Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)

Olukord rinnetel (31. XII 2023)

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 1. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024.

Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
Sõda Donbassis (2014–2022) märts–juuni 2014 juuli–september 2014 oktoober–detsember 2014 jaanuar–märts 2015 aprill–juuni 2015 juuli–september 2015 oktoober–detsember 2015 jaanuar–märts 2016 aprill–juuni 2016 juuli–september 2016 oktoober–detsember 2016 jaanuar–märts 2017 aprill–juuni 2017
Täiemahuline sõda (2022–)
Eellugu (kuni 23. II 2022) Algus (24. II – 7. IV 2022) Kagurinne (8. IV – 28. VIII 2022) 2022. a vastupealetungid (29. VIII – 11. XI 2022) II ummikseis (12. XI 2022 – 7. VI 2023) 2023. a vastupealetungid (8. VI – 31. VIII 2023) 2023. a vastupealetungid (jätk) (1. IX – 30. XI 2023) 2023.–2024. a kampaaniad (1. XII 2023 – 31. III 2024) 2024. a kampaania (1. IV 2024 – 31. VII 2024) 2024. a kampaania (jätk) (1. VIII 2024 – )

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

Detsember

1. detsember

Kyiv Posti allika sõnul korraldas Ukraina julgeolekuteenistus SBU Baikali-Amuuri magistraalraudteel (BAM) teise plahvatuse Kuradisillal. Seda haru kasutati pärast eelmisel päeval aset leidnud plahvatust ümbersõiduks. Sellega katkestati täielikult liiklus Baikali-Amuuri magistraalil.

/.../

3. detsember

Venemaa raketirünnakus Hersoni korterelamule hukkus kaks ja sai vigastada seitse inimest, Donetski oblastis hukkus üks inimene.

4. detsember

SBU kinnitusel hävitati rindejoonest ligikaudu 75 km kaugusel asuva okupeeritud Svatove linna lähedal kahe drooniga Venemaa laskemoona ja varustuse laod.

5. detsember

Sõja 650. päeval toimunud rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul olid vene väed võtnud oma kontrolli alla suurema osa Marjinkast.

Venemaa kinnitusel lasti Krimmi kohal alla 35 Ukraina drooni.

Eesti ja Läti parlamendi väliskomisjonide esimehed saabusid USAsse töövisiidile.

Kahte Soome ettevõtet kahtlustatakse selles, et nad on ELi sanktsioone rikkudes eksportinud Venemaale droone ja muid sõjalise otstarbega tooteid rohkem kui kolme miljoni euro väärtuses, teatas Soome toll.

6. detsember

Möödunud ööpäeval toimunud Venemaa rünnakutes hukkus neli ja sai vigastada 15 inimest.

7. detsember

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi suundus Buenos Airesesse, et osaleda president Milei ametisseastumise tseremoonial.

8. detsember

Venemaa korraldas esimese raketirünnaku Kiievile kolm kuud kestnud pausi järel. Seitsmelt Vene sõjalennukit lasti välja kokku 19 raketti, millest osad sihtisid Kiievit. Vene rünnakus kasutati H-101 ja H-555 rakette ning Ukraina õhukaitse lasi neist alla 14.

USA ja liitlased teevad jõupingutusi, et Ukraina saaks järgmise aasta lõpuks pidada Venemaaga läbirääkimisi talle soodsatel tingimustel, ütles Aspeni julgeolekufoorumil USA presidendi peaabi riikliku julgeoleku alal Jon Feiner.

9. detsember

Vene raketirünnakus Kupjanskile hukkus kaks inimest, droonirünnakus Berõslavile hukkus üks inimene.

/.../

11. detsember

Vene jõud alustasid suurt uut rünnakut Ukraina linnale Avdijivkale, ütles Ukraina armee pressiesindaja Oleksandr Stupun. Lahingud on olnud intensiivsed, kuid rindejoon Ida-Ukrainas on viimastel nädalatel vaevu liikunud.

12. detsember

Venemaa õhutõrje laskis Belgorodi oblasti kohal väidetavalt alla Ukraina Tochka-U raketi.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov tunnistas, et Ukraina pealetung ei vastanud ootustele. USA ärilehe The Wall Street Journal hinnangul ei õnnestunud Ukraina suvine vastupealetung täiel määral ja lääneriikide relvade tarnemurede taustal oldi sunnitud asuma kaitsesse, et peatada Venemaa edasine pealetung. Kui kõik läheb hästi, saab Ukraina uuesti rünnata alles 2025. aasta kevadel.

Teist päeva Ameerika Ühendriikides viibinud president Zelenskõil kohtus vabariiklastega ja külastas Valges Majas president Bidenit.

Soome kahekordistab suurtükimürskude tootmist.

Ukrainat tabas sõja kõige rängem küberrünnak, mis oli suunatud riigi suurima mobiilsideteenuse pakkuja Kyivstari vastu. Rünnak kestis vähemalt 48 tundi ning jättis paljud Kyivstari kliendid ilma mobiilsideta.

13. detsember

Ukraina ametnike kinnitusel laskis Venemaa varastel hommikutundidel Kiievi suunas välja kümme ballistilist raketti; allatulistatud rakettide rusude läbi sai vigastada ligikaudu 51 inimest.

14. detsember

President Putini kinnitusel on sõjaga Ukrainas hõivatud 617 000 vene sõjaväelast, Ukraina kinnitusel ligikaudu 450 000.

15. detsember

Moskva väitel lasti Krimmi kohal alla 26 Ukraina drooni.

