Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)

 Pikemalt artiklis Sõda Donbassis

Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia.

Käesolevas artiklis on kajastatud ajavahemik 2014. aasta 1. juulist 30. septembrini. Sellele eelneva aja sündmused on kajastatud artiklis 2014. aasta märtsi–juuni kohta ning sellele järgneva aja sündmused artiklites 2014. aasta oktoobri–detsembri ning 2015. aasta jaanuari–märtsi ja aprilli–mai kohta.

Juuli

Juuli I pool

1. juuli

Miiting Luhanskis 1. märtsil 2014

Päev pärast kolleegi hukkumist Donetski lähistel 30. juunil said Venemaa uudistekanali Ren TV reporter Deniss Kulaga ja operaator Vadim Judin haavata Luhanski oblastis Venemaa piiri lähedal, kui nende kõrval lõhkes miinipildujast väljalastud miin (teistel andmetel haubitsa mürsk).

Ühenduse Luhanski Rahvavabariik esindajad vangistasid Ukraina teleajakirjaniku Anastassia Stanko ja operaatori. Kolme Venemaa riikliku telejaama (VGTRK, Pervõi kanal ja NTV) juhid esitasid terroristidele palve vabastada ajakirjanikud. Terroristliku ühenduse liikmed lubasid vabastada ajakirjanikud, tingimusel et nad lahkuvad Ühenduse territooriumilt. Mõlemad ajakirjanikud vabastati järgmise päeva õhtul. Anastassia Stanko sõnul polnud neid piinatud, üksnes ähvardatud.

Pärast mässuliste jõudude järjekordset rünnakut Karatšuni mäel paiknevatele valitsusvägede positsioonidele varises öösel kokku mäele püstitatud 222 meetri kõrgune saatemast.

Reisijatega väikebuss sattus Kramatorskis tule alla, 4 inimest sai surma, 5 haavata. Venemeelse meedia teatel hukkus Kramatorskis vähemalt 15 tsiviilisikut.

Donetski oblasti miilitsa juhatuse hoone ründamisel mässuliste poolt hukkus üks militsionäär, mitu miilitsat sai haavata, kaks neist raskelt. Ümberpiiratud miilitsad kindral Kostjantõn Požõdajevi juhtimisel barrikadeerusid hoones ja asusid kaitsele.

Luhanski rahvaarmee võitlejate poolt 23. juunil vangistatud Ukraina ajaloolase ja ühiskonnategelase Volodõmõr Semõstjaga kohta ilmus suhtlusvõrgustikus (Facebook) teade, et ta suri 27. juunil vangistuses südamerabanduse. Täna õnnestus seni vangistuses viibival Semõstjagal rääkida omastega, elavat Semõstjagat nägi ka sel ajal vangistuses viibinud ajakirjanik Anastassia Stanko.

Ukraina relvajõud alustasid riigi idaosas separatistide vastu täiemahulist sõjalist operatsiooni. Mässajate baase ja tugipunkte rünnati lennu- ja suurtükiväega. Slovjanski lähistel hävitati terroristide treeninglaager, hukkus umbes 250 võitlejat, kellest kaks kolmandikku olid tšetšeenid, ülejäänud slaavi väljanägemisega.

Hommikul kella 5 ja 7 ajal sisenes Venemaalt Ukrainasse kaks soomustehnika kolonni.

OSCE Parlamentaarne Assamblee (OSCEPA) hääletas USA senaator Benjamin Bardini poolt esitatud otsuseprojekti vastuvõtmise poolt, milles mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni tegevus Ukraina suhtes. Otsuse poolt hääletas 92 Assamblee liiget. Täiendus, milles mõistetakse hukka Ukraina territooriumi okupeerimine Venemaa poolt, lisati 2. juunil Parlamentaarse Assamblee poolt vastu võetud Bakuu deklaratsiooni.

2. juuli

OSCEPA XXIII istungil Aserbaidžaani pealinnas Bakuus võeti vastu Bakuu deklaratsioon, mille paljud punktid käsitlevad Venemaa Föderatsiooni tegevust Ida-Ukrainas ja Krimmi okupeerimist ning mõistavad hukka Ukraina territooriumi okupeerimise Venemaa poolt ning interventsiooni Ukrainas. Venemaa Föderatsiooni poolt Helsingi põhimõtete rikkumist käsitleva resolutsiooni 20. punktis nõutakse, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks sõjalennukite provokatiivsed ülelennud Põhjamaade-Läänemere piirkonna kohal, kutsuks kohe tagasi relvajõud Balti riikide piiridelt ning lõpetaks õõnestustegevuse Eesti, Läti ja Leedu etnilise vene elanikkonna hulgas.

Ukraina Su-25 purunes maandumisel mehaanilise rikke tõttu. Piloot katapulteerus ja jäi ellu.

Luhanski oblastis tulistasid ühenduse Luhanski rahvavabariik terroristid Grad raketiheitjast Stanõtsja Luhanska linna, mis sai tugevaid kahjustusi, hukkus 9 tsiviilisikut. Kohalike elanike teatel ilmusid kohe pärast laskmise lõpetamist sündmuspaigale Venemaa ajakirjanikud, kes esitasid toimunut Ukraina lennuväe rünnakuna. Valitsusjõud hõivasid raketiheitja.

5 Ukraina sõdurit sai surma ja 21 haavata.

Slovjanski lähistel hukkus kaks eelmisel päeval Peterburist saabunud vene paremäärmuslast.

Berliinis leppisid Ukraina, Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa välisministrid kokku kolmepoolse kriisireguleerimisgrupi moodustamises Ida-Ukraina kriisi reguleerimiseks. Antud kontaktgrupp pidanuks alustama tööd 5. juuliks.

3. juuli

Ukraina allikate teatel püüdis öösel üle piiri koju Venemaale põgeneda umbes 300 okupanti. Venemaa piirivalve avas nende pihta tule kõigist relvadest.

Petro Porošenkol oli telefonivestlus USA asepresident Joe Bideniga, milles Porošenko teavitas asepresidenti eelmisel päeval Berliinis toimunud Ukraina, Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa välisministrite kohtumise tulemustest. Presidendi pressiteenistuse teatel kinnitas Petro Porošenko Joe Bidenile, et on valmis "terrorismivastast operatsiooni" peatama kolmel tingimusel. Esiteks, kui saadakse kinnitus, et relvarahust peavad kinni mõlemad pooled, teiseks, kui vabastatakse kõik pantvangid ning kolmandaks, kui kehtestatakse kontroll piiri üle OSCE vaatlejate osalusel.

4. juuli

Luhanski ja Donetski oblastis jätkusid lahingud kontrolli saavutamiseks riigipiiri üle ja terroristide neutraliseerimine.

Ukraina Rahvuskaardi ja armee ühise tegutsemise tulemusel võeti Donetski oblastis oma kontrolli alla strateegiliselt oluline Mõkolajivka linn. Eelmise päeva lahingutegevuses oli neutraliseeritud vähemalt 150 separatisti ja 6 nende tugipunkti.

Valitsusvägede teatel langes erinevates Ida-Ukraina kokkupõrgetes 13 sõjaväelast, 9 sai haavata.

