontrolltöö, milles on vead parandamata ja all seisab vaid hinne kaks, siis pole õpetaja oma tööd korralikult teinud. Muidugi võib koolipoiss õpetaja juurde minna ja küsida, et kus vead on. Minuarvates on see aga õpetaja tegemata jäänud töö. Seega ma leian, et igaüks kes leiab artiklis puudusi või vigu parandaks need kas kohe ära, või annaks sellest autorile teada, mitte lihtsalt teatega "vajab toimetamist" vaid konkreetse seletusega. Esiteks saaks autor vältida sarnaseid vigu teistes artiklites. Teiseks ei koguneks neid toimetamist vajavaid artikleid hunnikusse, nagu ülalpool lugeda võib sest autor korrigeeriks ise oma vead.

Andresl 7. august 2007, kell 17:04 (UTC)

palun, ära saa pahaseks, kuid kirjavead tuleb esmaselt paranda...--Hendrix 7. august 2007, kell 17:11 (UTC)
Ei pahanda sugugi, hoopis toetan. Aga minu sõnum on: TEE SEDA KOHE !

Andresl 7. august 2007, kell 17:37 (UTC)

See, kes paneb välja toimetamismärke, ei võta endale kohustust toimetada. Kui see nii oleks, ei oleks toimetamismärkel mõtet. Märge pannakse siis, kui toimetamisvajadust märgatakse, kuid ise toimetada ei jõuta, ei jaksata või ei osata.
Teine asi on see, et ta peaks selgitama, miks toimetamismärge on pandud. Adressaadiks on aga teised toimetajad, mitte tingimata artikli autor. Selgitus võimaldab otsustada selle üle, kas puudused on kõrvaldatud.
Erinevalt kontrolltöö läbivaatamisest õpetaja poolt ei ole siin põhiülesandeks kirjutaja töö kontrollimine ja hindamine kirjutaja õpetamiseks, vaid artikli enda paremaks muutmine. Õpetamine on kõrvalfunktsioon, mis samuti teenib artiklite parandamise eesmärki: kui kirjutaja õpib, hakkab ta tulevikus paremini tööle. Õppida saab parandustest, mis tehakse, ja teisi artikleid uurides.
Üldjuhul ei oska inimene enda kirjutatut toimetada, ja siin ei aita tavaliselt ka lühike märkus. Ja seda ka ei nõuta. Muidugi on võimalik õppida, aga see võtab aega. Võib ju näiteks aasta pärast oma artiklite juurde tagasi tulla. Andres 8. august 2007, kell 06:18 (UTC)
Kohe teha sageli pole võimalik, sest kõike lihtsalt ei jõua. Andres 9. august 2007, kell 09:56 (UTC)
Eriti ei nõustu väitega, et "üldjuhul ei oska inimene enda kirjutatut toimetada". Inimene, kes on artikli kirjutanud, on asjaga juba kursis ja kui ta teaks, mis teisiti võiks olla, ma usun, et poleks talle eriline probleem see korda teha. Jürka
Minu kogemuse järgi on see, et inimene oskab näpunäidete järgi ise toimetada, pigem erand. Andres 9. august 2007, kell 09:56 (UTC)
Võtan ka siinkohal väheke sõna... Ma ei tea, mis artiklist hetkel jutt, aga kui keegi meist satub peale artiklile, mis on kilomeeter pikk ja mis absull ennast ei huvita, aga hakkab silma, et seal on tohhuijaalt igasugu vigu... Ma ei arva, et ta oleks siis "kohustatud" neid kohe parandama hakkama... See on vahel ikka väga nüri töö... Aga selles olen küll nõus, et vastava märke peaks arutellu panema... ja kui ei pane, siis kasvõi küsimise peale viisakalt vastama, mitte umbes, et "küll ma kunagi toimetan, ole sa rahulikult"... Samas vahel ma küll imestan, kui mõni peab lihtsamaks arutellu pikalt-laialt seletada, mis on puudu, selle asemel, et see ülilihtne asjake ära teha... Jääb sihuke mulje nagu kümme matsi istuvad probleemi ümber ja arutavad, et jaah, tuleks ikka ära teha... teine nõustub, et tuleks jaah... kas teeme ve? Teeme ikka... ja istuvad ikka edasi ja arutavad, et jaah, tõesti ikka tuleks ära teha... see pisi-pisitillu asjake! Aga no... see on rohkem niisama tähelepanek, mitte mingi kohustus kellelegi vm... Vaba maa meil siin... palka selle eest ju ei saa...Jürka 7. august 2007, kell 17:44 (UTC)
Kõrvalt vaadates võib tunduda, et ise parandada on lihtsam kui kommenteerida, aga see ei pruugi tegelikult nii olla. Andres 8. august 2007, kell 06:18 (UTC)
Kuidas kunagi... Jürka

Ma ei jonni ega aja mingit kiusu. Tahan asjast aru saada. Andres - olen Sinuga nõus, et "Märge pannakse siis, kui toimetamisvajadust märgatakse, kuid ise toimetada ei jõuta, ei jaksata või ei osata." Aga sel puhul ongi vaja seda teavet, kus või milles seisneb toimetamisvajadus. Jürkal on täiesti õigu, et artikli autor on teema läbi töötanud ning selle esitanud. Kui nüüd keegi leiab, et asi vajab toimetamist, siis on tegelikult artikli autor see, kes teab, kuidas tuleks artiklit muuta, et sõnum (mõte) ei kannataks. Ma ei pea silmas kirjavigu, mis paratamatult sisse tulevad. Need tuleks avastaja poolt kohe parandada. Andresl 8. august 2007, kell 15:46 (UTC)