• Kiiev, 13. XII 23
• 
  Vaade Kiievi 26-korruselisest korterelamust, 21. XII 23
• 
  Rünnakujärgne Herson, 23. XII 23
• 
  Rünnakujärgne kaubanduskeskus Dnipros, 29. XII 23
• 
  Korterelamu Odessas, 29. XII 23

16. detsember

Venemaa korraldas Kiievile mitmeosalise õhurünnaku, kasutades nii Iraani päritolu droone Shahed, kui erinevaid rakette. See oli juba kuues rünnak Kiievile kuu aja jooksul. Ukraina väitel tulistati alla kõik Kiivet rünnanud objektid. Venemaa väitel korraldas Ukraina droonirünnaku Krimmile, kus õhutõrje laskis alla 26 Ukraina drooni.

Meediaväljaande Die Welt andmetel plaanib Ukraina 2024. aastal uut vasturünnakut.

17. detsember

Venemaa kinnitusel lasti Lipetski, Rostovi ja Volgogradi oblasti kohal alla 33 Ukraina drooni.

18. detsember

Ukraina kaitseväed on pidanud piirama oma operatsioone välismaise abi ebapiisavuse tõttu. Suurimaks probleemiks on laskemoona puudus. Ukraina on asunud valdavlt kaitsele ja tõrjub edukalt Venemaa rünnakuid kogu rindejoone ulatuses.

19. detsember

President Putini väitel on Venemaa vastu käimas hübriidsõda, Kiievi liitumine NATO-ga ei ole Venemaale vastuvõetav, ei praegu, ei kümne aasta pärast, ega ka mitte 20 aasta pärast".

Meediaväljaande BBC hinnangul võis president Zelenskõi poolt sõja 664. päeval antud enam kui kaks tundi kestnud pressikonverentsil öeldu põhjal järeldada, et Ukraina poolel on sõjategevusega hõivatud ligikaudu pool miljonit sõjaväelast.

20. detsember

Ukraina raketid tabasid Vene sidekeskust Krimmis.

21. detsember

Ukraina teatel tulistati Venemaa öiste rünnakute jooksul alla 34 drooni 35st.

Droonirünnakus Kiievi elumajale sai vigastada kaks inimest.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) hinnangul jätkavad Venemaa väed Ukraina positsioonide ründamist Avdijivka, Bahmuti ja Kupjanski suunal ning Vene väed teevad mõnel rindelõigul edusamme. Venemaa võib vallutada ka mõne väiksema asula, kuid see ei anna Vene vägedele operatsiooni taseme edu.

Ukraina õhuväe pressiesindaja Juri Ihnati sõnul on Venemaa sõja jooksul Ukraina pihta välja tulistanud 7400 raketti ja 3700 ründedrooni. Kokku on Ukraina õhukaitse neist all tulistanud 1600 raketti ja 2900 drooni.

22. detsember

Vene okupandid kaotasid Ukraina lõunasuunal kolm hävitaja-pommitajat Su-34, teatas Ukraina õhujõudude ülem Mõkola Oleštšuk. Esialgsetel andmetel tulistati lennukid alla õhutõrjesüsteemist Patriot.

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren teatas, et on ametlikult otsustatud saata 18 hävituslennukit F-16 Ukrainasse.

23. detsember

Vene vägede löögi alla langes Herson, plahvatasid gaasitorud, elamurajoonis puhkes mitu tulekahju, põlema läks ka meditsiiniasutuse hoone.

Eesti ei välista ukrainlaste väljaandmist, keda Kiiev tahab ajateenistusse võtta.

/.../

25. detsember

Ukrainas tähistati esmakordselt enam kui saja aasta jooksul ametlikult jõule Gregoriuse kalendri järgi, samal ajal kui Lääne kirikutes.

Venemaa ründas Ukrainat 31 Shahed-136 drooni ja 2 raketiga. Ukraina õhuväe pressiteate kohaselt suutsid Ukraina kaitsjad tulistada alla 28 drooni ja mõlemad Vene raketid. Samuti lasi Ukraina õhutõrje alla 2 Vene lennukit. Mariupoli suunal hävitaja-pommitaja Su-34 ja Musta mere kohal hävitaja Su-30. Vastuseks 5 lennuki kaotusele viimase 3 päeva jooksul on Venemaal hakanud levima kuuldusi hävitajate F-16 "likvideerimise" kohta Ukrainas, kuigi need lennukid ei ole veel Ukrainasse jõudnudki.

Vene kaitseminister Šoigu väitis, et armee on võtnud oma kontrolli alla Ida-Ukrainas Donetski lähedal asuva Marjinka linna, Ukraina pool kinnitas, et lahingud linnas jätkuvad.

26. detsember

Ukraina relvajõud hävitasid Krimmis Vene dessantlaeva Novotšerkassk. Esialgsetel andmetel oli laeva lastiks 4400 ühikut suurtükimürske ja 280 raketti õhutõrjeraketisüsteemi Grad jaoks. Teistel andmetel olid lastiks Iraani droonid Shahed. Samal päeval teatas SBU uue, 110 km tunnikiirust arendava veepealse drooni Mamai valmimisest.

Ukraina relvajõudude juht Valeri Zalužnõi tunnistas Marjinkast taandumist. "Meie väed on ette valmistanud kaitseliini väljaspool asustatud ala."