Petro Porošenkol oli telefonivestlus USA Euroopa Liidu Kõrge esindajaga välisasjade ja julgeolekupoliitika alal, paruness Catherine Ashtoniga. Porošenko teavitas Catherine Ashtonit olukorrast Donbassis ja konflikti rahumeelse lahendamise nimel tehtavatest pingutustest. Riigipea toonitas, et pärast relvarahu lõpetamist kannab Ukraina vähem kaotusi, kui relvarahu kestmise ajal. President kinnitas, et on valmis aitama kaasa välisministrite Berliini kohtumistel saavutatud lepete arendamisele. Ashton rõhutas, et "28 riigi nimel tahan Teile kinnitada, et Teil on olemas meie toetus.

Infovastupanu täheldas, et Luhanski oblasti piiril Venemaaga saabus Venemaa poolel piiri vahetusse lähedusse kolmest tankist, kolmest Gradist ja soomustehnikast koosnev kolonn. Venemaa sõjaväelastest koosnevad meeskonnad jätsid masinad piiri äärde valveta maha ning lahkusid autodel.

Siseminister Arsen Avakov kirjutas oma Facebooki lehel, et Mõkolajivka on täielikult valitsusvägede kontrolli all.

Infovastupanu andmetel oli Ukraina 4. juuli seisuga ümbritsetud märkimisväärse VF väekontingendiga.

5. juuli

Ööl vastu 5. juulit murdis suur osa ümberpiiratud Slovjanskis olnud terroriste piiramisrõngast läbi ja lahkus linnast, teiste seas "rahva"armee ülemjuhataja Girkin. Maha jäeti varustust, relvi ja raha. Igor Girkini väitel pääses piiramisrõngast 80–90% tema võitlejatest. Pärastlõunal heisati haldushoonele Ukraina riigilipp.

Õhtul heisati Ukraina lipp uuesti Kramatorski haldushoonele.

Valitsusallikate teatel lahkusid separatistid Družkivkast ja Kostjantõnivkast. Varahommikul hukkus Slovjanskis mässuliste ja valitsusvägede vahelises võitluses kaks tsiviilelanikku.

Separatistid tulistasid Grad raketiheitjast Luhanski lennujaama 40 raketiga, eelmisel päeval olid nad tulistanud lennuvälja miinipildujast 25 miiniga.

Öösel kella 1:20 ajal ründasid Venemaalt saabunud terroristid Aasovi merelt kahel kaatril kaldal Donetski oblastis Obrõvi külas asuvat piirivalvepunkti. Üks piirivalvur hukkus, kolm sai raskelt haavata.

Donetski oblastis Novoselovka-1 asula juures peetud lahingus hukkus seitse Ukraina sõjaväelast, kuus sai haavata.

Luhanski oblastis Tšervonopartizanskis kestsid päev läbi relvastatud kokkupõrked kahe terroristide rühma vahel. Omavahelisi suhteid selgitasid relvade abil "Mozgovoi armee" tšetšeenid ja kasakate sotnja sõdalased. Kokkupõrked toimusid nii linnas kui väljaspool linna piire.

6. juuli

Keskvalitsus teatas, et on võtnud taas oma kontrolli alla Luhanski oblastis asuva Artemivski linna.

Donetski lähistel asuvate Karlivka ja Piskõ külade juures toimus hommikul lahing valitsusvägede ja separatistide vahel, hukkus 20 terroristi.

Donetskis ründasid relvastatud terroristid relvade hõivamise eesmärgil vanglaameti peahoonet, rünnak löödi tagasi.

Donetskisse saabunud ja ennast "sõjaväekomandandiks" kuulutanud "rahva"armee ülemjuhataja Girkin võrdles hambuni relvastatud "rahva"armee taganemist Slovjanskist 1812. aasta otsusega Moskva mahajätmise kohta. Girkin märkis, et ilma selleta poleks Venemaa purustanud Napoleoni ja marssinud Pariisi peale. Samal põhjusel olevat võitlejad taganenud ka Slovjanskist – et korraldada oma read ümber ja lüüa Kiievi armeed välja idast, enne kui pealinna peale marssida.

7. juuli

Suur osa venemeelseid jõude, sealhulgas endised Slovjanski kaitsjad, tõmbus tagasi Donetskisse ning hakkas kindlustama linna, et valmistuda vastupanuks pealetungivatele Ukraina relvajõududele.

Hävitati vähemalt kolm silda. Kõik hävitatud sillad olid Donetskisse viivatel teedel. Üks Donetski oblastis koos kaubarongiga õhku lastud raudteeviadukt asus maantee kohal ja blokeeris ka selle. Terroristide esindaja Pavel Gubarev kinnitas 9. juulil, et sildade hävitamine on vajalik Donetski rahvavabariigi kaitsmiseks.

Luhanski oblastis sai miinipildujarünnakus Birjukove kontrollpunktile üks piirivalvur haavata.

Ukraina Rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu teabekeskuse pressiesindaja teatel ei võeta Donetskit ja Luhanskit piiramisrõngasse. Terroristide varude täiendamise ärahoidmiseks blokeeritakse juurdepääsuteed linnadele.

Riigi piiriteenistuse teatel on alates relvastatud võitluse algusest Ukraina piiri kaitsel separatistide eest hukkunud 9 Ukraina sõdurit, 112 oli saanud haavata.

Luhanski oblastis Tšervonopartizanskis hukkus traktoriga miinile sõitnud 30-aastane kohalik elanik. Linna ümbruse on mineerinud asulas baseeruvad terroristid.

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretäri asetäitja Mõhhailo Kovali väitel on piir Venemaaga täielikult Ukraina kontrolli all.

8. juuli

President Porošenko pressiesindaja teatel peeti 8. juulil, 40 minutit enne presidendi saabumist Slovjanskisse, kinni kaks terroristide gruppi, kelle eesmärgiks oli terroriakti läbiviimine.

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel on terrorismivastase operatsiooni algusest alates Ida-Ukrainas terroristide kontrolli all olev territoorium kahanenud kahekordselt.

Kaitseminister Geletei teatas, et ühepoolset relvarahu enam ei kehtestata ning et rahuläbirääkimised on võimalikud vaid siis, kui mässajad relvad maha panevad. Julgeolekuteenistuse töötajad pidasid Zaporižžja oblastis kinni 5 oblasti elanikku, kellelt konfiskeeriti muu hulgas 100 kilo trotüüli.

Ukraina lennuamet sulges terrorismivastase operatsiooni läbiviimise piirkonna õhuruumi tsiviillendudele.

Donetski "sõjaväekomandant" Girkini relvavennad süüdistasid ülemat reeturluses ja raha omastamises.

Valitsusvastaste relvajõudude võitlejad võtsid taas oma kontrolli alla Popasna linna. Ühenduse Donetski rahvavabariik kaitseminister Girkin teatas kavast hakata värbama palgasõdureid.

18. või 19. juunil Metalisti küla juures terroristide poolt vangistatud tuntud ukraina lendur Nadija Savtšenko viibib kinnipeetuna Venemaal Voroneži uurimisisolaatoris. Teda süüdistatakse vene ajakirjanike mõrvas. Savtšenko eeluurimisvangistuses viibimise aega pikendati 9. septembrini, hiljem võidakse aega veel pikendada.

