Vikipeedia

M270 MLRS

M270 MLRS (Multiple Launch Rocket System)

USA raketiheitja M270 MLRS

M270 MLRS
Suurtüki liik mitmikraketiheitjasüsteem
Valmistajamaa Ameerika Ühendriigid
Väljalaskeaasta 1983
Kaliiber 227 mm
Maks. laskekaugus 64 või 300 km
Mürsu kaal 307 kg
Maks. laskekiirus 12 või 2 lasku/min
Maksimaalne kaal 24 950 kg
Meeskond 3 inimest

M270 on USA-s külma sõja lõpul valmistatud mitmikraketiheitjasüsteem. On seni mitme riigi relvastuses ja kasutusel.

Tehnilised andmed muuda

  • Pikkus: 6,86 m
  • Laius: 2,97 m
  • Kõrgus: 2,59 m
  • Maksimaalne sõidukiirus: 64 km/h
  • Sõiduulatus: 480 km
  • Mootor: 500-hobujõuline Cumminsi diiselmootor
  • Lõhkepea kaal: 120 kg[1]
  • Keskmine hind: 2,3 miljonit dollarit[2]

Kirjeldus muuda

Raketiheitja suudab juhitavaid ja mittejuhitavaid rakette lasta kuni 42 km kaugusele. Ballistilisi rakette laseb süsteem kuni 300 km kaugusele ning selle aja jooksul tõuseb rakett kuni 50 km kõrgusele. M270 raketiheitjat kasutatakse lase-ja-liigu tüüpi taktikalistes laskmistes, et vältida vastase vastutuld. Süsteem annab armeele võimekuse iga ilmaga rünnata suurt piirkonda ning on mõeldud suure väärtusega objektide ründamiseks. Põhiliseks ülesanneteks lahinguväljal on vastase allasurumine ja hävitamine lahinguväljal ning võimalike ohtude elimineerimine enne nende avaldumist.

 
MLRS lahinguväljal

Raketiheitjasüsteemi arendasid koos Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. See on edasiarendus vanemast üldisest raketitoetussüsteemist (GSRS ehk General Support Rocket System). M270 MLRSi tuntakse ühiselt kui M270 iseliikuv laadur/heitja (SPLL, inglise keeles Self-Propelled Loader/Launcher) Mitmikraketiheitja (MLRS, inglise keeles Multiple Launch Rocket System). Süsteeme tootis USA üks suurimaid militaarfirmasid: Lockheed Martin. Iseliikuv laadur/raketiheitjasüsteem koosneb kolmest alamsüsteemist: M269 laadimis-laskmis moodul (LLM, Loader Launcher Module), elektrooniline tulejuhtimissüsteem ja M993, mis on lahingumasina Bradley lahingumasina raami edasiarendus. M269 laadimis-laskmismoodul koos elektroonilise tulejuhtimissüsteemiga asuvad M993 tüüpi kandval raamil.[2][3]

Laskemoonaks on raketid ja ballistilised raketid (nagu Ameerika Ühendriikide ATACMS). Neid hoitakse kahes vahetatavas plokis, kus mõlemas plokis hoitakse kas 6 tavalist raketti või ühte juhitavat ballistilist raketti. Plokkides võib olla erinev raketisüsteem, mis tähendab, et samal ajal võib süsteem laetud olla nii ballistilise raketi kui ka 6 tavalise raketiga. Süsteem on võimeline laskma 12 raketti 40 sekundi jooksul või 2 ballistilist raketti 10 sekundi jooksul. Üks turmtuli, mis koosneb kolmest M270 süsteemist, suudab hävitada 1 ruutkilomeetri suuruse ala. Iga rakett koosneb 644-st M77 tüüpi granaadist ja seega koosneb üks kogupauk (3 x 12 raketti) kuni 23 184-st granaadist. Nendest granaatidest kuni kaks protsenti võivad jääda lõhkemata, mis jätab laskealasse umbes 400 plahvatamata lõhkekeha. Seetõttu jääb suur oht oma sõduritele ning tsiviilisikutele, kes seal alas edaspidi liikuda võivad. Pärast rakettide väljalaskmist taaslaetakse süsteem 5–10 minuti jooksul kasutades raketiheitjasse sisseehitatud kraanat.