/.../

29. detsember

Venemaa korraldas viimase aja suurima rünnaku Ukrainale. Venemaa kasutas 36 drooni ja vähemalt 122 raketti. Ukraina suutis neist alla tulistada 27 drooni Shahed-136 ja 88 raketti, mille hulgas olid raketid H-101, H-555 ja H-55. Lisaks ülalmainitud rakettide tüüpidele kasutas Venemaa ka kaheksa raketti H-22 ja H-23, mida on eriti raske alla tulistada. Samuti ründas Venemaa Ukrainat veel rakettidega S-300, S-400, Iskander-M, H-47M2 Kinžal, H-31P ja H-59. Hukkus vähemalt 54 inimest ning vähemalt 160 inimest sai vigastada.

30. detsember

Ukraina korraldas raketi ja droonirünnaku Venemaa Belgorodi, Brjasnski, Orlovi, Kurski ja Moskva oblastite vastu. Rünnakus sai kahjustada Brjanskis asuv tehas Kremnõi, mis on Venemaa üks suuremaid mikroelektroonika ettevõtteid. Venemaa kaitseministeerium teatel tegi õhutõrje Brjanski, Orlovi, Kurski ja Moskva oblasti kohal kahjutuks 32 drooni.

Ukraina rünnaku tagajärjel sai Belgorodis surma 25 inimest, sh viis last. „Tsiviilinfrastruktuuri tabamine, mida antud juhul Belgorodis täheldame, on Venemaa õhutõrje ebaprofessionaalse tegevuse, aga ka tahtlike ja kavandatud provokatsioonide tagajärg,“ tõdes Ukrajinska Pravda allikas.

/.../

Jaanuar

1. jaanuar

Vene rünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastile hukkus kaks inimest.

2. jaanuar

Venemaa ründas Ukrainat 99 erinevat tüüpi raketi ja 35 Shahed „kamikaze“ drooniga, mis läks Forbesi hinnangul maksma ligi 620 miljonit dollarit.

Hommikul pommitas Venemaa õhujõudude lennuk plaanimatult Petropavlovka küla Voroneži oblasti Petropavlovka rajoonis.

3. jaanuar

Hersoni oblastis ja Avdijivkas hukkus Venemaa rünnakute läbi kolm inimest.

Venemaa ja Ukraina teatasid kolmapäeval, et nad on vahetanud sadu vangistatud sõdureid, mis on esimene avalikult teatavaks tehtud sõjavangide vahetus peaaegu viie kuu jooksul.

Krimmi ja kahte Ukrainaga piirnevat Venemaa oblastit tabas kolmapäeval taas Ukraina drooni- ja raketirünnakute laine, ütlesid Venemaa kohalikud ametnikud.

4. jaanuar

Ööl vastu neljapäeva korraldas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus HUR erioperatsiooni, mille käigus süüdati Venemaal Tšeljabinskis Šagoli lennuväljal põlema hävitaja-pommitaja Su-34.

Ukraina teatas erioperatsioonist Krimmis, mille käigus hukkus 23 Venemaa sõjaväelast. Ukraina lõuna kaitsejõudude esindaja Natalia Humenjuk ütles Ukraina ringhäälingule Suspilne, et rünnaku tulemusena ei saanud Krimmis pihta mitte ainult Vene komandopunkt, vaid tekitati ka tõsist kahju kaitsesüsteemile.

Ukraina õhurünnakus hukkus Vene 31. õhutõrjediviisi koosseisu kuuluva raadiotehnilise polgu komandör polkovnik Vadim Ismagilov.

5. jaanuar

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus (HUR) teatas, et viidi läbi reid Venemaa Belgorodi oblastisse.

6. jaanuar

Ukraina õhuväe ülem Mõkola Oleštšuk nentis pärast õnnestunud rünnakut Krimmis asuvale Sakõ merelennuväebaasile, et "Tabati kõiki sihtmärke!" ning lisas naljatamisi, et kahjuks pole meie lennuväel Krimmis enam sihtmärke.

Pokrovskis ja Mõrnohradis hukkus Venemaa rünnakute läbi 11 inimest, sh viis last.

7. jaanuar

Hersoni ja Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.

/.../

10. jaanuar

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov soovitas luua vähemalt 15 kilomeetrit sügav puhvertsoon Harkivi ja Belgorodi oblasti vahel, et teha lõpp Ukraina suurtüki- ja raketirünnakutele Belgorodile.

President Zelenskõi alustas visiiti Baltimaadesse Leedust.

11. jaanuar

Eestis viibinud president Zelenskõi esines kõnega Riigikogus.

12. jaanuar

Kiievit külastanud Briti peaminister Rishi Sunak teatas Ukrainale 2,5 mld naela suuruse abipaketi eraldamisest.

13. jaanuar

Venemaa korraldas massirünnaku kogu Ukrainas, kasutades nii rakette kui droone, kokku 40 õhuründevahendiga. Ukraina õhutõrje hävitas 8 raketti ja 20 õhuründevahendit tõrjuti raadioelektroonilise võitluse vahenditega.

14. jaanuar

Ukraina relvajõudude peastaabi kinnitusel on Venemaa pealetungi algusest alates hukkunud ligikaudu 370 000 vastase võitlejat.

Ukraina sõjaväelased lasid õhtul Aasovi mere kohal alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50, samuti sai tabamuse Il-22, teatas Ukraina relvajõudude juht Valeri Zalužnõi.

15. jaanuar

President želenskõi saabus visiidile Šveitsi.

• 
  Roman Šuhhevõtši memoriaalmuuseum Lvivis, 1. jaanuar 2024
• 
  Kiiev,
  2. I 2024
• 
  Hotell Harkivis,
  10. I 2024
• 
  Rünnakujärgne Odessa,
  17. I 2024
• 
  Rünnakujärgne Avdijivka,
  18. I 2024
• 
  Korterelamu Odessas,
  24. I 2024

16. jaanuar

Voronežis sai Ukraina droonirünnaku läbi viga kaks alaealist.