Luhanskis sai kaks väikebussis olnud tsiviilisikut bussi lähedal lõhkenud mürsu kildudest surma. Donetski oblastis Avdijivkas tulistati liinibussi, saadud haavadesse suri 45-aastane naine.

9. juuli

Kindral Breedlove`i teatel jätkab Venemaa vägede koondamist Ukraina piiri äärde.

President Porošenkol oli telefonivestlus prantsuse ja saksa liidritega, milles viimased soovitasid uue vaherahu (truce) sõlmimist. Separatistide liidrite sõnul polevat kompromiss keskvõimuga võimalik.

Infovastupanu üks koordinaatoritest, Dmõtro Tõmtšuk, avaldas väljaandele Fokus antud intervjuus arvamust, et Ukraina edenemist takistab korruptsioon. "Kui arsti juures saab osta haiguslehe 50 grivna eest, ... siis polevat vaja imestada ka selle üle, kui 10 000 dollari eest lastakse läbi soomustehnika kolonn", märkis Tõmtšuk

Terroristid jätkasid Luhanski lennuvälja ründamist tankide, miinipildujate ja Gradidega. Ukraina lennuvägi hävitas lennuvälja ümbruses 2 terroristide tanki ja ühe Gradi. Infovastupanu andmetel hävitas Ukraina suurtükivägi Donetski oblastis kaks terroristide raketiheitjat Grad.

Separatistide snaipri kuulist hukkus Amvrossijivka lähistel lahingus Ukraina territoriaalpataljoni "Karpaatia" ülem Juri Baran. Luhanski oblastis hävitati pärast kaks päeva kestnud miinipildujatuld Ukraina piirivalve kontrollpunkt.

California endine kuberner, näitleja Arnold Schwarzenegger on väljendanud lootust, et Krimm taasühendatakse Ukrainaga. Tema T-särgile on kirjutatud tuntud fraas "Terminaatorist" – «I’ll be back» (´Ma tulen tagasi`).

10. juuli

Dmõtro Tõmtšuki teatel oli olukord 10. juuli seisuga Donetskis, Gorlivkas, Luhanskis, Antratsõtis ja Sjevjerodonetskis jätkuvalt pingeline. Möödunud 24 tunni jooksul hukkus 3 Ukraina sõjaväelast, 27 sai haavata. Kaks soomusmasinat sõitis miinidele.

Venemaa välisministeeriumi teatel ei plaani Venemaa "rahuvalveoperatsiooni" läbiviimist Ida-Ukrainas.

Dolžanski piiripunkti juures sõitis miinile Ukraina soomustransportöör, hukkus 4 sõjaväelast.

Donetski oblastis lahkusid relvastatud terroristid valitsusvägede piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Siverskist. Õhtupoolikul heisati haldushoonele Ukraina lipp. Vene-Ukraina piiril võeti valitsusvägede kontrolli alla Tšervonopartõzanski lähistel asuv "Tšervonopartõzanski" rahvusvaheline piiripunkt.

Luhanski oblastis Rubižnes pantvangistasid terroristid kohaliku miilitsaülema ja hõivasid prokuratuuri hoone Antratsõtis.

Luhanski lennuvälja kaitsvad Ukraina õhudessantvägede võitlejad hävitasid ühe vastaste Gradi.

Terrorismivastase operatsiooni pressikeskuse teatel on Ida-Ukrainas ligi kolm kuud kestnud võitlustes saanud surma 173 Ukraina sõjaväelast, 446 on saanud haavata. Tervishoiuministeeriumi teatel on terrorismivastase operatsiooni läbiviimise piirkonnas hukkunud 478 tsiviilisikut, sealhulgas 30 naist ja 3 last, 1 392 isikut on saanud haavata. Ukraina Rahvuskaardi meditsiiniteenistuse ülema teatel on hukkunud 12 nende võitlejat.

11. juuli

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus 23 valitsusvägede sõdurit.

Amnesty International avaldas andmed rikkumiste kohta Ida-Ukrainas.

Invovastupanu andmetel toimub Venemaa Rostovi oblastist pidev sõjatehnika sissetung Ukrainasse. Ööl vastu 11. juulit tungis Venemaalt Ukrainasse väidetavalt 20 ühikut soomustehnikat.

Siseministeeriumi teatel hukkus umbes kell 4:30 alanud terroristide raketirünnakus Luhanski oblastis asuva Zelenopillja küla juures paiknevatele Ukraina väeosadele vähemalt 19 sõjaväelast, vähemalt 93 sai haavata (varem meedias avaldatud andmete kohaselt oli langenuid üle 30 ja haavatuid üle 100). Lahingu katte all murdis üle Venemaa piiri Ukrainasse soomustehnika kolonn.

Valitsusväed vastasid terroristide raketirünnakule mitme vasturünnakuga. President Porošenko kinnitas, et iga Ukraina sõduri elu hinnaks saavad olema kümned ja sajad terroristide elud.

Donetski lennuvälja ümbruses jätkusid lahingud terroristide ja lennuvälja kaitsvate valitsusvägede vahel.

12. juuli

Terrorismivastase operatsiooni pressikeskuse teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul 7 valitsusvägede võitlejat, 33 sai haavata. Luhanski oblastis Aleksandrovka juures peetud lahingus hukkus hiljem veel kaks Ukraina sõdurit.

Kiievis avati näitus, millel väljapandud tõendusmaterjal annab tunnistust Venemaa osalusest Ida-Ukraina relvastatud konfliktis. Eelneval päeval tutvustati näitusel väljapandut välismaa diplomaatidele ja ajakirjanikele

Slovjanskist ja Kramatorskist Donetskisse põgenenud terroristid majutati ülikooli ühiselamutesse. Hommikuselt rivistuselt puudus kolmandik võitlejaist, neid äratama läinud kaasvõitlejad leidsid eest tühjad voodid, millele olid pandud vormirõivad ja relvad.

Infovastupanu andmetel sooritas Ukraina lennuvägi 7 õhurünnakut terroristide positsioonidele ja kolonnidele. Hävitati umbes 15 ühikut terroristide sõjatehnikat. Luhanski oblastis Marõnivka küla juures asuvas kontrollpunktis hukkus 2 Ukraina sõjaväelast. Donetski lennuväljal sai terroristide miinipildujarünnakus haavata 3 Ukraina sõjaväelast.

Luhanski oblasti elanike teatel sisenes umbes keskpäeval oblastisse Venemaalt Venemaa lippude all suur Venemaa relvajõudude märgistusega soomustehnika kolonn. Elanike sõnul hargnes kolonn kaheks – üks osa sõitis Sverdlovski-Izvarõne suunas, teine Luhanski suunas.

13. juuli

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse esindaja teatel sooritas Ukraina lennuvägi möödunud ööpäeva jooksul 5 suunatud õhurünnakut terroristide positsioonidele. Lennukid tegid kokku 16 väljalendu. Umbes kella 1:00 ajal öösel avastati Venemaalt sisenenud sõjaväekolonn, mis koosnes umbes sajast soomusmasinast ja sõidukist. Anti vastulöök, lennuvägi viidi kõrgendatud valmisolekusse. Möödunud ööpäeva jooksul hukkus 7 Ukraina sõjaväelast, 30 sai haavata.

