Vikipeedia

Eesti linnad

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti linnade loend)

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.[1] Neist 10 on samades piirides omavalitsusüksused, 5 on linnasisesed linnad ning ülejäänud 32 on vallasisesed linnad.

Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (438 341 elanikku) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (685 elanikku, 2021).[2]

Eesti linnade loend muuda

Linnad on järjestatud vastavalt rahvaarvule, klõpsates veerupäistes noolekestel, saab tabeli ridu teisiti järjestada.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnalistes asustusüksustes 873 964 inimest.

Linn Linna õigused Pindala km2 Rahvaarv 2021[2] Maakond Haldusüksus Staatus
Tallinn 1248 159 438 341 Harjumaa Tallinn omavalitsusüksus
Tartu ? 39 91 407 Tartumaa Tartu linn linnasisene linn
Narva 1345 68,7 53 424 Ida-Virumaa Narva omavalitsusüksus
Pärnu 1251 33,2 38 347 Pärnumaa Pärnu linn linnasisene linn
Kohtla-Järve 1946 39,3 32 577 Ida-Virumaa Kohtla-Järve omavalitsusüksus
Viljandi 1283 14,7 16 875 Viljandimaa Viljandi omavalitsusüksus
Maardu 1980 23,4 15 284 Harjumaa Maardu omavalitsusüksus
Rakvere 1302 10,64 14 984 Lääne-Virumaa Rakvere omavalitsusüksus
Kuressaare 1563 15,5 12 698 Saaremaa Saaremaa vald vallasisene linn
Sillamäe 1957 12,1 12 230 Ida-Virumaa Sillamäe omavalitsusüksus
Valga 1584 16,7 11 792 Valgamaa Valga vald vallasisene linn
Võru 1784 14 11 533 Võrumaa Võru omavalitsusüksus
Jõhvi 1938 7,6 10 130 Ida-Virumaa Jõhvi vald vallasisene linn
Keila 1938 11,2 10 078 Harjumaa Keila omavalitsusüksus
Haapsalu 1279 11,1 9220 Läänemaa Haapsalu linn linnasisene linn
Paide 1291 10,1 7544 Järvamaa Paide linn linnasisene linn
Saue 1993 4,4 5831 Harjumaa Saue vald vallasisene linn
Elva 1938 9,9 5616 Tartumaa Elva vald vallasisene linn
Tapa 1926 17,4 5168 Lääne-Virumaa Tapa vald vallasisene linn
Põlva 1993 5,5 5115 Põlvamaa Põlva vald vallasisene linn
Türi 1926 6,9 5070 Järvamaa Türi vald vallasisene linn
Rapla 1993 4,7 4887 Raplamaa Rapla vald vallasisene linn
Jõgeva 1938 3,9 4851 Jõgevamaa Jõgeva vald vallasisene linn
Kiviõli 1946 11,8 4725 Ida-Virumaa Lüganuse vald vallasisene linn
Põltsamaa 1926 6 3847 Jõgevamaa Põltsamaa vald vallasisene linn
Sindi 1938 5 3744 Pärnumaa Tori vald vallasisene linn
Paldiski 1783 59,9 3542 Harjumaa Lääne-Harju vald vallasisene linn
Kärdla 1938 4,5 3160 Hiiumaa Hiiumaa vald vallasisene linn
Kunda 1938 10,1 2865 Lääne-Virumaa Viru-Nigula vald vallasisene linn
Tõrva 1926 4,8 2690 Valgamaa Tõrva vald vallasisene linn
Narva-Jõesuu 1993 10,2 2664 Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linn linnasisene linn
Kehra 1993 3,9 2607 Harjumaa Anija vald vallasisene linn
Loksa 1993 3,8 2467 Harjumaa Loksa omavalitsusüksus
Otepää 1936 6,2 2074 Valgamaa Otepää vald vallasisene linn
Räpina 1993 3,8 2066 Põlvamaa Räpina vald vallasisene linn
Tamsalu 1996 6,3 2053 Lääne-Virumaa Tapa vald vallasisene linn
Kilingi-Nõmme 1938 4,3 1605 Pärnumaa Saarde vald vallasisene linn
Karksi-Nuia 1993 2,9 1453 Viljandimaa Mulgi vald vallasisene linn
Võhma 1993 1,9 1280 Viljandimaa Põhja-Sakala vald vallasisene linn
Antsla 1938 2,9 1263 Võrumaa Antsla vald vallasisene linn
Lihula 1993 4,2 1175 Pärnumaa Lääneranna vald vallasisene linn
Mustvee 1938 5,7 1175 Jõgevamaa Mustvee vald vallasisene linn
Suure-Jaani 1938 2,9 1173 Viljandimaa Põhja-Sakala vald vallasisene linn
Abja-Paluoja 1993 4,5 1030 Viljandimaa Mulgi vald vallasisene linn
Püssi 1993 2,1 863 Ida-Virumaa Lüganuse vald vallasisene linn
Mõisaküla 1938 2,2 756 Viljandimaa Mulgi vald vallasisene linn
Kallaste 1938 2,3 685 Tartumaa Peipsiääre vald vallasisene linn

Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel 1922-2021

Linn 1922 1934 1959[3] 1970[3] 1979[3] 1989[4] 2000[4] 2011[4] 2021[2]
Tallinn 122 419 137 792 281 714 369 583 441 800 499 421 400 378 393 222 438 341
Tartu 50 342 58 876 74 263 90 459 104 381 113 420 101 169 97 600 91 407
Narva 26 912 23 512 30 381 61 346 75 909 84 975 68 680 58 663 53 424
Pärnu 18 499 20 334 41 029 50 224 54 051 56 937 45 500 39 728 38 347
Kohtla-Järve 40 464 82 558 87 472 91 664 47 679 37 201 32 577
Viljandi 9 400 11 788 17 916 20 814 22 368 23 080 20 756 17 473 16 875
Maardu 16 052 16 738 17 524 15 284
Rakvere 7 660 10 027 14 296 17 891 19 011 19 822 17 097 15 264 14 984
Kuressaare 3 364 4 478 9 720 12 140 14 207 16 166 14 925 13 166 12 698
Sillamäe 8 210 13 505 16 157 20 561 17 199 14 252 12 230
Valga 9 455 10 842 13 354 16 795 18 474 17 722 14 323 12 261 11 792
Võru 5 077 5 332 10 700 15 398 16 767 17 496 14 879 12 667 11 533
Jõhvi 10 502 12 112 11 025 10 130
Keila 3 032 5 574 7 194 10 072 9388 9763 10 078
Haapsalu 4 251 4 649 8 567 11 483 13 035 14 617 12 054 10 251 9220
Paide 2 980 3 285 5 834 7 911 9 641 10 849 9642 8228 7544
Saue 4958 5514 5831
Elva 4 800 6 365 6 358 6 325 6020 5607 5616
Tapa 3 751 8 001 10 037 10 851 10 439 6765 5896 5168
Põlva 6467 5767 5115
Türi 2 903 5 625 6 275 6 626 6 862 6324 5954 5070
Rapla 5758 5202 4887
Jõgeva 2 496 3 644 5 389 7 035 6420 5501 4851
Kiviõli 10 444 11 153 11 050 10 390 7405 5634 4725
Põltsamaa 2 609 3 667 4 523 4 893 5 207 4849 4188 3847
Sindi 3 083 3 908 4 428 4 548 4179 4076 3744
Paldiski 1 053 851 3 387 6 907 7 311 7 690 4248 4085 3542
Kärdla 2 688 2 969 3 426 4 139 3773 3050 3160
Kunda 3 776 5 226 4 828 5 037 3899 3422 2865
Tõrva 2 599 2 579 2 755 3 157 3 546 3201 2729 2690
Narva-Jõesuu 2983 2632 2664
Kehra 3224 2889 2607
Loksa 3494 2759 2467
Otepää 2 158 2 424 2 289 2 424 2282 2108 2074
Räpina 2967 2751 2066
Tamsalu 2618 2236 2053
Kilingi-Nõmme 2 141 2 319 2 507 2 504 2223 2075 1605
Karksi-Nuia 2269 1931 1453
Võhma 1596 1314 1280
Antsla 2 453 2 211 1 952 1 688 1547 1291 1263
Lihula 1497 1399 1175
Mustvee 2 325 2 227 2 087 1 994 1753 1358 1175
Suure-Jaani 1 713 1 610 1 653 1 503 1324 1039 1173
Abja-Paluoja 1417 1240 1030
Püssi 1872 1083 863
Mõisaküla 2 163 1 887 1 618 1 349 1165 825 756
Kallaste 1 668 1 604 1 431 1 361 1211 852 685
Nõmme 15 105
Petseri 2 013 4 274
Mustla 1 011 1 101 964
Ahtme 11 215