17. jaanuar

Hersoni kesklinnas tabas kaks Venemaa S-300 süsteemi raketti vähemalt kümmet eluhoonet, vigastada sai vähemalt 17 inimest, neist kaks raskelt.

18. jaanuar

Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaa tiibraketti SCALP-EG ja sadu pomme. Samuti toodab Prantsusmaa Ukrainale 78 Caesari liikurhaubitsat.

Venemaa Brjanski oblasti kuberneri kinnitusel põhjustas alla lastud droon tulekahju Klintsõ naftahoidlas.

Vene ametnike kinnitusel lasti Peterburi Vassili saare kohal ja Moskva kohal alla droonid. Kyiv Posti allika sõnul lendas üks droon üle Putini residentsi Valdais.

19. jaanuar

Balti Assamblee presiidium võttis hommikul vastu deklaratsiooni, milles väljendatakse täielikku toetust Ukrainale kuni võidu saavutamiseni ja nõutakse Euroopa viivitamatut tegutsemist selles suunas.

20. jaanuar

Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ihnat teatas, et Venemaa on oma peamised õhukaitseüksused toonud Krimmi ja rindepiirkonda ning mitmed Venemaa regioonid on praegu ilma korraliku õhukaitseta.

21. jaanuar

Puhkes tulekahju Peterburi lähedal Ust-Luga sadamas asuvas ettevõtte Novatek gaasiterminalis, töötajad evakueeriti.

Kyiv Posti allika sõnul korraldas Ukraina eriteenistus rünnaku Venemaal Tulas asuvale kaitseettevõttele Štšeglovski Val, mis toodab õhutõrjesüsteeme Pantsir.

Ukraina maavägede pressiesindaja Volodõmõr Fitjo ütles, et Ukraina üksustel anti käsk taanduda reservpositsioonidele Harkivi oblastis Krohmalne piirkonnas, "et kaitsta sõdurite elusid".

Rünnakus Donetski Tekstõlnõki mikrorajoonile sai surma 27 inimest ja vigastada 25 inimest.

22. jaanuar

Poola peaminister Donald Tusk külastas Kiievit.

23. jaanuar

Venemaa õhurünnakutes Kiievile, Harkivile ja Pavlohradile hukkus vähemalt seitse inimest.

24. jaanuar

Belgorodi oblastis Jablonovo küla lähistel kukkus alla Venemaa transpordilennuk Il-76, kõik pardal olnud inimesed hukkusid. Ukraina väitel transporditi lennukiga rakette S-300. Venemaa väitis, et lennukis oli 65 Ukraina sõjavangi, kelle väljavahetamine oli plaanis samal päeval.

25. jaanuar

Krasnodari krais Tuapse linnas asuvas Vene ettevõttele Rosneft kuuluvas naftarafineerimistehases puhkes suur tulekahju, mille võimalik põhjus on Ukraina droonirünnak.

26. jaanuar

Prantsusmaa tarnis Ukrainale kaks M270 mitmikraketiheitjasüsteemi.

27. jaanuar

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et avastas riigi sõjaväe korruptsiooniskeemi seoses mürskude ostmisega. SBU teatas, et uurimine „paljastas kaitseministeeriumi ametnikud ja relvatarnija Lvivi Arsenali juhid, kes varastasid mürskude ostmisel ligi 1,5 miljardit grivnat. Juhtumiga on seotud endised ja praegused kaitseministeeriumi kõrged ametnikud ja sidusettevõtete juhid“.

28. jaanuar

Kreeka nõustus eraldama Ukrainale oma relvajõudude jaoks vananenuks peetavaid õhutõjerakette ja -relvi.

29. jaanuar

Luhanski oblasti kohal lasti alla Venemaa hävitaja Su-34.

Kohalike võimude teatel lasti Jaroslavli oblastis naftatöötlemistehase Jaroslavnefteorgsintez lähistel alla Ukraina droon.

30. jaanuar

Venemaa jätkab pealetungikatseid mitmes rindelõigus, kuid ei ole kuskil edu saavutanud. Kõige ägedamad lahingud käivad Kupjanski suunal.

31. jaanuar

USA kinnitas, et Ukraina saab USA-lt rakettmootoriga pommid GLSDB. See koosneb 250-naelasest (113-kilosest) täppispommist, mis on ühendatud rakettmootoriga ja mida saab välja lasta erinevatest maapinnal paiknevatest süsteemidest.

Ukraina sooritas raketirünnaku Sevastopoli Belbeki lennuväljale. Rünnaku tagajärjel hävitati sidepunkt. Väidetavalt hävitati ka kaks Su-27 lennukit ja üks Su-30 sõjalennuk. Samuti hukkus löögi tagajärjel kümme Vene sõjaväelast, sealhulgas lennuväeeskadrilli komandör, kindralleitnant Aleksandr Tatarenko.

Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange. Vene kaitseministeerium ütles, et vabaks lasti 195 tema sõdurit, Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 207 inimese, nii sõduri kui vangi, naasmisest Ukrainasse.

Veebruar

1. veebruar

EL-i liidrid leppisid kokku 50 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis.

Ukraina luure peavalitsus (HUR) operatsiooni tulemusena hävitati okupeeritud Krimmis Vene Tarantul klassi raketikaater Ivanovets.

2. veebruar

Ukraina võimude väitel purustas Venemaa droonirünnak Ukraina keskosas energiataristu ja üle 40 000 tarbija jäi elektrita.