Hommikul tabas väidetavalt Ukraina territooriumilt väljalastud kolm mürsku Venemaal Rostovi oblastis asuvat Donetski linna, üks inimene hukkus, kaks sai haavata.

Päeva jooksul sooritas lennuvägi mitmeid rünnakuid terroristide elavjõu ja tehnika koondumiskohtadele. Luhanski lennuvälja lähistel rünnati terroristide Gradi, miinipildujaid ja tanke. Presidendi administratsiooni teatel vabastasid valitsusväed hilisõhtuks terroristide piiramisrõngast Luhanski lennuvälja.

Kremli pressiesindaja teatel nõustusid Rio de Janeiros kohtunud Angela Merkel ja Vladimir Putin selles, et Ukrainas kaldub olukord halvenema.

13. juuli seisuga jätkusid suuremad lahingud Luhanski ja Donetski oblastis 13 kohas. Separatistide teatel alustasid valitsusväed rünnakut Luhanskile.

Luhanski oblastis Zelenopilljas tulistati Ukraina valitsusvägesid 2012. aastal Venemaa relvajõududes kasutusele võetud Tornado-G raketiheitjast.

14. juuli

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse esindaja teatel on nõukogul olemas tõendid selle kohta, et Ukraina relvajõude on tulistatud Venemaa territooriumilt. Nõukogu teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 3 Ukraina sõjaväelast, 12 sai haavata.

Kaitseministeeriumi pressivalitsuse ülema teatel likvideeris Ukraina lennuvägi Venemaalt Ukrainasse tunginud raske sõjatehnika kolonnid, sealhulgas moodsaimad Venemaal toodetavad põhitankid T-90.

Infovastupanu andmetel liiguvad Venemaal Rostovi oblastis sõjaväe liiklusinspektorite eskordi saatel Ukraina piiri suunas uued Grad raketiheitjad.

Luhanski oblastis tulistati alla 6500 meetri kõrgusel lennanud Ukraina õhujõudude transpordilennuk An-26.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul ei vasta tõele teated Venemaa Föderatsiooni kavast rünnata Ukraina territooriumit täppisrelvadega.

Valitsusväed võtsid oma kontrolli alla Metalisti, Olekasndrivski, Bile ja Rozkišne asulad ning katkestasid 8. juunil alanud Luhanski lennujaama piiramise relvastatud separatistide poolt.

Infovastupanu andmetel on Venemaal Rostovi oblastis Ukraina piiri lähedusse koondunud Vene Föderatsiooni erivägede diversiooni-luurerühmad, kes peaksid infiltreeruma Ukrainasse 15. juulil.

15. juuli

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 6 Ukraina sõjaväelast, 13 sai haavata.

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel on terrorismivastase operatsiooni jooksul hukkunud 258 Ukraina sõjaväelast, 922 on saanud haavata. Koos 14. juulil vangistatud kahe An-26 meeskonnaliikmega on terroristide käes vangis 45 sõjaväelast.

Hommikuses õhurünnakus Donetski oblasti Snižne linnale hukkus vähemalt 11 inimest. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel pommitas linna "tundmatu lennuk".

Juuli II pool

16. juuli

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 11 Ukraina sõjaväelast.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel tulistati õhtul umbes kella 19:00 ajal Venemaa relvajõudude MiG-29 poolt alla lahinguülesande täitmisel olnud Ukraina õhujõudude hävituslennuk Su-25. Teine Ukraina Su-25 sai vigastusi separatistide poolt õlalkantavast raketiheitjast tulistatud raketist.

Separatistide rünnakus Marõnivka küla juures asuvale samanimelisele piiripunktile hukkus 2 Ukraina sõjaväelast.

Ida-Ukrainas sooritati atentaat siseminister Arsen Avakovile.

17. juuli

Buk-M1-2 maa-õhk õhutõrjesüsteem

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 5 Ukraina sõjaväelast, 11 sai haavata.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja teatel on Ukraina territooriumile ilmunud eraldusmärkideta sõjaväevormides Venemaa Föderatsiooni väeüksused. Ukraina väeüksusi rünnatakse suurtükkidest ja raketiheitjatest ka Venemaa territooriumilt.

Donetski oblastis Thorezist põhja pool, Venemaa piiri läheduses tulistati alla Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud lennufirma «Malaysia Airlines» (lend 17) lennuk Boeing 777, 283 reisija ja 15 meeskonnaliikmega pardal. Kiievi ja Rostovi maapealsed teenistused kaotasid ühenduse lennukiga ja kell 16:15. Ukraina relvajõududel antud piirkonnas õhutõrjevahendid puuduvad. Lennuki rusud asuvad umbes 25 ruutkilomeetri suurusel territooriumil.

Vastutuse Malaisia reisilennuki allatulistamise eest võttis endale interventide väepealik Girkin, tõsi küll, nimetades alul, et võitlejatel õnnestus tulistada alla järjekordne Ukraina sõjaväelennuk. Hiljem, saades teada, et tegemist oli Malaisia reisilennukiga, taganes öeldust nii Girkin kui uudist algselt edastanud Venemaa meediakanal. Ukraina Julgeolekuteenistus avaldas nende valduses olevad helisalvestised terroristide omavahelistest vestlustest reisilennuki allatulistamise kohta.

Infovastupanu andmetel märgati kella 13:30 ajal Snežnoje juures terroristide väekolonni, milles oli 3 tanki, 2 soomustransportööri, veoauto terroristidega, sõiduk suurekaliibrilise kuulipildujaga ning auto järelkäru Buk raketisüsteemiga. Siseminister Arsen Avakovi nõuniku andmetel on interventide valduses kaks Buk raketisüsteemi.

Kinnitamata andmetel on nii separatistid kui keskvalitsus pakkunud välja võimalust 3-päevase relvarahu kehtestamiseks lennuõnnetuse põhjuste uurimise ajaks.

18. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 2 Ukraina õhujõudude võitlejat ja 1 Rahvuskaardi võitleja.

Ukraina siseministri nõuniku teatel on raketiseade Buk, millest võidi tulistada Malaisia reisilennukit, viidud Venemaa territooriumile.

Siseministeeriumi pressiteenistuse teatel oli siseminister Avakovil telefonivestlus Interpoli peasekretäriga, milles Interpoli peasekretär Ronald Noble lubas osutada Ukrainale igakülgset abi lennuõnnetuse asjaolude uurimisel.

SBU juht Valentõn Nalõvaitšenko avalikustas pressikonverentsil andmed selle kohta, et ühenduse Donetski rahvavabariik võitlejad said 14. juulilt Venemaalt Buk raketisüsteemi koos kolmeliikmelise meeskonnaga. Luure andmetel anti seade 17. juulil üle separatistidele.

President Obama kinnitas Washingtonis antud pressikonverentsil, et USA-l on kasvav veendumus selle kohta, et Malaisia reisilennuki allatulistanud maa-õhk rakett tulistati välja separatistide kontrolli all olevalt territooriumilt. Sama arvamust kinnitas oma avalduses ka OSCE Parlamentaarse Assamblee president Ilkka Kanerva.