Sageli on nii, et just artikli autor ei taipa, mis on artikli mõte, ja sageli ta ei taipa teemast suurt midagi.
Kõigi avastatud kirjavigade parandamine ei ole füüsiliselt võimalik, kui tahta kõigil muudatustel silma peal hoida. Andres 9. august 2007, kell 09:56 (UTC)
Kirjavigade parandamisest nii palju, et kui neid pikas artiklis on ikka iga rea peale mõni, siis ei saa just nõuda, et "tuleks avastaja poolt kohe parandada"... Jürka 8. august 2007, kell 16:19 (UTC)
tegelikult on asi üsna lihtne. Tore oleks, kui malli paneja põhjendaks malli panekut, aga kui ei põhjenda... tuleb lihtsalt laiutada käsi. Ja on selge, et igat malli panekut ei saa ka tõsiselt võtta. Malli võib panna ju kes iganes. Aga kui me peame ennast juba Viki kaasautoriteks, siis võiks ju malli paneku ära põhjendada. Võiks..., kui on tuju ja viitsimist--Hendrix 8. august 2007, kell 16:11 (UTC)
Väga nõus ei ole... Malli tuleb tõsiselt võtta... Nii ei saa ikka olla, et mõni paneb toimetamismärke külge, ei muud... Keegi midagi viga ei leia, keegi toimetada ei oska, aga kuna märge küljes, ju ta peab seal olema ja see jääbki sinna igaveseks ajaks... Järelepärimise puhul peab malli paneja ikka ilusti ära seletama, mitte nii, et ah, ma ei tea, midagi annab kindlasti teha, las ta olla... Jürka 8. august 2007, kell 16:19 (UTC)
mis siin toimetamise mallist veel. Mu arust on siin päris mitmeid "vaidlustatud" artikleid, mille vaidlustamisest mina aru ei saa. Ilmselt on "vaidlustamise" mall lihtsalt vedelema jäänud...--Hendrix 8. august 2007, kell 16:25 (UTC)
Vaidlustustega pole siiamaani asi nii hull minu arust olnud... Niipalju, kui mina olen tähele pannud, siis leiab üldiselt põhjuse arutelust... Ja vaidlustus on ikka tunduvalt olulisem kui toimetamine... Kui toimetamine võib tähendada kasvõi maitse erinevusi, siis vaidlustus tähendab, et mingi fakt on vale... ja seda juba niisama peale vaadates välja ei loe... Kes juba sellise malli paneb, see peab igaljuhul oskama põhjendada, pole nigu teist juttugi... Jürka 8. august 2007, kell 16:34 (UTC)
Ka toimetamist vajavad asjad on enamasti sellised, mis esmapilgul välja ei paista. Andres 9. august 2007, kell 09:56 (UTC)
täna enan ei viitsi tuhnimisega tegeleda, aga homme otsin üles artiklid, kus minu arust põhjendamatu "vaidlustus". Kas siis jäänud mall vedelema või mingi muu põhjus.--Hendrix 8. august 2007, kell 17:12 (UTC)
Kõige lihtsam on ajaloost vaadata, kes selle malli pani ja küsida talt ja kui ta ei oska vastata, siis võib rahuliku südamega malli maha võtta... Niisama ei saa öelda, et põhjendamatu... sest see on juba sihuke mall, mille põhjendust peab lihtsalt teadma...Jürka 8. august 2007, kell 17:37 (UTC)

ja tegelikult võiks malli panija aegajalt vaadata, kas on midagi muutunud ja kui näiteks aasta aega pole muutusi olnud, võiks ju ise vastavad parandused sisse viia--Hendrix 8. august 2007, kell 17:46 (UTC)

Seda on palju tahetud... Kui inimene paneb nii möödaminnes malli peale... näeb, et on viltune artikkel, ja paneb malli peale... ja teeb nii sadade teistega... Ta ei jõua neil kõigil silma peal hoida... seda enam, et inimest ennast huvitab ehk hoopis teine valdkond...Jürka 8. august 2007, kell 17:55 (UTC)
miks palju tahetud? Malli panek on hinnangu andmine ja hinnangu andmine eeldab ju vastutustunde olemasolu. Ja kui pole vastustunnet... ahh, mis siin ikka targutada...--Hendrix 8. august 2007, kell 18:01 (UTC)
Sa oled valesti aru saanud... See ei ole hinnangu andmine... See on teiste abistamine nii artikli loomisel kui selle lugemisel... See on märguanne redigeerijatele, et näed, vot seda artiklit tuleks nüsida... ja samas lugejale, et loe, aga kujunduse üle ära vingu... Jürka 8. august 2007, kell 18:06 (UTC)
jõuame otsaga jälle algusesse tagasi. Kui tahad abistada, siis näita, kus viga. Mitte nii, et "kus näed viga laita, siis tule ja laida"...--Hendrix 8. august 2007, kell 18:12 (UTC)
Ja taas jõuame pointini, et nii oleks viisakas, aga kuna palka siin keegi ei saa, siis ei saa pahandada ka, kui keegi vaid poolenisti aitab... Võta seda ikka kui aitamist, mitte kui laitmist... Aga selles oleme vist küll kõik ühtemeelt, et kui juba niipalju aidata, et mall panna, võiks siis selle lükke kah ikka ära teha, et ka täpsemalt teada anda, milles probleem (kui just niigi silmaga näha pole, on ju ka selliseid artikleid)... Jürka 8. august 2007, kell 18:20 (UTC)
Näiteks oletame, et artiklis (või selle osas) kus kirjeldatakse sisepõlemismootori tööpõhimõtet on kirjas, et "ühes urus käib üks junn edasi tagasi ja vahest käib mingi sähvakas ja siis lendab seda tahma ja tossu" on ilmselgelt lause, mis vajab toimetamist. Kui mina aga pole sisepõlemismootori tööpõhimõttega kursis või ei valda selle eriala oskussõnu, siis lisangi toimetamismalli lootuses, et kunagi jõuab selle artiklini asjatundja. Loota, et artikli autor alati parandab ise oma kirjutatus sisulised, sõnastuse- ja kirjavead, ei tasu. Milleks siis on teatris lavastaja? Näitlejad ju oskavad ilma lavastajata ka näidelda! Valju 8. august 2007, kell 18:33 (UTC)
a kui Sa pole sisepõlemismootoritega kursis, miks Sa siis arvad, et "junni" käimine üles-alla on midagi taolist, mis vajaks toimetamist? /asi kisub juba huumorinurga kanti.../--Hendrix 8. august 2007, kell 18:26 (UTC)
Ma võin aru saada, et kirjutatu pole õige, kuid on hoopis teine asi ise õigesti kirjutada. Valju 8. august 2007, kell 18:33 (UTC)
Üks meie maa kuulsamaid filosoofe Riisalu ütles, et igas naljas on ka pisuke tõde... Nii ka siin... Valju mõtles seda, et kui on ilmselgelt aru saada artiklist, et... ükskõik, mis erialas ta ka poleks... kui ilmselgelt on seal midagi ikka väga mädasti... Olgugi, et Valju ei tunne sisepõlemismootoreid, aga ta teab, et junn ei ole piisavalt tihe materjal, et teda oleks võimalik mootoris sähvatuste all ekspluateerida... järelikult on Valju nii tark, et mõistab mootorit tundmatagi, et artiklis aetakse väheke iba... Kirjavead ja trükivead on samuti sellised asjad, mida tunneb sisu teadmata ära... ja kui lugeja essugi aru ei saa, on samuti selge, et kõik pole päris õige... Jürka 8. august 2007, kell 18:31 (UTC)
kardan, et intuitsiooni kasutamine Vikis pole päris õige. Peab lihtsalt teadma, kas "junn" sobib kolvis käima või ei sobi--Hendrix 8. august 2007, kell 18:38 (UTC)
Mida sa "inuitsiooni kasutamise" all mõtled? Hä-hä-hästi ei saanud aru...Jürka 8. august 2007, kell 18:46 (UTC)
"kui on ilmselgelt aru saada artiklist, et... ükskõik, mis erialas ta ka poleks" - seda mõtlesin. Isegi sibindus on eriala ja seal on spetsiifilised võtted, mis omandab alles tööd tehes ja kogemusi omandades. Lambist teadmisi ei ole olemas. Ilma teadmisteta me ei saa ju rääkida Kuu tagumisest poolest. Puhtalt omaenda tarkusest võiks ju väita, et seda pole ju olemas, kuna pole kunagi Maa pealt nähtud--Hendrix 8. august 2007, kell 18:52 (UTC)
Ma pakun, et meist igaühel on nii palju mõistust peas, et oskaks seda arvestada, et ta teemat ei valda... Ja punkt kaks... Iga artikkel peaks olema arusaadav keskmisele eestlasele, st ülierialane jutt peab olema tavainimesele lahti seletatud... Punkt kolm... Nagu Valju ütles, et üks asi on teemat mõista, teine asi sellest kirjutada... Jürka 8. august 2007, kell 18:57 (UTC)
Mul on mõned märkused arusaadavuse kohta. Olen nõus, et tuleb püüda nii teha, et eelteadmisteta (ja õppimisvilumuseta) lugejal oleks võimalik asjast aru saada. Selle saavutamine on aga raske ning nõuab erilist pingutust ja annet. Sellepärast on esmane nõue, et jutt oleks eriala seisukohast korrektne. Ja kirjutada tuleb ikkagi ka asjadest, millest keskmine eestlane ka kõige parema tahtmise juures aru ei saa. Andres 9. august 2007, kell 09:56 (UTC)