Eesti omavalitsuslike linnade loend muuda

Loendis on linnad, mis on omavalitsusüksused. Eesti 79 omavalitsusüksuse hulgas on 15 linna. Neist 10 juhul linn ja omavalitsusüksus kattuvad ja 5 sisaldavad linnasisest linna.

Lipp Vapp Nimetus Rahvaarv Pindala
km2		 Maakond
    Tallinn 438 341 159,0 Harjumaa
    Tartu linn [5] 96 974 154,0 Tartumaa
    Narva 53 424 68,7 Ida-Virumaa
    Pärnu linn [5] 50 639 858,0 Pärnumaa
    Kohtla-Järve 32 577 39,3 Ida-Virumaa
    Viljandi 16 875 14,7 Viljandimaa
    Maardu 15 284 23,4 Harjumaa
    Rakvere 14 984 10,6 Lääne-Virumaa
    Haapsalu linn [5] 13 132 272,0 Läänemaa
    Sillamäe 12 230 12,1 Ida-Virumaa
    Võru 11 533 14,0 Võrumaa
    Paide linn [5] 10 285 443,0 Järvamaa
    Keila 10 078 11,2 Harjumaa
    Narva-Jõesuu linn [5] 4479 405,0 Ida-Virumaa
    Loksa 2467 3,8 Harjumaa

Ajalugu muuda

Keskaegsed linnad Eesti alal muuda

Eesti keskaegsed linnad olid Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (enne 1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279) ja Toompea.[viide?] 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lübecki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Linnade linnaõiguse reeglina Liivimaa osas lähtusid Riia õigusest ja Eestimaa osas Lübecki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused Kuressaare ja 1584. aastal Valga. 17. sajandi algul kaotati Vana-Pärnu linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid alevitena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade omavalitsusena ja esimese astme kohtuna tegutses foogtikohus, mis koosnes kohtufoogtist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti magistraat ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.

Uusaegsed linnad Eesti alal muuda

Asehalduskorra kehtestamisega Tallinna ja Riia asehaldurkonnas oli Eesti aladel kuus linna: Tallinn, Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Viljandi, sh Venemaa keisrinna Katariina II 1785. aasta linnaseaduse alusel said linnaõigused Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad kreisikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati Võru. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal kubermanguvalitsustele ja majandusalal kroonupalatile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – kinnisvaraomanikud. Linnakodanike teise klassi moodustasid gildid, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed seisuslikud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva kapitali suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt käsitöölised, kes omakorda jagunesid tsunftideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk literaadid: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:

Linn Kivihooneid Puithooneid
Võru 10 79
Pärnu 87 532
Tartu 111 628
Kuressaare 99 103
Tallinn 440 1059

Linnad Eesti vabariigi ajal muuda

1920. aastal oli Eestis 12 linna: Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski, Petseri, Pärnu, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru.

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi alev nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks Tõrva ja 1936. aastal Otepää.

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani. Narva linna Narva-Jõesuu jaoskond (alates 1934. aastast) nimetati ümber Narva-Jõesuu linnaosaks. Linnaseaduse alusel liideti Võõpsu alev Räpina vallaga.

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:

Endised linnad muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ RT I, 16.10.2017, 1
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989). Statistikaamet, avaldatud 1995
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 22.11.2022.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Sisaldab enadas linnasisest linna

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_linnad&oldid=6500986#Eesti_linnade_loend"