Välisminter Klimkini poolt Ukraina telejaama saates tehtud avalduse kohaselt asuvad Malaisia reisilennuki "mustad kastid" Ukraina territooriumil. Kastide uurimisest võtavad teiste hulgas osa Hollandi, Malaisia ja Ameerika Ühendriikide esindajad. Ministri sõnade kohaselt olevat Ukrainasse juba teel ka FBI spetsialistid.

Luhanskis hukkus võitlustegevuse käigus vähemalt 20 tsiviilisikut. Popasna lahingutes hukkus 2 valitsusvägede sõdurit, 6 sai haavata. Ukraina positsioone Marõnivka juures tulistas naaberriigi suurtükivägi.

Kaitseminister Valeri Geletei teatel võtsid valitsusväed oma kontrolli alla Luhanski kaguosa.

19. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse igapäevasel pressikonverentsil teatati, et möödunud ööpäeva jooksul sooritasid relvastatud separatistid 17 rünnakut valitsusvägede positsioonidele, hukkus 5 valitsusvägede sõdurit, 20 sai haavata. "Terrorismivastase operatsiooni" pressikeskuse teatel vabastasid valitsusväed (taas) separatistide piiramisrõngast Luhanski lennuvälja ning sisenesid ka Donetski lennuväljale.

Ühenduse Donetski rahvavabariik võitlejad alustasid hommikul Malaisia reisilennuki rusude teisaldamist õnnetuspaigalt teadmata suunas.

Kohtumisel Hollandi välisministriga teatas president Porošenko Ukraina kavast esitada rahvusvahelistesse kohtuinstantsidesse hagid ühenduste Luhanski Rahvavabariik ja Donetski Rahvavabariik tunnistamiseks terroristlikeks ühendusteks. Hollandi välisminister kinnitas, et juhul kui esialgsed kahtlustused leiavad kinnitust, võib Ukraina arvestada Hollandi toetusega. Teose "Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin" autori Ben Judah` arvates on Putini suurim mure selles, et kui USA Kongress käsitab Donetski Rahvavabariiki terroristliku organisatsioonina, siis teeb see Venemaast terrorismi riikliku toetaja.

20. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse igapäevasel pressikonverentsil anti teada, et möödunud ööpäeva jooksul hukkus 8 valitsusvägede sõdurit, 50 sai haavata. Ööpäeva jooksul rünnati valitsusvägede positsioone 25 korral, osa rünnakuid toimus Venemaa territooriumilt. Separatistide käes on vangis 396 inimest, nende seas 3 ajakirjanikku, 6 poliitikut ja 321 rahulikku elanikku.

Venemaa telekanali "Vihm" ("Дождь") omaniku Aleksandr Vinokurovi teatel lendas Venemaa president Vladimir Putin Kiievisse, et arutada president Porošenkoga Donbassi konflikti rahumeelse lahendamise võimalusi. Ukraina pool teadet ei kommenteerinud.

Väidetavalt on Malaisia reisilennuki allakukkumiskohalt leitud 251 ohvri surnukehad. Umbes 25 km² suurusel otsingutealal asub ka veekogu, mille läbiuurimiseks läheb tarvis eritehnikat. Aja möödumisel on kogunenud üha rohkem tõendeid Venemaa osaluse kohta Malaisia reisilennuki allatulistamises.

Infovastupanu andmetel on viimase nädala jooksul Ida-Ukrainasse taasilmunud Venemaa erivägede võitlejad ehk nn "rohelised mehikesed".

21. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse avalduse kohaselt oli kella 8:00 seisuga Malaisia reisilennuki allakukkumiskohalt leitud 272 hukkunu surnukeha ja 66 fragmenti. Separatistid on kõrvaldanud õnnetuskohalt diplomaatilise posti. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel röövisid separatistid 20. juulil Luhanski oblastis Rootsi kodaniku, keda hoitakse kinni Gorlovkas.

Kella 16:00 seisuga oli Malaisia reisilennuki õnnetuskohalt leitud 282 surnukeha ja 87 fragmenti, mis kuuluvad 16 hukkunule. Asepeaministri sõnul on päästjad lõpetanud hukkunute otsingud. Rong hukkunutega lahkus Thorezist Harkivi suunas, läbisõiduga Donetskist. Uuriti läbi enam kui 140 ruutkilomeetri suurune maa-ala, sealhulgas ka 2,1 ruutkilomeetrilise pindalaga Grabove veehoidla. Õhtul anti lennuki "mustad kastid" üle Malaisia ametnikele.

Ööl vastu esmaspäeva (kell 1:40 Moskva aja järgi) ilmus Venemaa presidendi veebisaidile Venemaa presidendi Vladimir Putini videopöördumine seoses Malaysia Airlinesi reisilennuki katastroofiga Donetski oblastis. Kogu süü selles on pandud Ukraina võimudele, kes juuni lõpus alustasid taas terrorismivastast operatsiooni Ida-Ukrainas: "Võib kindlalt öelda, et kui 28. juunil ei oleks lahingutegevust Ida-Ukrainas uuesti alustatud, poleks ka seda tragöödiat kindlasti toimunud." Venemaa on õigesti käitunud: "Me oleme korduvalt kutsunud kõiki võitlevaid pooli viivitamatult verevalamist lõpetama ja läbirääkimiste laua taha istuma." Venemaa president hoiatab: "Kellelgi pole õigust ega tohi seda tragöödiat kitsalt omakasupüüdlikel poliitilistel eesmärkidel ära kasutada." Donetski oblastis tegutsevaid separatiste nimetab ta "Donbassi esindajateks", öeldes, et nad juba "töötavad" katastroofipaigas. Pöördumises on välditud Malaisia reisilennuki ja temaga juhtunud õnnetuse põhjuse nimetamist, selle asemel on eufemistlikult räägitud "kohutavatest traagilistest sündmustest, mis toimusid Donetski kohal taevas", "sellest tragöödiast", "seesugustest sündmustest", "sellest katastroofist".

Infovastupanu andmetel on Donetski ja Luhanski oblastis asuvad peamised valitsusvastased jõud varustusteedest ära lõigatud. Valitsusväed suurendasid oma kontrolli all olevaid alasid Donetski ja Luhanski lennuvälja ümbruses. Osaliselt võeti piiramisrõngasse Lõssõtšansk. Hävitati hulgaliselt piiramisrõngast välja murda üritanud "separatistide" tehnikat ja elavjõudu, umbes 35 mässulist võeti vangi. Suurem osa vangilangenuist olid Venemaa kodanikud.

Donetskis jätkus hommikust alates lahingutegevus, hukkus vähemalt 5 tsiviilisikut, 12 sai haavata. Ennelõunal heisati Ukraina lipp Dzeržõnski linna haldushoonele. Valitsusväed võtsid oma kontrolli alla ka Soledari linna.

Ukraina relvajõud vangistasid 23 ümberpiiratud Lõssõtšanskist põgeneda üritanud separatisti.

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis ühehäälselt vastu Austraalia poolt esitatud otsuseprojekti Malaisia Airlinesi reisilennuki allakukkumise kohta Donetski oblastis.