Väga tahaks veel midagi öelda! Väga oluline on vahe "toimeta" ja "keeletoimeta" malli vahel! Üldjuhul kasutatakse "toimeta" malli, aga ma pakun, et artiklites, kus tekst ja sisu on korras, ainult kirjavead, linkimisvead, kujunduslikud vead, sõnastuslikud vead... Seal peaks kindlasti "keeletoimeta" olema, sest kui keegi silmaga nähtavad vead ära parandab, ta ju ei tea, kas selle pärast oligi "toimeta" mall või äkki on vead ka sisus... Jürka 9. august 2007, kell 22:10 (UTC)

Jah. Ja on ka veel "vikinda" . Aga varem meil eraldi keeletoimetamismärget ei olnud, mistõttu varasemad toimetamismärkused ei ole enamasti sisu kohta. Andres 10. august 2007, kell 14:46 (UTC)
Lugesin artiklit "Sisepõlemismootor". Tekst on ju täielik jura !!! Ja ei mingit malli "vajab toimetamist". Samas aga illustratsioonid 5+ Super ! Võtan selle artikli oma toimetada. Andresl 15. august 2007, kell 20:56 (UTC)


Teen ettepaneku vanade toimeta mallide osas, et need artiklite parandamise käigus ära korjata, kui ei ole seletust milles on viga ja artiklit on kümmneid ja kümneid kordi peale malli panekut muudetud. Seepärast on see mall juba nagunii aegunud ja ei vasta selle (sellele artikli seisule), mis siis oli, kui see pandi. Kui keegi leiab, et see või teine mall peab seal olema paneb vastava malli ja selgitab miks.Akra 16. august 2007, kell 06:34 (UTC)
Vanad mallid on pandud enamasti sellepärast, et artikkel vajab keeletoimetamist. Keeletoimetamise puhul poleks õige nõuda vigade kirjeldust. Sellepärast teen ettepaneku mall maha võtta ainult juhul, kui artikkel on läbi loetud ja keelevigu pole leitud või on need parandatud. Andres 17. august 2007, kell 03:57 (UTC)
Sellisel juhul on toimetamis mall igal juhul eksitav ja vajab malli muutust. Toimeta mallil on tänase päeva seisuga hoopis teine tähendus ja selliselt sinna jäänuna on ta hoopis eksitav. Akra 17. august 2007, kell 09:47 (UTC)
Võib ju nad vähehaaval asendada keeletoimetamismallidega, või veel parem, ära toimetada ja mall ära võtta. Andres 17. august 2007, kell 10:48 (UTC)
Minumeelest on ikkagi õige see, et kui keegi leiab kirja- või keelevea, see kohe ära parandada. see võtab sama palju aega, kui malli "Vajab toimetamist" lisamine. Iseasi on sisuline toimetamine. Nagu ülalpool lubasin, toimeteasin "Sisepõlemismootori" ära, kuid malli veel maha ei võtnud. Veidi on veel toimetada :-).