 
ATACMS ballistiline rakett

M270 pole mõeldud asendama tavalist suurtükiväge, vaid katab suurtükiväe puudusi. Kui tavaline suurtükk laseb täpselt, kuid suhteliselt aeglaselt, siis M270 süsteem on mõeldud selleks, et anda kiirelt löök vastase pihta. Samas pole tuli sama täpne kui suurtükil, kuid selle eest on löögipiirkond ehk ühe laskmisega mõjutatav ala suurem. See tähendab, et raketiheitjaid on mõeldud kriitiliste ja ajatundlike või kiirelt asukohta vahetavate sihtmärkide vastu. Üldiselt on sihtmärkideks suurtükivägi, õhutõrje, mehhaniseeritud üksused ja elavjõud.[4]

M270 süsteemist on olemas ka nõrgem ja kergem versioon M142 HIMARS, mis toetab üksusi, kes kasutavad langevarje või merejalaväelasi. M142 HIMARS on ehitatud USA armee 6x6 võimekusega veoki raamile. Ta on võimeline kasutama sama laskemoona, mis M270, kuid suudab kanda vaid ühte plokki koos 6 raketiga. M142 astus teenistusse 2005. aastal.[1]

Variandid muuda

  • M270 on süsteemi algupärane versioon, mis suudab kanda kokku kuni 12 raketti kahes vahetatavas plokis. Üks plokk mahutab 6 raketti. Soomustatud roomikuga mobiilne raketiheitja kasutab pikendatud Bradley tanki kere, andes masinale hea maastiku läbivuse.
  • M270 IDPS on uuenduspakett, mida rakendati vaid vähestele süsteemidele ja mis annab võimekuse lasta GPSi abil pikamaarakette ATACMS.
  • M270A1 on M270 süsteemide kaasajastatud versioon, mis tuli kasutusse 2005. aastal Ameerika Ühendriikide armees ning hiljem teisteski riikides. Kuigi M270A1 näeb välja peaaegu identne M270ga, siis kasutab uuendatud versioon integreeritud tulejuhtimissüsteemi (IFCS, Integrated Fire Control System) ning parandatud laskesüsteemi. Need lisatud omadused lubavad masinal palju kiiremini end laskevalmis seada ning võimaldavad kasutada uut tüüpi laskemoonasid, seal hulgas ka GPSiga juhitud rakette.
  • M270B1 on Suurbritannia armee uuendus, mis sarnaneb A1 uuendusega, kuid lisab süsteemile parandatud soomuse, mis kaitseb meeskonda paremini improviseeritud lõhkeseadeldiste ehk IEDe vastu.
  • MARS II - Euroopas kasutatav versioon.

Laskemoon muuda

 
Süsteemi tagaosa

M270 süsteem on võimeline laskma MLRS-pere rakette, mida toodetakse ja kasutatakse paljudes riikides mitmesugustel platvormidel.

Nende hulgas:

  • M26 (Ameerika Ühendriigid): rakett, mille laskeulatus on 32 km.
    • M26A1 (Ameerika Ühendriigid): pikendatud laskekaugusega rakett, mille laskekauguseks on 45 km.
    • M26A2 (Ameerika Ühendriigid): lühiajaliselt M26A1 asendanud rakett.
  • M27 (Ameerika Ühendriigid): inertne laskeplokk treeninguteks. Lubab harjutada süsteemi laadimist.
  • M28 (Ameerika Ühendriigid): treeningurakett.
    • M28A1 (Ameerika Ühendriigid): vähendatud laskeulatusega treeningrakett. Laskeulatus on vähendatud 9 kilomeetrini.
  • XM29 (Ameerika Ühendriigid): rakett koos SADARM tehnoloogiaga (Sense and Destroy Armor). Pole standardiseeritud.
  • M30 (Ameerika Ühendriigid): juhitav MLRS tüüpi rakett, mille laskekauguseks on üle 60 km.
    • M31 (Ameerika Ühendriigid): juhitav unitaarne MLRS tüüpi rakett. See on M30 erivariant, mis kasutab ühte terviklikku suure plahvatusjõuga lõhkepead, mis on mõeldud kasutamiseks linnakeskkonnas ja mägistes oludes.
  • M39 (MGM-140) (Ameerika Ühendriigid): armee taktikaline raketisüsteem (ATACMS, Army Tactical Missile System). See on suur juhitav rakett, mis kasutab M270 süsteemi laskmiseks. Tegemist on universaalse raketiga, mis tähendab, et lõhkepäid on mitut tüüpi.
  • XM135 (Ameerika Ühendriigid): rakett, koos lõhkepeaga, mis sisaldab keemiarelva. Pole standardiseeritud.
  • AT2 (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa): SCATMIN-tüüpi rakett, koos 28 tankitõrjemiiniga, mille laskekaugus on 38 km.
  • PARS SAGE-227 F (Türgi): eksperimentaalne juhitav MLRS-tüüpi rakett.

Ajalugu muuda

Pärast esimeste M270 raketiheitjate teenistusse võtmist Ameerika Ühendriikide armee poolt 1983. aastal on seda kasutama hakanud ka palju teised NATO liikmed.

Ameerika Ühendriikides ja Euroopas on ehitatud ligikaudu 1300 seda tüüpi süsteemi ja sealjuures toodetud üle 700 000 raketi. M270 tüüpi süsteemide tootmine lõppes 2003. aastal, kui viimane partii anti üle Egiptuse armeele.

M270 süsteemi on selle eluea jooksul kasutatud põhiliselt Lähis-Ida konfliktides nagu Lahesõda, Iraagi sõda ja Afganistani sõda.

Esimest korda kasutati M270 tüüpi süsteeme sõjalises konfliktis 1991. aastal toimunud Lahesõjas.[5]

Kasutajad muuda

 
Soome M270 MLRS

Endised kasutajad muuda

  •   Holland: ei ole kasutuses 2004. aastast, kõik üksused müüdi Soome armeele.
  •   Norra: enam ei kasuta, kunagi oli 12 süsteemi.
  •   Taani: enam ei kasuta, müüdi Soome armeele 12 süsteemi.

Hüüdnimed muuda

Ameerika Ühendriikide operaatorid kutsuvad M270 "komandöri isiklikuks haavlipüssiks" (inglise keeles the commander's personal shotgun) või "lahinguvälja haavliks" (inglise keeles battlefield buckshot). Tavapärasem hüüdnimi on "mustlase vanker" (inglise keeles Gypsy Wagon), sest meeskonnad hoiustavad masina peal lisavarustust, näiteks maskeeringuvõrke, välivoodeid, jahuteid ja isiklikke asju, kuna süsteemil endal puudub hoiuruum. Uue laskemoona M30 kasutusele võtmine andis uue hüüdnime "70 kilomeetri snaiper" (inglise keeles 70 kilometer sniper rifle). Lahesõja ajal kutsusid iraaklased süsteemi "terasvihmaks" (inglise keeles Steel Rain).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 M270 MLRS militarytoday.com (vaadatud 12. mail 2015)
  2. ↑ 2,0 2,1 John Pike: M270 Multiple Launch Rocket System – MLRS Globalsecurity.org (vaadatud 24. aprillil 2015)
  3. ↑ M270 Multiple Launch Rocket System – MLRS Fas.org (vaadatud 24. aprillil 2015)
  4. ↑ M270 MLRS fas.org (vaadatud 12. mail 2015)
  5. ↑ "C-1/27th FA MLRS". YouTube. 26. november 2009. Vaadatud 24.04.2015.
  6. ↑ Германия передала Украине реактивные системы залпового огня MARS II и еще САУ (vaadatud: 26.07.2022)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=M270_MLRS&oldid=6507058"