Avalikus kirjas Hollandi kaitseministrile paluvad Hollandi sõjaväelased astuda samme, mis võimaldaksid komandeerida Hollandi väed Ida-Ukrainasse, et astuda koostöös Ukraina seadusliku võimuga samme, mis võimaldaksid muuta olukorda, kus neil ["vene terroristidel"] on õigus Hollandi hukkunute üle.

22. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 13 Ukraina sõjaväelast. Venemaa territooriumilt tulistati Ukraina sõjaväelasi nii miinipildujaist kui Grad granaadiheitjatest. Donetski oblastis vabastati separatistidest Dzeržõnsk ja Soledar ning Luhanski oblastis Rubižne, Sjevjerodonetsk, Popasna, Rozkišne, Georgijivka ja Juvileine, siseneti Lutugõnesse ja alustati Lõssõtšanski vabastamist separatistidest.

Rong Malaisia reisilennuki õnnetuses hukkunutega jõudis ennelõunal Harkivisse. Vagunites olid 200 hukkunu säilmed, mitte 282, nagu olid väitnud mässajad. Kohtumeditsiiniline ekspertiis on plaanis teha Hollandis. Esimene lennuk ohvritega peaks Eindhovenisse saabuma 23. juulil. Õnnetuspaigas töötavad välismaa eksperdid, kelle töö muudab keerulisemaks see, et eelnevalt olid õnnetuspaigal väidetavalt tegutsenud Venemaa sõjaväeeksperdid.

Donetski väepealik Girkin andis oma võitlejatele korralduse anda Malaisia reisilennuki õnnetuspaigalt leitud esemed DRV relvajõudude staapi. Käskkirjas nr 432 on öeldud: "Väärisesemed (kellad, kõrvarõngad, kaelakeed, muud ehted ja väärismetallidest tooted) suunatakse DRV kaitsefondi."

Donetski oblastis Kamjanka küla juures õhiti valitsusjõudude kontrollpunkti juures väikebuss, hukkus bussi juht ja 3 Ukraina sõjaväelast.

Genfi Konventsioonide sätete täitmise järelevalve funktsiooni täitva Rahvusvahelise Punase Risti Komitee konfidentsiaalsel õiguslikul hinnangul on Ukrainas ametlikult käimas sõda, täpsustamata avalikult, kas tegemist on kodusõja või välisagressiooniga. Punase Risti Rahvusvaheline Komitee avaldas oma järeldused sõja osapooltele konfidentsiaalselt ega arutle küsimust avalikult.

23. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel sai möödunud ööpäeva jooksul haavata 5 Ukraina sõjaväelast, hukkunuid ei olnud. Möödunud kahe ööpäeva jooksul hukkus 6 pataljoni "Aidar" võitlejat. Ameerika Ühendriikide saadik Ukrainas Geoffrey Pyatt avaldas oma Twitteri lehel satelliidiülesvõtted separatistide väljaõppelaagrist Venemaal Ukraina piiri lähistel.

Malaisia reisilennuki allakukkumiskohalt leitud "mustad kastid" jõudsid Suurbritanniasse. Esimesed lennukid Malaisia lennuõnnetuses hukkunute säilmetega jõudsid Hollandisse. Hollandi Hilversumi linnapea Pieter Broertjes ütles hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et Voorschotenis oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata. Hiljem vabandas Broertjes Twitteri kaudu, öeldes, et tema märkus polnud tark.

Ukraina kaitseministri teatel tulistati Ida-Ukrainas Donetski oblastis Savur-mogõla kurgaani lähistel alla kaks valitsusvägede hävituslennukit Suhhoi Su-25. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu esindajate teatel ei ole mässuliste valduses tehnilisi vahendeid, mis võimaldaks tulistada alla 5200 m kõrgusel lendavaid lennukeid. Valitsusvõimude väitel tulistati mõlemad lennukid alla Venemaa territooriumilt õhk-õhk rakettidega. Ukraina piirivalveteenistus avalikustas video, millest lähtub, et Venemaa poolelt sõidavad Grad raketiheitjad üle piiri Ukrainasse, sooritavad tulelöögid ja lahkuvad tuldud teed tagasi Venemaale.

Öösel lahkusid piiramisrõngasse sattumise kartuses separatistid Donetski oblastis Karlivka külast Donetski suunas. Separatistid lahkusid ka Netailove ja Pervomaiske külast, jättes valitsusvägedele avatuks Donetski lennuväljale viiva läänepoolse tee.

Võitluses Lõssõtšanski eest hukkus Ukraina Rahvuskaardi 3011. väeüksuse komandör polkovnik Oleksandr Radijevskõi.

Valitsusväed tulistasid Donetski oblastis alla järjekordse Orlan-10 drooni.

Ukraina president allkirjastas seaduse osalise mobilisatsiooni kohta.

24. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel sai möödunud ööpäeva jooksul surma 4 ja haavata 35 Ukraina sõjaväelast.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel võtsid "Terrorismivastase operatsiooni" (ATO) relvajõud oma kontrolli alla Luhanski oblastis asuva Lõssõtšanski põhjarajoonid ja Verhnjokamjanske küla Donetski oblastis. Õhtul kell 22:20 heisati Lõssõtšanski haldushoonele Ukraina lipp.

Õhtul tulistati Venemaa territooriumilt miinipildujaist, Grad raketiheitjatest ja suurtükkidest mitmeid Ukraina piirivalve ja valitsusvägede positsioone. Pentagoni pressiesindaja kolonel Steve Warreni sõnul pole kahtlustki, et Venemaa armee on tulistanud viimaste päevade jooksul suurtükkidest Ukraina sõjaväelisi sihtmärke. Varem oli USA Riigidepartemangu pressiesindaja Marie Harf kinnitanud, et Venemaa on kiirendamas relvade tarnimist separatistidele.

25. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 13 Ukraina sõjaväelast, 19 sai haavata. "Terrorismivastase operatsiooni" algusest alates on hukkunud 325 valitsusvägede võitlejat, 1232 on saanud haavata.

Möödunud ööpäeva jooksul lasksid Ukraina piirivalvurid alla kolm eraldusmärkideta drooni, 2 Luhanski oblastis ja ühe Harkivi oblastis.

Ukraina siseministri nõuniku teatel on Venemaa president Putin andnud korralduse "separatistide" juhtide – Bezleri, Girkini ja Bolotovi – likvideerimiseks.

USA saadik Ukrainas Geoffrey Pyatt kinnitas pressikonverentsil Malaisia reisilennuki allatulistamist kommenteerides, et Ameerika Ühendriikidele on pilt juhtunust tervikuna selge. Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest selgitas, miks Valge Maja on jõudnud järeldusele, et Malaisia reisilennuki allatulistamises on süüdi Vladimir Putin ja venelased. Venemaa süüdistas USA-d laimukampaania algatamises.

Ukraina Julgeolekuteenistus avaldas "separatistide" telefonivestluse salvestise, mis tehti 2 minutit enne Malaisia reisilennuki allatulistamist. Julgeolekuteenistus avalikustas ka muid terroristide kõneluste salvestisi, nii omavahelisi kui ka piiritaguste ülemustega.