Ja veel üks ettepanek: Tekitaks üldisele arutelule uue lehe. Olemasolev läheb juba väga pikaks ja segaseks. Andresl 17. august 2007, kell 20:10 (UTC)

Kui artiklis on kümneid vigu, siis ei jõua neid ära parandada. Kogu artikli läbivaatamine ja toimetamine nõuab kindlasti rohkem aega kui märke lisamine. Peale selle, võib juhtuda, et ei oska parandada. Andres 18. august 2007, kell 07:55 (UTC)
Ma ei mõelnud, et vigu peab otsima ja kogu artikkel põhjalikult läbi uurida, vaid, kui ikka avastad, et täht on vahelt ära, või mingi muu näpukas on sisse juhtunud, siis tasuks see ikka kohe ära parandada. Andresl 18. august 2007, kell 16:33 (UTC)
Kui kogu artiklit läbi ei vaata, siis ei saa ju toimetamismärget ära võtta ega panemata jätta. Andres 18. august 2007, kell 17:42 (UTC)
Alati ei jäksa ega jõua vigu parandada. Ja alati ei hakka ka toimetamismärkust panema. Andres 18. august 2007, kell 17:45 (UTC)
Üldise arutelu lehte tuleb aeg-ajalt arhiveerida. Seda võib teha igaüks, kes viitsib. Andres 18. august 2007, kell 07:55 (UTC)
Aga kui viitsiks aga ei oska :-) Andresl 18. august 2007, kell 16:33 (UTC)
Tekita lehekülg Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv8 ja paiguta sinna see osa käesolevast lehest, mida Sinu arvates enam tarvis ei lähe. Andres 18. august 2007, kell 17:45 (UTC)
Enne vaata, kuidas on vormistatud lehekülg Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv7. Andres 18. august 2007, kell 17:46 (UTC)

Artiklite eksisteerimiskriteeriumid

jah, ei vaidle vastu, kui kustatatakse ära artikkel, kus räägitakse, et "siil on okaskera ja käib aias piima joomas" (oli vist nii). Aga kui hakata mõtlema, kas oli siis vale. Lihtsalt infantiilselt kirjutatud. Siilil on okkad ja siil armastab piima - nati putitamist ja oleks päris kena artikli saanud. Intuitsiooni põhjal otsustades totter artikkel, aga fakte vaagides - ei midagi valet...--Hendrix 8. august 2007, kell 19:10 (UTC)
Infantiilne jutt, mille sisu on täiesti triviaalne, tuleb minu meelest kustutada. Andres 9. august 2007, kell 07:52 (UTC)
Minu meelest tuleks kustutada ka artikkel, kus on öeldud "Siil on okastega loom, kellele meeldib kõige muu seas ka piima juua." Muidugi võib lasta tal pisut seista, sest keegi ehk kirjutab sinna midagi mõistlikku. Ja see, et siil piima armastab juua, on pigem legend. Ta võib ju seda juua, kui talle pakutakse, aga tealle sobiv jook see ei ole. Andres 9. august 2007, kell 07:52 (UTC)

Siinkohal võime rääkida Vikipeedia reeglitele vastavusest... Oli vist vikinda see mall vm... Igaljuhul... Artikkel oleks pidanud olema kujul:

Siil on okastega loom, kellele meeldib kõige muu seas ka piima juua.

See, et ta kellegi aias käib, see ei käi üldiselt siilide kohta... Kõigist maailma siilidest, ma pakun, et võibolla 10% näiteks käib kuskil aias piima joomas... Seepärast jätame selle "aia" välja. Samuti ei või öelda päris "kera"... Ta ei ole kera... Tal on piklik kuju, käpad all ja kõik... Kerratõmbamist võib muidugi mainida. Ja veel on see asi, et artiklis tuleks ehk rääkida kõige tähtsamast, et ei jääks lugejale muljet, et siili elueesmärk on piima joomine. Ma ei tea, kuidas tegelikult on, aga kui siil joob piima teistest jookidest-söökidest rohkem, siis on kõik korras. Aga isiklikult olen ma seda poolt, et ei peaks eksisteerima üldse artikleid, millest kellelgi midagi asjalikku lugeda pole. Kunagi sattusin artiklile "tere", et tere on tervitamise viis, vahel kaasneb sellega peanoogutus jne... Kellele seda tarvis on!? See on umbes nagu, et Lennart meri on inimene. Kes täpsemalt, seda pole keegi veel viitsinud kirjutada. Mina oleksin poolt, et selline artikkel ära kustutada, kuni midagi asjalikumat ei viitsita teha. Jürka

just, tõepoolest võiks rohkem kustutada mõttetuid artikleid. Nagu see siil ja artikkel, kus räägitakse, et on kellegi poeg - no las ta olla poeg. Lihtsalt pojaks olemisega vist teatmeteosesse ei pääse. Pean silmas Innar Liiv. Ja pole too ainuke. Pigem tungida sisusse kui tegeleda siidlindiga lihvimisega. --Hendrix 8. august 2007, kell 19:26 (UTC)
Innar Liivi osas ma sinuga ei nõustu. Seal on öeldud, kes ta on (iga mats ei tea, kes on Innar Liiv). Olgugi, et ta ei ole väga tähtis inimene, on ta siiski inimene, kes teeb midagi. See on juba omaette teema siin Vikipeedias, kes üldse artiklit võivad omada. Näiteks bändide puhul on see, et neist peab olema kuskil ajakirjanduses kirjutatud või avalikul üritusel osalenud vm. See, et siilil on okkad, teab tõesti iga laps (kes on juba rääkima õppinud)... Aga kes on Innar Liiv, ei tea iga laps... ei tea peaaegu keegi... Mina olen nõus, et ka vähetuntud isikutest kirjutatakse. Vahel võib endalgi tarvis minna. Jürka
me kõik teeme midagi - kas me tõesti väärime sellepärast artiklit. Arvan, et ei. Aga mis puutub siili, siis küllap vaatasid juba ise järele, et siilist ei ole meil artiklit - ei okaskerast ega piimalimpsijast. Pigem võiks olla artikkel siilist, kui Innar Liivist--Hendrix 8. august 2007, kell 19:58 (UTC)
Vaata siilist peab olema artikkel, aga ka Innar Liivist võib olla artikkel. Igaühest meist päris artiklit ei või teha, sest ütleme ausalt... mõned meist pole mittekeegi... lihttöölised... Meie kohta ei ole andmed kontrollitavad jne... See ongi vast peapõhjus... et meie kohta pole andmed kontrollitavad. Kui sa aga siilist artikli peaksid tegema, siis põhilaks on, et see ka teaduslik kuigipalju oleks... Et sealt annaks midagi rohkemat välja lugeda kui seda, mida teab igaüks niigi. Jürka
Innar Liivist peaks tegema aiis artikli, kui ta on näidanud, et ta on rohkem, kui lihttööline. Hetkel on ta lihttööline, nagu arstid, õpetajad jne. Me ei hakka ju kõigist kõrgharidusega inimestest artiklit kirjutama. Tuleb millegagi silma paista, siis väärib artiklit. Innar on praegu õpetaja, kes ajaviiteks tegeleb artiklite kirjutamisega. Kuigi ta ei peaks kirjutama artikleid niivõrd Eesti ajakirjadesse, kuivõrd refereeritavatesse ajakirjadesse. Tal on prioriteedid paigast ära. Teadlane, kes tegeleb populariseerimisega, on ressursside raiskaja. Teadlane peab uusi asju avastama - siis õigustab ta enda peale tehtud kulutusi. Juba ainuüksi sellepärast ei vääri ta artuklit - vaid pälviks kriitikat, aga sellega tegelegu tema otsesed ülemused.--Hendrix 8. august 2007, kell 20:28 (UTC)
Minu meelest on nii teadusartiklite kirjutamine kui ka populaarteaduslike artiklite kirjutamine austusväärne tegevus. Teaduse populariseerimine on teadlase aukohus. Ja Vikipeedia asi ei ole inimestele moraalihinnangut anda. Igatahes on Innar Liivil hulk teese rahvusvaheliselt konverentsidelt ja kaks täiemõõdulist artiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades. Andres 9. august 2007, kell 08:07 (UTC)

