Belgorodi oblast
Belgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaa Keskföderaalringkonnas. Pindalalt on oblast Venemaa föderaalsete subjektide seas 67. kohal, rahvaarvult on 28. kohal.
| Belgorodi oblast | |
|---|---|
|
vene Белгородская область (Belgorodskaja oblast) | |
| Pindala: 27 086 km² | |
Elanikke: 1 541 259 (1.01.2021)  | |
| Rahvastikutihedus: 56,9 in/km² | |
| Keskus: Belgorod | |
 | |
 |
Piirneb läänes ja lõunas Ukrainaga. Oblastit läbib Donetsi jõgi.
Oblastit on autasustatud 1967. aastal Lenini ordeniga – elanike julguse ja vankumatuse eest kodumaa kaitsmisel Suure Isamaasõja ajal ning edu eest rahvamajanduse taastamisel ja arendamisel.
Ajalugu
muudaVarasem
muuda- Kiievi-Vene riigi aastatel (9. sajand – 12. sajand) kuulus see ala Tšernigovi vürstiriigi koosseisu.
- Mongoli-tatari sissetung 13. sajandil põhjustas piirkonna laastamise.
- Leedu suurvürstiriik taastas sel alal hiljem mitmed linnad (Oskol jt), mis andis tunnistust praeguse Belgorodi oblasti piirkonna uuest arengust.
- Alates 1500. aastast sai see piirkond Moskva Suurvürstiriigi osaks.
- 16.-17. sajandi vahetusel ehitati Venemaa valduste usaldusväärseks kaitseks sõjaliste kindlustuste rida - Belgorodi kaitseliin, mis oli peaaegu 800 kilomeetri pikkune. Kaitset juhtisid Zaporižžja kasakad, kes kolisid piirkonda aadli ülekohtu ja maksukoormuse tõttu.
- 1727. aastal moodustati Belgorodi kubermang, mis eksisteeris 1779. aastani ja mille koosseisu kuulusid ka praeguste Kurski, Orjoli, Brjanski ning Harkivi oblastite alad.
- Pärast Brest-Litovski rahulepingu allakirjutamist oli aprillist 1918 kuni jaanuarini 1919 Belgorodi oblasti piirkond osaks Ukraina Rahvavabariigist, mida juhtis hetman Pavlo Skoropadski.
- 1930. aastatel toimus Belgorodi oblastis kollektiviseerimine, sel kümnendil represseeriti 40 tuhat elanikku, kellest 15 tuhat lasti maha.[1]
- Teise maailmasõja ajal toimus Belgorodi oblastis kuulus Prohhorovka lahing. Lahingu mälestuseks püstitati võidumonument – kellatorn ning külas endas apostlite Peetruse ja Pauluse kirikud.
- Praegused Belgorodi oblasti haldusterritoriaalsed piirid moodustati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 6. jaanuaril 1954.[2]
Venemaa sissetung Ukrainasse
muuda- Rühm Kremli-vastaseid vene võitlejaid sisenes 22. mail 2023. aastal Ukrainast üle piiri Venemaale Belgorodi oblastisse, rünnates seal muu hulgas julgeolekuteenistuse hoonet. Võitlejate sõnul olid nad Vene Vabatahtlike Korpuse ja Vene Vabaduse Leegioni liikmed, seismaks vastu Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Ukraina sõjaväeluure ametnik kinnitas, et valitsus oli operatsiooni toimumisest teadlik, kuid ei osalenud selles otseselt.[3]
- 1. juunil teatas Venemaa Vabaduse Leegion, et oli tunginud üle Ukraina piiri Belgorodi oblastisse ja alustanud lahinguid Šebekino linna all. Vene võitlejad salvestasid videopöördumise, milles lubasid vabastada kogu Venemaa. Kohaliku meedia teatel hakkasid elanikud piirkonnast pagema.
Meediaväljaande Washington Post andmetel langes ajavahemikus 2023. aasta aprillist 2024. aasta aprillini oblasti territooriumile vähemalt 22 VF armee poolt välja lastud laugpommidest.[4]
Rahvastik
muuda2008. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 532 526, 2023. aasta alguses 1 540 486.[5] Suuremad linnad on Belgorod, Starõi Oskol, Gubkin, Šebekino ja Aleksejevka.
2010. aasta andmete alusel oli oblasti elanikest 94,4% venelasi, 2,8% ukrainlasi, 0,5% armeenlasi, 0,3% türklasi, 0,3% aserbaidžaanlasi. Muid rahvusi 1,7%.
Haldusjaotus
muudaHalduslikult jaguneb oblast 6 oblastilise alluvusega linnaks ja 21 rajooniks. Oblastis on 10 linna ja 25 linnalist asulat.[6]
Oblasti kuberner oli aastatel 1993–2020 Jevgeni Savtšenko (snd 1950). Alates 2020. aasta novembrist on Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov (snd 1969).
Haldusjaotus
muuda- Aleksejevka rajoon
- Belgorod (linnaringkond)
- Belgorodi rajoon
- Borissovka rajoon
- Graivoroni rajoon
- Gubkini rajoon
- Ivnja rajoon
- Jakovlevo rajoon
- Korotša rajoon
- Krasnaja Jaruga rajoon
- Krasnogvardeiskoje rajoon
- Krasnoje rajoon
- Novõi Oskoli rajoon
- Prohhorovka rajoon
- Rakitnoje rajoon
- Rovenki rajoon
- Starõi Oskoli rajoon
- Šebekino rajoon
- Tšernjanka rajoon
- Valuiki rajoon
- Veidelevka rajoon
- Volokonovka rajoon
Linnad
muuda| Linn | Rahvaarv (2010)[7] |
|---|---|
| Belgorod | 339 931 |
| Starõi Oskol | 221 676 |
| Gubkin | 85 255 |
| Šebekino | 39 680 |
| Aleksejevka | 36 578 |
| Valuiki | 33 032 |
| Stroitel | 23 780 |
| Novõi Oskol | 18 359 |
| Graivoron | 6234 |
| Korotša | 5877 |
Viited
muuda- ↑ В Белгороде почтили память жертв политических репрессий — ГТРК «Белгород». (Филиал ФГУП ВГТРК). belgorodtv.ru. Дата обращения: 16 ноября 2019.
- ↑ Закон СССР от 26.04.1954 Об утверждении Указов Президиума Верховного Совета СССР. Викитека. Дата обращения: 8 июня 2022
- ↑ Ukrainaga seotud üksused ründasid Venemaal Belgorodi oblastit. Postimees, 24. mai 2023.
- ↑ Mary Ilyushina; Isabelle Khurshudyan (1. juuli 2024). "Russia's devastating glide bombs keep falling on its own territory". washingtonpost.com (Ameerika inglise). The Washington Post. Vaadatud 1. juulil 2024.
According to the document, at least four bombs fell on the city of Belgorod itself, a regional hub with a population of about 400,000 people. An additional seven were found in the surrounding suburbs. The most, 11, fell in the Graivoron border region where some could not be recovered because of the “difficult operational situation.”
- ↑ Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2023 года.
- ↑ Об административно-территориальном устройстве Белгородской области.
- ↑ Численность населения России, федеральных округов, субъектов Российской Федерации, городских округов, муниципальных районов, муниципальных округов...... Итоги Всероссийской переписи населения 2020 года.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Belgorodi oblast |
- Oblasti kuberneri ja valitsuse koduleht
- Venemaa Belgorodi oblast on tule all: kostis plahvatusi, toimusid lahingud. Postimees, 1. juuni 2023.