44,2 kilomeetri kaugusel Donetskist kirdes asuva Gorlivkani jõudnud valitsusväed heiskasid äärelinnas Ukraina lipu.

Malaisia reisilennuki õnnetuspaiga uurijad leidsid peamise õnnetuskoha lähistelt metsast uusi lennukirususid. Lähedusest leiti ka seni leidmata hukkunute surnukehasid.

26. juuli

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 4 Ukraina sõjaväelast, 20 sai haavata. Luhanskis hukkus 9 rahulikku elanikku, 29 sai vigastusi. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel jätkuvad lahingud Gorlivka vabastamiseks "separatistidest" ja juurdepääsuteede blokeerimine Donetskisse – takistamaks DRV võitlejate varustamist lahingumoona, elavjõu ja varustusega. Jätkuvad lahingud Donetski lennuvälja ümbruses, olukord linnas on jätkuvalt pingeline.

Lõssõtšansk võeti täielikult valitsusvägede kontrolli alla, neutraliseeriti vastase snaiprite rühm. Jätkusid lahingud Gorlivka ja Pervomaiski vabastamiseks.

Venemaa-meelsete allikate teatel võtsid Donetski Rahvavabariigi (DRV) võitlejad pärast tunde kestnud võitlust oma kontrolli alla Marõnivka juures asuva piirivalve kontrollpunkti. Ukraina valitsuse palvel lubas Venemaa piirivalve ukrainlastel evakueeruda läbi Rostovi oblasti.

Kohalike allikate teatel sisenesid valitsusväed soomukite ja suurtükiväe toetusel Donetski oblastis Debaltsevesse.

Djakoves, Antratsõti ja Venemaa piiri vahel tulistasid "separatistid" teist päeva miinipildujaist ja Grad raketiheitjatest Ukraina väeosa. Sõdurite emad ja naised nõudsid valitsuselt koridori moodustamist võitlejate evakueerimiseks.

27. juuli

Malaisia reisilennuki õnnetuskohalt leitud "musta kasti" andmed näitavad lennuki hukkumise põhjusena raketi plahvatust väljaspool lennukit ja lennukikere dekompressiooni kildudega. Hollandis tuvastati esimene õnnetuspaigalt leitud hukkunu. Malaisia võimudel õnnestus saavutada läbirääkimistel separatistidega kokkulepe rahvusvaheliste politseijõudude lubamiseks õnnetuspaigale.

Valitsusväed võtsid üllatusrünnakuga taas oma kontrolli alla Šahtarski ja sisenesid Thorezi.

Donetski oblastis Gorlivkas toimunud lahingutegevuses hukkus 14 tsiviilisikut, nende seas 5 last.

Ameerika Ühendriigid avaldasid satelliidiülesvõtted, mis annavad tunnistust sellest, et Venemaa Föderatsioon tulistab Grad raketiheitjatest Ukraina territooriumi.

28. juuli

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus 23 valitsusvägede võitlejat, nende seas 13 pataljoni "Aidar" võitlejat. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel vabastasid valitsusväed Debaltseve ning sisenesid Šahtarskisse, Thorezi ja Lutugõnesse.

Valitsusvägede väitel õnnestus neil võtta oma kontrolli alla Savur-mogõla kurgaan. Interventide väitel jätkusid lahingud kontrolli saavutamiseks Savur-mogõla üle.

ÜRO hinnangul on Ida-Ukraina konfliktis alates aprilli keskpaigast hukkunud vähemalt 1129 inimest ning 3442 on saanud haavata. Enam kui 200 000 inimest on olnud sunnitud ümber asuma.

Valitsusväed on ümbritsenud Malaisia reisilennuki õnnetuspaiga. Õnnetuspaik on endiselt separatistide kontrolli all. ÜRO inimõiguste ülemkomissar Navi Pillay arvates võib Malaisia reisilennuki allatulistamine olla käsitletav sõjakuriteona. Boeing 777 piloodi sõnul oli enamik reisijaid kolm minutit pärast plahvatust veel elus.

Kaitseminister Geletei hoiatas Gorlivkas baseeruvaid intervente kontinentaalse ulatusega tragöödia põhjustamise eest, seoses ettevõtte "Stirol" ja Togliatti-Gorlivka-Odessa ammoniaagitorustiku mineerimisega.

Ühenduse Donetski Rahvavabariik "peaminister" Aleksander Borodai lahkus Moskvasse komandeeringusse ning tema ülesandeid hakkas alates järgmisest päevast täitma tema senine asetäitja Vladimir Antjufejev.

29. juuli

CNN teatas kolmele USA ametiisikule viidates, et Ukraina armee tulistas viimase 48 tunni jooksul Snižne lähistel asuvaid separatiste kolme OTR-21 Totška taktikalise ballistilise raketiga. NATO lükkas teated Ukraina poolt ballistiliste rakettide kasutamise kohta kategooriliselt ümber.

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus 10 valitsusvägede võitlejat, 55 võitlejat sai haavata. Gorlivkas hukkus möödunud ööpäeva jooksul 17 rahulikku elanikku.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel on Venemaa territooriumilt toimunud tulistamiste läbi hukkunud 27 Ukraina sõjaväelast, 185 on saanud haavata. Pressiesindaja sõnul on alates 5. juunist toimunud 153 rünnakut Ukraina piirivalve- ja sõjaväeüksustele, keskmiselt 3–5 rünnakut päevas.

Valitsusväed vabastasid Donetski oblastis Debaltseve.

30. juuli ^kaart

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teate kohaselt on "terrorismivastase operatsiooni" käigus hukkunud 363 Ukraina sõjaväelast, 1434 on saanud haavata. Varem oli ÜRO inimõiguste ülemkomissari neljandas aruandes kinnitatud, et 26. juuli seisuga on hukkunud vähemalt 1129 rahulikku elanikku, 3442 on saanud haavata.

Donetski oblastis hukkus möödunud ööpäeva jooksul 19 inimest, 31 sai haavata. Gorlivkas hukkus 5 rahulikku elanikku, 23 sai haavata.

Valitsusväed vabastasid Donetski oblastis Donetski lennu- ja raudteejaama läheduses asuva Avdijivka ja viivad läbi operatsiooni Pervomaiski vabastamiseks. Valitsusväed sisenesid Donetski oblastis Šahtarskisse ja Thorezi ning Luhanski oblastis Lutugõnesse.

Separatistid on mineerinud juurdepääsuteed Malaisia reisilennuki õnnetuspaigale.

31. juuli ^kaart

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 11 Ukraina sõjaväelast, 51 sai haavata. "Terrorismivastase operatsiooni" algusest alates on langenud kokku 374 Ukraina sõjaväelast, 1485 on saanud haavata.

Kiievis viibinud ja Ülemraada istungil osalenud Austraalia välisministri teatel jõudis esimene Hollandi ja Austraalia ekspertide rühm pärast vastava seaduse heakskiitmist Ülemraadas Malaisia reisilennuki õnnetuspaigale. Õnnetuspaigal viibis pärast ligi nädalast vaheaega ka OSCE vaatlejate rühm.

Valitsusväed pidasid ÜRO peasekretäri nõudel "terrorismivastase operatsiooni" läbiviimise piirkonnas kinni relvarahust, et tagada välisekspertide töö Malaisia reisilennuki õnnetuspaigas.