Tundub, et küsimus on muutunud juba wikifilosoofiliseks. meta:Conflicting_Wikipedia_philosophies. Hendrix näikse deletsionismi pooldavat, mina ja vist ka Jürka inklusionismi.--Ken 8. august 2007, kell 20:33 (UTC)

Päris lõbus on Teie serviti lahmimist lugeda. Sellepärast oponeerin aga veidi Jürka kasuks. Leian samuti, et Siilist peab artikkel olema. Samas aga leian, et Innar Liivi artikkel on suht mõttetu. Kes ta on ? Avaliku elu tegelane, näitleja, kunstnik, tuntud teadlane...? Kas ta on piisavalt tuntud laiemale üldsusele, et ta peab Vikis ära olema märgitud ? OK ta võib ju olla aga siis kirjutab keegi artikli Kaarel Kalast, kellel oli suurem, kui laetala. Lõpuks võib asi mutuda täielikuks jamaks, kus keegi tutvustab oma naabrinaist ja keegi paneb ülesse oma koera "Muki" artikli. Andresl 8. august 2007, kell 20:40 (UTC)

See, kes on Innar Liiv, on artiklis öeldud... Informaatik, kui mu mälu ei peta... ja on ka öeldud, millega ta veel tegeleb. Üldiselt on minu nägemus rohkem selline, et kui sihuke inimene on tegelikult olemas, siis ei tee ka artikkel paha. Inimene, kes täna on poemüüja, homme hobusekasvataja... sel pole eluala ja kuidas sa sihukest inimest defineerid? Et on inimene? Sellest on vähe, aga kui saab juba öelda, et on informaatik (eluala, mitte ajutine ametikoht), siis minu poolest ok. Kas just sellist artiklit vaja on, aga kui on, siis las olla. Selles suhtes, ma tean, lähevad siinsete asukate arvamused üldiselt kõvasti lahku. PS! Serviti lahmimist pole olnud, kõik on ilusti-kenast... selguse huvides... jne... Sellist inimest nigu Kaarel Kala võibolla pole olemaski... ja kui on, ei ole tema kohta öeldu kontrollitav ja see, et ta jaamaputka taga viina joob, pole entsüklopeediline teave. Kõige tähtsam on definitsioon! Jürka

Sorry, see serviti lahmimine tuli mul seoses Siiliga. :-) Ma ei saa päris hästi aru terminist "eluala". Kui inimene on eluaeg kasvatanud hobuseid ja on üks tunnustatud hobusekasvataja, kas siis ta nagu ei sobi siia  ? Mida see informaatik parem on ? Andresl 8. august 2007, kell 21:03 (UTC)

Arvan, et oluline on üritada asja näha mitte ainult oma mätta otsast. Kuigi mul pole sooja ega külma, kas ja kes on I.L. või K.K, ei tähenda see, et nad ei võiks teatud ringkondades olulised inimesed olla. Keegi ometi on temast artikli teinud ju. Kui vaadata kasvõi EKABLi vms biograafilist leksikoni, siis on selge, et paljudest inimestest, kuigi minu erialal, ei pruugi ma kuulnudki olla. Ja paljud neist ei ole hakkama saanud millegi Nobeli preemia väärilisega. Mida on väärt mingi pussakas bareljeef mingi hotelli fuajees - mitte midagi! Nagu Hendrix allpool ütleb - hulk muinsuskaitse all olevaid asju on "ei midagi erilist". Selle asemel, et küsida, kas nende kohta artikkel teha, küsib ta, kas pilti on mõtet teha. Äkki tuleks artiklidki kustutada? Hulk keskaegseid valitsejaid, aafrika suguharusid, filosoofilisi teoseid, loomade haigusi ja liike (rääkimata siis nende kohta kirjutatud artiklitest) võiksid minu poolest olemata olla. Aga niipea, kui ma oma pea oma üliarmsast urust välja pistan, ja näen, et teistel inimestel on teisi huvisid ja prioriteete, tundub mulle, et artiklit on mõtet tõesti kustutada haruharva.--Ken 8. august 2007, kell 21:35 (UTC)

miks ma peaks küsima, et kas muinsuskaitse all olevate asjade kohta peaks artikli kirjutama? On ilmselge, et selliste asjade kohta tuleb kirjutada, sest see on meie ajalugu ja ajaloo olemasolu annab väärikust (aga see asjaolu on vist kõigil teada). Ja kuna on ajalugu, pole nagu pähegi tulnud, et võiks järsku kustutada. See, et ma piltide kohta küsisin, näitab lihtsalt minu taset. Loodan, et nüüd on see tase tsipa kõrgem (Viki mõjub arengule soodsalt - soodustab progressi ja pärsib regressi).--Hendrix 9. august 2007, kell 12:35 (UTC)