Ukraina relvajõud ei suuda Venemaast jagu saada positsioonisõjas ning inimmassiga võisteldes ning seepärast tuleb võidu saavutamiseks luua ja rakendada kõige moodsamat tehnoloogiat, leiab Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.

3. veebruar

Volgogradi oblastis süttis droonirünnaku järel Lukoili naftatöötlemistehas.

Eesti tarnis Ukrainale 80 miljoni euro väärtuses sõjalist abi.

Venemaa ametnike kinnitusel sai Ukraina raketilöögi tagajärjel Lõssõtšanskis asuvale pagariärile surma vähemalt 28 tsiviilisikut. Hukkunute seas oli ka asutuses sünnipäeva tähistanud Luhanski erakorralise olukorra minister Aleksei Poteleštšenko. Ukraina teatel hukkusid tabamuses Vene sõjaväelased.

4. veebruar

Donetski oblastis sai Venemaa rünnaku läbi surma üks inimene.

5. veebruar

Venemaa rünnakutes Hersonile hukkus neli inimest.

Brjanski oblasti kuberneri kinnitusel lasti oblastis alla kaks drooni.

6. veebruar

Öises Harkivi oblastis tsiviilhooneid ja hotelli tabanud Venemaa raketirünnakus hukkus Zolotsivi asulas kahe kuu vanune imik.

Venemaa väitel neutraliseeriti Belgorodi oblasti kohal seitse Ukraina drooni.

Ukraina teatel lasti Mustal merel Krimmi lähedal õhku Vene objekt, mis suurendas Iraani päritolu luuredroonide Mohajer-6 tegevusraadiust. Neid omakorda kasutatakse löögidroonide Shahed juhtimiseks Ukraina objektidele.

7. veebruar

Kiievi teatel kasutas Moskva käimasolevas sõjas esimest korda hüperhelikiirusega tiibraketti Tsirkon.

Ballistilisi rakette ja tuumarelvade komponente tootvas Votkinski tehases toimus plahvatus.

Venemaa ründas Ukrainat 44 raketi ja 20 drooniga. Ukraina õhutõrje tulistas alla 15 Vene drooni ja 29 raketti.

8. veebruar

Zelenski vabastas Valeri Zalužnõi Ukraina relvajõudude ülemjuhataja ametist ning määras armee uueks ülemjuhatajaks kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi.

Venemaa ründab suurte jõududega Avdijivkat ja on suutnud põhja suunast edeneda raudteeni. Seega on Ukraina käes olev ühenduskoridor ahenenud 5-6 km'ni.

9. veebruar

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) andis droonilöögi kahele objektile Venemaal Krasnodari krais - Ilski ja Afipski naftatöötlemistehastele. Löögi tagajärjel puhkes Ilski tehases suur tulekahju.

10. veebruar

Venemaa droonide põhjustatud Harkivi bensiinijaama plahvatuses hukkus seitse inimest, sh kolm last.

11. veebruar

Venemaa korraldas droonirünnaku, milles osales 45 drooni. Ukraina tulistas neist all 40 ning ülejäänud suuremat kahju ei tekitanud.

Vene väed on rajanud Donetski oblastisse rongivagunitest ligikaudu 30 km pikkuse kaitseliini.

CNNi andmetel on Venemaa värvanud sõtta tuhandeid nepallasi, kuupalgaga 2000 USD.

12. veebruar

Venemaa siseministeerium lisas tagaotsitavate inimeste nimekirja peaminister Kaja Kallase, riigisekretär Taimar Peterkopi, ning Leedu kultuuriminister Simonas Kairyse.

13. veebruar

Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kolm inimest.

14. veebruar

Mustal merel lasti põhja Vene projekt 755 Ropucha^(en) klassi dessantlaev Tsezar Kunikov. Selle pikkus on 112,5 meetrit ja laius 15 meetrit. Laeva süvis on 3,7 meetrit. Meeskonnaliikmeid on 87.

• 
  Kiiev, 7. II 2024
• 
  Mõkolajiv, 7. II 2024
• 
  Droonirünnakujärgne tänav Harkivis, 9. II 2024
• 
  Rünnakujärgne linna keskhaigla Selõdoves, 14. II 2024
• 
  Rünnakujärgne koolimaja Slovjanskis, 17. II 2024
• 
  Purustatud maja Nova Slobodas, 20. II 2024
• 
  Elamu Dnipros, 23. II 2024

15. veebruar

Venemaa Kurski oblastis puhkes suur tulekahju naftabaasis. Süttis kolm kütusemahutit. Ukraina teatel ründas naftabaasi Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus (HUR).

Venemaa lasi täna Ukraina pihta välja 26 erinevat tüüpi raketti. Õhutõrjel õnnestus neist hävitada 13, teatasid Ukraina õhujõud.

Venemaa linna Belgorodi tabas raketilöök, hukkus seitse inimest, sh aastane tütarlaps. Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat ja RM-70 raketiheitjaid.

16. veebruar

Venemaa on suutnud Avdijivkas peale tungida nii kagust kui ka loodest. Lahingud toimuvad linna piires. Ukraina valmistab ette uusi kaitsepositsioone Avdiivkast läänes ja on valmis Avdijivkast taganema. 3. üksiku ründebrigaadi kinnitusel elimineeriti Avdijivka piirkonnas kaks Vene brigaadi.

President Zelenskõi kohtus Saksamaal ja Prantsusmaal vastavate riikide liidritega.

17. veebruar

Ukraina relvajõudude üksused taandusid riigi idaosa rindelinnast Avdijivkast, kus olukord halvenes viimastel päevadel olulisel määral, ütles piirkonna väe juhtimisega tegelev kindral Oleksandr Tarnavskõi.

Ukraina õhuväe teatel hävitati kolm Vene lennukit, kaks Su-34 hävitus-pommituslennukit ja üks Su-35 hävituslennuk. Sellest teatas õhujõudude ülem Mõkola Oleštšuk, kes täpsustas, et õhujõudude üksustel õnnestus alla tulistada ida poole suunduvad lennukid.

Venemaal Udmurtias Iževski linnas süttis suur tulekahju tööstuskeskuses, mille kohta on Vene ajakirjanduses väidetud, et seal toimub droonide tootmine. Keskus anti septembris 2023 üle mehitamata süsteemide tootjale, kes kavatses seal hakata valmistama Granat-4 droone.

18. veebruar

Ukraina õhuvägi tulistas hommikul alla ühe Vene Su-34 hävitus-pommituslennuki.

19. veebruar

Ukraina õhuväe kinnitusel lasti hommikul alla kaks Venemaa hävituslennukit, Su-34 ja Su-35S.

20. veebruar

Nova Slobodas hukkus Vene rünnakutes viis inimest, Kupjanskis kaks inimest.

Ukraina relvajõud andsid Himarsi-löögi Vene sõdurite rivistuse pihta. Hukkus hinnanguliselt 65 ja haavata sai sadu Venemaa sõdureid.

21. veebruar

Ukraina õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki kinnitusel lasti alla Venemaa hävituslennuk Su-34. Nädalaga on Venemaa kaotanud 7 lennukit: 5 SU-34 ja 2 SU-35

/.../

23. veebruar

Venemaa rünnakutes Dniprole hukkus kaks inimest ja rünnakutes Odessale kolm inimest.

Ukraina sõjaväelased lasid alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50 Pärast 2 A-50 lennuki kaotust 2024. aasta jaanuaris-veebruaris piiras Venemaa nende luurelennukite kasutamist, mis vähendas Venemaa võimekust õhusõjas.

24. veebruar

Ukraina korraldas droonirünnaku Lipetski oblastis asuvale Novolipetski terasetehasele, mis on üks Venemaa suurimaid.

25. veebruar

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et sõjas Venemaaga on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit.

26. veebruar

Ukraina relvajõud teatasid taandumisest Ida-Ukrainas Avdijivka piirkonnas asuvast Lastotškõne külast, mille hõivamisest Venemaa teatas.

27. veebruar

Ukraina väed taandusid Avdijivka lähedal asuvatest Sjevjerne ja Stepove küladest, teatas Ukraina kaitsejõudude pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi.

Ukraina õhuvägi lasi alla 2 Vene hävituslennuki Su-34.

/.../

29. veebruar

Soome ametnike kinnitusel võidakse Soomest tarnitud relvi kasutada Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide tabamiseks.

Ukraina kaitsejõud teatasid, et lasid ööpäevaga alla kolm Vene ründelennukit Su-34. Kokku on Ukraina veebruaris alla tulistanud 13 Venemaa lennukit: 10 Su-34, 2 Su-35, 1 A-50. Selle üks põhjus on olnud Venemaa lennuväe aktiivsuse tõus seoses suurenenud liugpommide kasutamisega.

Märts

1. märts

Ukraina kinnitusel lasti alla Vene ründelennuk Su-34 ja 14 Shahed drooni. Venemaa kinnitusel lasti Belgorodi ja Nižni Novgorodi oblasti kohal alla neli Ukraina drooni.

2. märts

Ukraina õhujõud teatasid, et on kahe viimase ööpäevaga alla lasknud kaks Vene ründelennukit Su-34.

Odessas hukkus Venemaa droonirünnaku tõttu 12 inimest, sh viis last.

Peterburis sai droonirünnaku tulemusel kahjustada kaks hoonet.

3. märts

Vene kaitseministeeriumi teatas Ukraina suurest droonirünnakust okupeeritud Krimmi poolsaarele, Venemaa väitel tulistasid tema õhutõrjesüsteemid alla kõik 38 väljalastud Ukraina drooni. Krimmi partisanirühmituse Ateš teatas, et rünnakus sai tabamuse naftatrass Feodossia sadama piirkonnas ning kahjustused olevat "kolossaalsed".

4. märts

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse küberasjatundjatel õnnestus DDoS-i rünnaku tagajärjel pääseda Venemaa kaitseministeeriumi serveritesse, teatas luurepeavalitsuse pressiteenistus.

Samara oblastis asuv raudteesild sai kahjustada plahvatuse tõttu, teatas esmaspäeval Vene riiklik uudisteagentuur TASS. Raudteeliiklus sillal on suletud, ütlesid varem Vene ametnikud.

5. märts

Ukraina hävitas Vene patrull-laeva Sergei Kotov.

Ukraina korraldas Venemaa lääneosas piirialal droonirünnaku ettevõtte Belgorodnefteprodukt naftabaasile Belgorodi oblasti Dolgoje külas, ütles Kiievi sõjaväeluure allikas teisipäeval uudisteagentuurile AFP.

6. märts

Venemaa rünnakus Odessale hukkus viis inimest, Harkivi oblastis üks inimene.

Vene hävitas Iskander-M raketi tabamusega HIMARSi süsteemi.

7. märts

Venemaa rünnakutes hukkus Sumõs kaks inimest, Harkivi oblastis kolm inimest.