Üks sageli sellises vaidluses kasutatav argument tasub üle korrata - wikipedia ei ole paberentsüklopeedia. Mul ei ole raske seda riiulist alla tõsta ja ma ei pea edasi lehitsema sadu lehekülgi, sest eespool on "mõttetud" artiklid mõttetutel teemadel. Kui miski mind huvitab, toksin märksõna sisse et voila - saangi teada, mis mind huvitab, isegi juhul, kui ma olen ainus inimene lähima viie aasta jooksul, kes seda artiklit otsib.--Ken 8. august 2007, kell 21:14 (UTC)

Andresl'le... Kui üks on eluaeg hobuseid kasvatanud, minu poolest palun väga... mind ei sega, kui temast artikkel on... ja mõnele teisele hobusekasvatajale ehk pakub huvigi... ja kui mõni teine on tunnustatud hobusekasvataja... samuti... Informaatik on see, kes tegeleb informaatikaga... arvuti... mingi... ma-ei-tea-pole-minu-ala... aga kui ta sellega tegeleb, mitte niisama aastakese kaks, aga kes on sellele tõsiselt pühendunud... palun... Teisi informaatikuid võib huvitada... Se's mõttes on Kendallil või nimetul vahepeal kirjutajal täiesti õigus, et kedagi see võib ju huvitada... Aga artikkel, kus kõik, mis öelda on, on see, et siilil on okkad peas ja ta käib piima lakkumas... Sellisel kujul see ei huvita kedagi, sest keegi sealt midagi uut teada ei saa. Võrdlus paberentsüklopeedia ja arvutientsüklopeedia vahel on kah täitsa omakohal, igati nõus. Jürka 8. august 2007, kell 21:24 (UTC)
muideks kui siin nii küsida - reastage arvuliselt kosmonaudid (astronaudid vm nimetused), Vormel 1 sõitjad ja marssalid... (ilmselt nende kõikide koht võiks olla Vikipeedias) - Ahsoous 8. august 2007, kell 22:21 (UTC)
Ma nüüd vist ei saanud pointile pihta, aga kõik kosmonaudid, Vormel 1 sõitjad, Vormel 2 sõitjad, Vormel 3 sõitjad jne ja marssalid on kõik teretulnud... Näed, Laika juba tallas tee sisse, nüüd teistelgi nautidel ohutu sama rada käia... 82.131.22.148 8. august 2007, kell 22:29 (UTC)
Aga miks peaks arvam, et kosmonaudist peab olema artikkel ja informaatikust ei pea seda olema? Kust kohast tegelikult läheb piir kes on oluline ja kes mitte - nii ehk naa on valikukriteeriumid subjektiivsed - Ahsoous 8. august 2007, kell 22:40 (UTC)
Informaatikust ikka ka (kui ta on tõsiseltvõetav informaatik)... Jürka 9. august 2007, kell 21:42 (UTC)
tuleks siili juurde tagasi - miks siis ikkagi siil kustutati? Kas sellepärast, et ei olnud teaduslikku lähenemist. See, et siil piima joob, võib olla teadmata asjaolu mõnele 8 aastasele linnalapsele. Mõni aeg oli näiteks pärak kustatmiste ootel, aga siis sai täiendust ja juba hakkab asi ilmet võtma. Sama oleks olnud ka siiliga. Et Innar Liiv sobib, kuigi ei paista millegagi silma, aga pärak ja siil, mis on üldmõisted, ei sobi. Kui keegi kirjutaks artikli, et "naba on lohk keset kõhtu, kuid mõnel inimesel on veidi punnis", kas läheks see kohe kustutamisele? --Hendrix 9. august 2007, kell 04:43 (UTC)

Kui siili juurde tagasi tulla, siis siili ei defineeri see, et talle meeldib piima juua. See oleks võimalikus artiklis alajaotuses "folkloor" mainimist vääriv, koos sellega, et ta Kalevipojale nõu andis. Mõnes mõttes annab I.L. artiklile eluõiguse just see, et Hendrix ei tea, kes ta on. Ma ei ole tegelikult näinud ühtegi asjalikku argumenti IL artikli kustutamiseks - peale selle, et Hendrixi jaoks pole ta eriline inimene ja sa heidad talle ette artiklite kirjutamist ajakirjanduses. Kui isikliku arvamuse peale minna, siis on ju mõttetumadki Anna-Liisa Vaher ja Andres Aaste? Mis teeb neid unikaalseks? "X on Y-koguduse õpetaja aastast Z" artikleid saab vorpida vähemalt 165. Teaduspublikatsioonide, konverentsiettekannetega ja teadust populariseerivate artiklitega (mis on Hendrixi arvates ajaraiskamine - kas kirikuõpetaja ka muud teeb, kui usku populariseerib?) õppejõu artikkel tuleks nende kõrvalt kustutada selle pärast, et Hendrixiteada pole ta midagi erilist teinud - ei näe loogikat.--Ken 9. august 2007, kell 07:14 (UTC)

minu pärast võib, Ken, need Sinu poolt viidatud artiklid küll ära kustutada. See ei tee neid eriliseks, et ma neist fotomaterjali esitlen. Kui päris aus olla, siis ainult fotode pärast ma neist artiklikesed tegingi. Selline veider motiiv artikli tegemiseks...--Hendrix 9. august 2007, kell 07:52 (UTC)
Minu meelest on pastor avaliku elu tegelane, kellest peab artikkel olema. Iseasi, et artiklid peaksid pikemad olema. Andres 9. august 2007, kell 09:59 (UTC)

Siilist peab muidugi artikkel olema, aga pole mõtet selle pealkirja alla seisma jätta teksti, mis tuleb niikuinii kustutada. Andres 9. august 2007, kell 08:07 (UTC)