Venemaa suuruselt teise metallurgiakombinaadi Severstali territooriumil Vologda oblastis Tšerepovetsis toimus plahvatus. Tabamuse sai üks kõrgahi.

8. märts

Venemaa Belgorodi oblastis hukkus droonirünnakute läbi kaks inimest.

9. märts

Venemaa kinnitusel lasti alla Ukraina MiG-29 hävituslennuk.

Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa Rostovi, Volgogradi, Kurski ja Belgorodi oblastitele. Vene kaitseministeeriumi teatel lasi õhutõrje alla 47 Ukraina drooni. Rünnaku sihtmärk võis olla Taganrogi linnas asuv Berijevi lennukitehas. Ukraina allikate kinnitusel hävitati või kahjustati tugevalt seal remondis olnud luurelennukit A-50.

10. märts

Kurski oblastis tabasid alla tulistatud Ukraina drooni jäänused Kurski naftaterminali, Kulbaki külas hukkus üks inimene.

11. märts

Avdijivka lähistel miinile sõitnud USA tarnitud M1A1 Abrams tank oli teadaolevalt arvult neljas Ukrainas hävitatud sama tüüpi tank.

Venemaa on hakanud aktiivselt kasutama liugpomme FAB-250, FAB-500 ja FAB-1500.

12. märts

Venemaa rünnakutes Krõvõi Rihile hukkus vähemalt viis inimest, üks inimene hukkus Kupjanskis, kaks inimest Mõrnohradis.

Ukraina sooritas Venemaale droonirünnaku. Nižni Novgorodi ja Orjoli oblastis said tabamuse naftatöötlemisseadmed ja -hoidlad.

Venemaal Ivanovos kukkus alla sõjalennuk Il-76. Vene kaitseministeerium väitis, et lind lendas lennuki mootorisse. Pardal olnud 15 inimesest keegi ei jäänud ellu. Kinnitamata andmetel olid reisijateks radarlennuki A-50 meeskond.

Venemaal on õnnestunud hävitada Ukraina Patriot õhutõrjesüsteem.

13. märts

Eelmisel päeval Kurski ja Belgorodi oblastis üle Venemaa-Ukraina piiri Venemaad rünnanud Venemaa Vabadusleegion, Siberi pataljon ja Vene Vabatahtlike Korpus esitasid ühisavalduse, milles kutsusid tsiviilelanikke üles Kurskist ja Belgorodist evakueeruma.

Ukraina droonirünnak tabas Rjazani oblastis asuvat rafineerimistehast.

14. märts

Venemaa ametnike kinnitusel hukkus Ukraina raketirünnakus Belgorodi oblastile kaks inimest, 12 sai vigastada. Putini vastaselt meelestatud relvastatud üksused sooritasid rünnaku Kursk oblastisse.

Venemaa droonirünnakus Vinnõtsja oblastile hukkus üks inimene.

15. märts

Kohalikke ametnikke tsiteerinud TASSi kinnitusel hukkus Ukraina rünnakus Donetskile kolm last.

Venemaa raketirünnakus (topeltrünne) Odessale hukkus vähemalt 21 inimest.

Ukraina droonid ründasid Venemaa Föderatsioonis Kaluga oblastis asuvat rafineerimistehast.

• 
  Rünnakujärgne elumaja Odessas, 2. III 2024
• 
  Lõhkemata lennukipommi FAB-500 eemaldamine Kostjantõnivka eramust, 7. III 2024
• 
  Kaugjuhitav demineerimismasin Harkivi oblastis, 11. III 2024
• 
  Rünnakujärgne eluhoone Krõvõi Rihis, 12. III 2024
• 
  Rünnakujärgne elumaja Sumõs, 13. III 2024
• 
  Rünnakujärgne elamu Zaporižžjas, 22. III 2024
• 
  Rünnakujärgne dekoratiiv-rakenduskunsti akadeemia Kiievis, 25. III 2024
• 
  Gümnaasium Izjumis, 27. III 2024
• 
  Hersoni ülikool, 28. III 2024

16. märts

Venemaal Samaara oblastis tabasid droonirünnakud Sõzrani ja Novokuibõševi naftatöötlemistehaseid.

17. märts

Ukraina ründas Venemaal Krasnodari krais Slavjansk-na-Kubani linnas asuvat naftatöötlemistehast, milles puhkes droonitabamuste järel tulekahju.

18. märts

Venemaa kaitseministeeriumi teatel hävitati Belgorodi oblasti kohal hommikul kümme Ukraina raketiheitja Vampire raketti.

Krimmi annekteerimise kümnenda aastapäeva puhul toimusid Venemaal pidustused.

/.../

20. märts

Ukraina luure peavalitsuses (HUR) korraldas droonirünnaku Venemaal asuva Engelsi õhuväebaasi vastu. Sellel lennuväljal baseeruvad Venemaa strateegilised pommitajad Tu-95 ja Tu/160.

21. märts

Venemaa korraldas Kiievile raketirünnaku, milles osales üheksa Vene strateegilist pommitajat Tu-95. Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi kohal alla kõik 31 Vene raketti - ballistilised raketid Iskander ja Kinžal ning 29 tiibraketid H-101 ja H-555.

Vene kaitseministeeriumi kinnitusel on nad vallutanud Avdiivka lähedal asuva Tonenke küla, mis ei ole siiski leidnud kinnitust.