Et, see wikipedia on entsüklopeedia(Akadeemiline teatmeteos). Peaks see siis sisaldama ka sellele vastavaid artikleid. Kui aga igast inimesest kellel on kuskil mingi publikatsioon tehtud siin kirjutada, siis mis selle väärtus kokkuvõttes on? Või ehk mingi raamatu (kaas)autor on? Kasvõi ühe. On palju olulisemaid artikleid millest kirjutada, mis seal salata. Miks siis minust veel artiklit tehtud pole? Kõik on vaieldav. Kaitz 9. august 2007, kell 07:54 (UTC)

Entsüklopeedia peaks ju eeskätt rääkima sellest, mis pole teada. Enamik artikleid kas või Vikipeedias räägib ju teemadest, millest mina (või ükskõik kes minu asemel) pole kuulnudki.
Enamikust inimestest, kes sellele kriteeriumile vastab, pole lihtsalt jõutud artiklit kirjutada. Kriteerrium võiks ju olla ka rangem, aga miks ka mitte selline. Kui keegi figureerib autorina, siis saab ju tekkida küsimus, kes ta selline on. Just sellele küsimusele peraks Vikipeedia vastama. Andres 9. august 2007, kell 08:07 (UTC)
üldiselt olen ma seda meelt, et Vikis võiks kõigist kirjutada, kui see vastab väljakujunenud komblusnormidele. Usun, et selle siili artikli tegi mõni ebaküps inimene - ja võimalik, et ta oleks seda artiklit edasi kirjutanud, kui poleks ära kustutatud. Kujutagem ette olukorda, et esimese klassi õpilane koos oma emaga asus õhinal artiklit kirjutama vastavalt oma teadmiste tasemele. Võibolla ta isegi luges siilist veidi juurde ja plaanis täiendusi teha, aga võta näpust - polnudki midagi enam täiendada...--Hendrix 9. august 2007, kell 08:46 (UTC)
Jah, siin võiks muidugi olla delikaatsust. Andres 9. august 2007, kell 09:59 (UTC)
Kõigepealt Andres, ära võta seda minu näidet siili "eeskujulikku" artiklit tõsiselt, sest ma vaid tõin näite, kuidas ta vormistatud oleks pidanud olema, et natukenegi Vikipeediale vastata (kasutades seda väikest infot, mis juba olemas oli). Igaljuhul... tahtsin ma hoopis rääkida veel sellisest asjast nigu "maine"... täpsemalt "Vikipeedia maine". Kui artikkel räägib, kuidas siil piima joob (ehk siis tasemel, mida kirjutab esimese klassi õpilane emaga), siis lugejale tekitab see umbusku terve Vikipeedia kohta. Olen samuti nõus, et kui inimene tahaks siili artiklit täiendada, ei ole talle oluline, et teda ootaks juba ees fakt, et siil on okastega loom ja joob piima. Praktiliselt peab ta ikka asja algusest hakkama... Ma arvan, et Kaitzist võiks artikli kirjutada küll, kui tema kohta ka midagi muud oleks öelda, et ta on "inimene, Eesti Vabariigi kodanik, bla-bla-bla"... ja ma loodan, et ta ise sellega algust ei tee...Jürka 9. august 2007, kell 21:42 (UTC)
Veelkord

kuna Viki on kõigi jaoks, siis on ta kõigi jaoks. Mis õigusega me lükkame Vikist esimese klassi õpilased välja, kui nad just valet ei kirjuta. On ju esileheküljel kirja pandud, et kõik on teretulnud. Ja kui me üritame tekitada siin miskit ordu sarnast, siis üsna pea tekkib kirjutajatest nappus. Arvan, et oleks ainult tore, kui miksikese autorid Vikisse üle koliksid. Aga kui me nn. akadeemilisusega nad siit ära peletame... Meie enda artiklid ju jätavad tihtipeale sisult soovida. Umbusk VIki vastu võib pigem tekkida sellest, kui huviline loeb, kuidas siin diskuteeritakse selle üle, kumb on õigem, kas viide või link--Hendrix 16. august 2007, kell 00:31 (UTC)

Autoriõigused

see 70 aastat jääb mulle veidi segaseks. Saan aru, et näiteks foto on üle 70 aasta vana ja siis ma võin seda ilma probleemideta pildistada ja siis üles riputada. Kas see tähendab seda, et ma võin siia laadida ka Tartu weebis ja mujal olevaid vanu pilte?--Hendrix 31. juuli 2007, kell 05:53 (UTC)

Tõin selle arhiivist siia, sest arhiivis asju ei arutata.
Reegel on see, et kui fotograaf on üle 70 aasta surnud, siis on pilt vaba. Mõnes riigis on ka muid reegleid. USA-s on kindel aastaarv, millest varasemad fotod on vabad. See on midagi 1920. aasta paiku. Andres 31. juuli 2007, kell 12:56 (UTC)
M.Saare pilt on siin siis ilmselt illegaalselt
 
--Hendrix 31. juuli 2007, kell 13:02 (UTC)
Pildi allikas peaks parem olema näit. arhiivi või muuseumi leht. Kuna arhiivi/muuseumi lehelt pärineva pildi puhul on rohkem teda pildi allika kohta (nende kogust üldjuhul) ning samuti võib neid rohkem usaldada tähistamise osas (kui autor märkimata siis on tõenäolisem, et see ka tegelikult ei ole teda). --WikedKentaur 25. august 2007, kell 10:30 (UTC)



Helistasin Tartu Linnavalitsuse Avalike suhete osakonda ja sealt öeldi, et nemad lubavad kasutada http://www.tartu.ee olevaid fotosid Vikipeedia artiklite illustreerimiseks. Ära peaks muidugi märkima pildi päritolu ja kui on märgitud foto autor, siis ka see ja see, et "Lubatud kasutada Tartu Linnavalitsuse loal" või "with permission of City Government of Tartu, Estonia". Aga mis litsentsi peaks panema?--Hendrix 8. august 2007, kell 10:44 (UTC)

selline palve, et kes oskab ja viitsib, järsku lisaks sellised read mallile "Tartu lubab" juurde, mis lubaksid sisestada:
  • päritolu - sinna tuleks siis URL
  • autor - sinna tuleks pildi autor

--Hendrix 8. august 2007, kell 14:56 (UTC)