22. märts

Venemaa korraldas ulatuslikuima rünnaku Ukraina energiataristu vastu pärast 2022. aasta sissetungi. Välja tulistati 88 raketti ja 63 Shahed drooni, millest tulistati alla vastavalt 37 raketti ja 55 drooni. Üks rünnak tabas Dnipro hüdroelektrijaama tammi Zaporižžjas, põhjustamata tammi purunemist, kuigi üheksas rajoonis katkes elektrivarustus ja elektrita jäi 1 miljon tarbijat. Harkivi oblastile sai suuri kahjustusi Zmijivi soojuselektrijaam, mis on täielikult rivist väljas. Kogu Ukrainas hukkus vähemalt viis inimest.

Venemaa kinnitusel hukkus Belgorodi oblastis Ukraina rünnaku läbi üks inimene.

Prantsusmaa ja Saksamaa teatel rajab KNDS Ukrainas varuosade tootmiseks töökoja.

Moskvas korraldas ISIS terrorirünnaku kontserdihallis Crocus City Hall, kus hukkus 137 inimest. Moskva süüdistas rünnakuga seotuses Ukrainat. Ukraina eitas kõiki süüdistusi.

Ajalehe Financial Times info kohaselt on Washington korduvalt kutsunud Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja Ukraina luure peavalitsuse (HUR) juhte üles lõpetama rünnakud Vene naftarafineerimistehastele, sest rünnakud tõstavad nafta hinda.

23. märts

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukraina vastu. Ukraina lasi alla 34-st Shahedi droonist 31. Rünnakus sai kannatada Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti energiataristu ning hukkus 2 ja sai vigastada 15 inimest

Venemaal Samara oblastis Novokuibõševi naftatöötlemistehases puhkes tulekahju, mille põhjustas Ukraina droonirünnak.

Venemaa kinnitusel on nad vallutanud Bahmutist läänes asuva Ivanivske küla. Ukraina kinnituse lahingud külas jätkuvad.

24. märts

Venemaa korraldas drooni- ja rakettrünnaku Kiievile ja Lvivi oblastile. Venemaa tulistas välja 29 tiibraketti ning 28 Shahedi drooni, millest vastavalt 18 ja 25 lasid Ukraina õhujõud alla. Rünnaku tagajärjel sai Lääne-Ukrainas kahjustada mitu energiarajatist.

Ukraina tegi ulatusliku raketirünnaku Krimmile, mille käigus said pihta kaks Ropucha-klassi dessantlaeva "Yamal" ja "Azov", sidelaev "Ivan Hurs", ning Musta mere laevastiku peamine juhtimiskeskus.

25. märts

Ukraina droonirünnakus sai kannatada ja langes tööst välja Rostovi oblasti suurim soojuselektrijaam Novotšerkasskis, mis on oblasti tähtsuselt teine elektrijaam pärast Rostovi tuumajaama.

Venemaa ründas Kiievit raketiga 3M22 Tsirkon. Rünnakus sai vigastada 10 inimest.

26. märts

Venemaa kinnitusel sai Belgorodi oblastis Ukraina rünnakutes viga viis inimest.

Ukraina relvajõud kahjustasid varem Ukraina mereväele kuulunud ja 2014. aastal venelaste kätte langenud dessantlaeva Kostjantõn Olšanskõi/Konstantin Olšanski.

27. märts

Venemaa kinnitusel lasti Belgorodi kohal alla 18 Ukraina raketti.

28. märts

Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kolm inimest.

Venemaa ründas Ukrainat 5 raketi ja 28 Shahed-136/131 drooniga. Ukraina tulistas neist alla 26 drooni.

Sevastopoli läheduses kukkus merre vene Su-35 (teistel andmetel SU-27).

29. märts

Venemaa kinnitusel sai Belgorodis kahjustusi 17 hoonet, hukkus üks inimene.

Venemaa korraldas võimsa rünnaku Ukraina kütuse- ja energeetikataristule, saates teele 99 erinevat raketti ja drooni, millest Ukraina hävitas 84. Rünnaku tagajärjel said kahjustada soojus- ja hüdroelektrijaamad Ukraina kesk- ja läänepiirkondades.

30. märts

Donetski oblastis Krasnohorivkas sai Venemaa rünnakutes surma kaks inimest.

Belgorodi oblastist evakueeriti 5000 last.

Venemaa tegi Avdijivka all sõja suurima tankirünnaku Ukraina positsioonidele, milles osales 36 tanki ja 12 jalaväe lahingumasinat. Ukraina tõrjus rünnaku ning hävitas 12 tanki ja 8 jalaväe lahingumasinat.

31. märts

Lvivi oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.

Vene armee ründas Ukraina lõunapiirkondi 11 drooni ja 16 raketiga, millest Ukraina hävitas 9 tiibraketti ning 9 ründedrooni Shahed.

Vaata ka

• Vene-Ukraina sõda
• Vene-Ukraina sõja idarinne
• Vene-Ukraina sõja lõunarinne

Välislingid

• liveuamap.com — sõja kaart sündmustega
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 18. november – 29. detsember 2023]. BBC News Русская служба
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 30. detsember 2023 – 6. veebruar 2024]. BBC News Русская служба
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 6. veebruar – 8. märts 2024]. BBC News Русская служба
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. märts – 5. aprill 2024]. BBC News Русская служба
• Interactive map: How the Ukraine war is developing, day by day. Sõja käiku kajastav interaktiivne kaart (inglise keeles). Neue Zürcher Zeitung
• Defence Intelligence of Ukraine. Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse koduleht (ukraina ja inglise keeles)
• Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal
• Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas
• Millise taktikaga ründab Venemaa Ukrainat 2024 aasta I poolel? Kolonelleitnant Väli: tulla võib ootamatu löök ootamatus kohas maaleht.delfi.ee 18. IV 2024