Kultuurimälestised ja foto

Tihtipeale on kultuurimälestised sellised, et kerkib küsimus selle pildistamise otstarbekusest. Näideks Udriku mõisa kiviaed - kiviaed nagu kiviaed ikka. Kas oleks mõtet kultuurimälestist Vikis visualiseerida, kui tema visuaalne atraktiivsus on tagasihoidlik?--Hendrix 1. august 2007, kell 15:29 (UTC)

Ikka on mõtet. Ja fotod mingist kohast on väärtuslikud ka siis, kui neil pole kujutatud midagi "erilist". Andres 1. august 2007, kell 16:32 (UTC)

Kultuurimälestis

Mis arvatakse, kui pistaks igale kultuurimälestisega seotud artiklile sellise pildikese juurde?   --Hendrix 8. august 2007, kell 15:24 (UTC)

See on mõte, aga veel parem oleks, kui keegi viitsiks teha mingi malli taolise märke... Näiteks seesama pilt, aga Vikipeediaga kokku minevas kujunduses, mitte nagu fotona... Jürka 8. august 2007, kell 16:24 (UTC)
kuidas siis jääks kultuurimälestise märgiga. Kas ma käkerdan ise mingi malli kokku... Parema meelega näeks, kui mõni kunstimaitsega inimene, nagu Iffcool (tema küll viibib suvepuhkusel) teeks seda.--Hendrix 9. august 2007, kell 12:45 (UTC)
Arvan et selline mall võiks tõesti olla. Märk tuleks aga mallil puhastada st taust maha võtta.Akra 16. august 2007, kell 06:18 (UTC)

Pealkirjade tõlkimine

Kas on mingeid reegleid võõrkeelsete pealkirjade tõlkimiseks. Näiteks kui teose/filmi pealkirja ei ole varem eesti keelde tõlgitud? Millise märksõna alla artikkel kirjutada? Joel 21. august 2007, kell 15:26 (UTC)

Siis panna originaalkeelne pealkiri. Andres 21. august 2007, kell 15:32 (UTC)

MediaWiki semantika laiendus

Kas MediaWiki semantika laiendus (http://meta.wikimedia.org/wiki/Semantic_MediaWiki) on eestikeelses wikipedias kasutatav? Katsetasin liivakastis (1. atribuut artiklil population:=123456, 2. viide teisele artiklile is located in::Tallinn 3. viide teisele (ülem)artiklile is a::teadus), kuid efekti ei paista andvat.

Kui semantika laiendus ei ole kasutatav, siis kas seda lisada?

ML

Paistab, et seda pole veel kasutusele võetud. Ootame ära. Andres 28. august 2007, kell 04:02 (UTC)

Invitation

  • Dear colleguaes! 27-28 October in St.-Petersburg, Russia will WikiConference. Could you part participience in tne Conference. More detailed see in [12]
  • Уважаемый коллеги. 27-28 октября в Санкт-Петербурге состоится Викиконференция. Приглашаем принять участие. Детельнее смотрите здесь: [13] --Kondratyev 30. august 2007, kell 16:15 (UTC)

40 000 artiklit

30. augusti hilisõhtul täitus Eesti Vikipeedias maagiline 40 000. artikli piir, sillutamaks teed hirmuäratavale poolesajatuhandendale artiklile, mille täitumine veel selle aastanumbri sees oleks küll üsna utoopiline, kuid järgmisel 2008. aastal küllaltki käegakatsutav ? --Dj Capricorn 31. august 2007, kell 10:06 (UTC)

Wikimedia error message - translation requires

Hello. I am adding Estonian to the Wikimedia error message, and need the following translated from English to Estonian:

  • "If you report this error to the Wikimedia System Administrators, please include the details below."
  • "If you would like to help the non-profit Wikimedia Foundation, please make a donation." (please include the italics tags around the part meaning "make a donation", so that I can make it a link to the donations page)

Thank you for your help. - Mark 4. september 2007, kell 05:26 (UTC)

  • "Kui teatate sellest veast Wikimedia süsteemiadministraatoritele, siis palun pange kaasa alltoodud üksikasjad."
  • "Kui soovite mittetulunduslikku Wikimedia Sihtasutust aidata, siis palun tehke annetus."

Andres 4. september 2007, kell 05:53 (UTC)

Thank you :) - 123.2.237.6 4. september 2007, kell 06:21 (UTC)


Preparation of Fundraiser 2007

Hi, this is just a first introduction message to tell you: there is more to come. I am dealing with the Project Management of the Fundraiser 2007 and therefore will search for contacts of wikimedians who can help us to do our tasks on all projects. I am actually also building the structure for the fundraiser on Meta. We will need people who help to design buttons, translate texts of buttons, documents, sitenotices etc. Should you feel you want to co-operate please let me know. You can reach me on my meta user page or by e-mail at scretella (at) wikimedia (dot) org. If you wish to notify us that you would like to co-operate on translations, it would be nice if you used e-mail and copied the e-mail to me and Aphaia (aphaia (at) gmail (dot) com). Thank you for your attention and I hope to meet you soon! Cheers :-) -- 4 September 2007 Sabine


Kuulutan välja ajujahi!

Arutelu viidud lehele Vikipeedia_arutelu:Kategooriad--Andrus Kallastu 13. oktoober 2007, kell 12:43 (UTC)

Leetz

thumb|300px Kas keegi teab, millise koha nimi Eestis oli 20. saj. alguses saksapäraselt LEETZ ? Kohtasin selle nime Anny Hahn'i raamatus. Kui keegi teab, võiks lisada lehele Eesti saksakeelsed kohanimed Andresl 21. oktoober 2007, kell 13:35 (UTC)

Leetse mõis Pakri poolsaarel, praegu Paldiski linnas... - Ahsoous 21. oktoober 2007, kell 13:51 (UTC)
Tänan ! Jälle targem. Andresl 21. oktoober 2007, kell 13:58 (UTC)
Kas selle enam mitteaktuaalse asja siit lehe pealt ära ka saab kustutada ? Ja selle pildi ka ? Või las ripuvad ?Andresl 26. oktoober 2007, kell 17:15 (UTC)
Võib arhiveerida. Võid ka ise teha. Andres 27. oktoober 2007, kell 08:13 (UTC)
Ei oska ! ;-( Andresl 27. oktoober 2007, kell 12:16 (UTC)