Sõjategevuse tulemusel jäi Luhansk täielikult elektrita. Gorlivkas konfiskeerisid vastaspoole võitlejad kaubanduskeskusest 2 miljoni grivna väärtuses toiduaineid ja alkohoolseid jooke. Donetski oblastis Šahtarskis jätkusid lahingud, raketirünnakutes hukkus 21 valitsusvägede sõdurit. Peterburist pärit vene dessantväelane avaldas suhtlusvõrgustikus jäädvustused oma "saavutustest".

"Terrorismivastase operatsiooni" staabi allika kinnitusel polnud kumbki pool suutnud kindlustada kontrolli Savur-mogõla kõrgendiku üle. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel säilitavad valitsusväed kontrolli kõrgendiku üle.

August

Augusti I pool

1. august ^kaart

Austraalia peaministri teatel leiti Malaisia reisilennuki õnnetuskohalt mitmeid uusi, seni leidmata hukkunute surnukehi. Austraalia välisministri andmetel võib neid olla 80. Asepeaminister Volodõmõr Groismani teatel lepiti kontaktgrupi kohtumisel Minskis kokku selles, et separatistid annavad üle nende valduses oleva raudteevaguni õnnetuses hukkunute isiklike esemetega. Malaisia reisilennuki õnnetuskohal töötas 101 väliseksperti.

Šahtarskis tulistasid separatistid Gradidest valitsusvägesid, hukkus 10 Ukraina dessantväelast, 13 sõdurit sai haavata, 11 sõduri saatus on teadmata.

Luhanskis hukkus möödunud ööpäeva jooksul 5 rahulikku elanikku, haavata sai 9 elanikku.

Valitsusväed tulistasid alla Venemaa Orlan-10 drooni. Separatistid tulistasid "Buk M-1" raketiga alla valitsusvägede drooni.

2. august

Valitsusväed vallutasid Donetski oblastis mässulistelt tagasi Krasnogorivka ja Staromõhhailivka asulad. Donetski ja Luhanski oblastis hukkus vähemalt 9 tsiviilisikut.

Donetskist 5 km kaugusel asuvasse Makijivkasse sisenes Venemaa lippude all tankikolonn.

Läbi "rohelise koridori" lahkus Luhanskist 321 rahulikku elanikku..

USA katkestas Ukraina sõja tõttu koostöö Venemaa tuumateadlastega.

3. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel on separatistide kontrolli all olev territoorium vähenenud kolmveerandi võrra ning valitsusvägedel on õnnestunud lahutada separatistid kahte eraldi gruppi (Luhanski ja Donetski oblastis).

Ukraina kaitseministri teatel on valitsusväed saavutanud märkimisväärset edu. Valitsusvastaseid võitlejaid on kokku umbes 15 000 inimest ning nende read täienevad Venemaalt korrapäraselt saabuvate võitlejatega.

Ukraina sõjaväeallika teatel sisenes Ukrainasse üle piiri Venemaalt 10 tanki, mis liikusid edasi Donetski suunas.

Harkivisse toodi uued Malaisia reisilennukilennuki õnnetuskohalt leitud reisijate surnukehad.

Ukraina territooriumilt tulistatud mürsk tabas Venemaa Rostovi oblastis asuvas külas ühte maja.

4. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teabekeskuste teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul 5 Ukraina sõjaväelast, 14 sai haavata. Jätkuvalt raskes olukorras olid Ukraina piiri kaitsel olevad sõjaväelased.

Malaisia reisilennuki õnnetuspaiga uurijad leidsid peamise õnnetuskoha lähistelt metsast uusi lennuki rususid. Lähedusest leiti ka seni leidmata hukkunute surnukehasid.

Malaisia reisilennuki õnnetuskohal jätkasid tööd väliseksperdid, kellel õnnestus olla kohapeal vaid poolteist tundi.

5. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 3 Ukraina sõjaväelast, üle 50 sai haavata.

Separatistid tulistasid eelmisel päeval turmtule eest sunnitult Venemaa territooriumile taandunud ja hommikul relvitult naasnud 72. mehhaniseeritud brigaadi sõjaväelaste kolonni (195 sõjaväelast), hukkunuid ei olnud. Olukord Ukraina-Venemaa piirilähedastel aladel on jätkuvalt pingeline.

OSCE teatel ei teinud separatistid takistusi 110 Austraalia, Hollandi ja Malaisia eksperdi ning 9 Ukraina OSCE missiooni liikme ligipääsule Malaisia reisilennuki õnnetuspaika.

ÜRO teatel lahkub Ida-Ukraina sõjapiirkonnast igapäevaselt enam kui 1000 sõjapõgenikku. Kahe kuuga on põgenike arv tõusnud 2600-lt 102 600-le, 168 000 on läinud Venemaale.

Luganski oblastis Štšastjas demonteeriti pärastlõunal Lenini mälestussammas.

"Terrorismivastase operatsiooni" pressiesindaja ei osanud ajakirjanikele selgitada, miks ilmusid eelmisel päeval meedias valeteated, justkui oleksid valitsusväed võtnud oma kontrolli alla tähtsa raudteesõlme, Donetskist 11 km kaugusel asuva Jassõnuvata linna. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel taandusid valitsusväed linnast endistele positsioonidele eesmärgiga säästa tsiviilelanikkonna elusid. Separatistid lubasid luua linnaelanikele lahkumiseks "rohelise koridori".

Valitsusväed vallutasid Donetski oblastis mässulistelt tagasi Marjinka linna.

6. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 18 Ukraina sõjaväelast, 54 sai haavata. Separatistid püüavad osutada valitsusvägedele vastupanu.

ÜRO hinnangul elab vägivallast otseselt puudutatud aladel 3,9 miljonit inimest ning aprillist alates on tapetud vähemalt 1500 inimest. Julgeolekunõukogu istungil süüdistas Venemaa selles Ukrainat, Suurbritannia hinnangul on aga selles süüdi Venemaa.

7. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 7 Ukraina sõjaväelast, 19 sai haavata. Gorlivkas on "terrorismivastase operatsiooni" algusest alates hukkunud 33 tsiviilisikut. Donetski oblastis Gorlivkas hukkus 5 rahulikku elanikku.

Ukrainas viibis lühivisiidil NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Petro Porošenko, peaminister Arseni Jatsenjuki, Ülemraada esimees Oleksandr Turtšõnovi ja välisminister Pavlo Klimkiniga. Rasmusseni teatel katkestab NATO koostöö Venemaaga. Septembris Walesis toimuvale NATO tippkohtumisele on kutsutud ka Ukraina.

Jenakijeve kohal tulistasid separatistid "Buk" maa-õhk raketiga alla valitsusvägede MiG-29 reaktiivhävituslennuki, piloodil õnnestus katapulteeruda. Mässajatel õnnestus tabada ka haavatute järele teel olnud Mi-8 sanitaarhelikopterit, mis oli sunnitud maanduma.

SBU poolt avaldatud versiooni kohaselt ajas Venemaalt "Buki" Ukrainasse toonud ja Malaisia reisilennuki allatulistanud meeskond enda jaoks võõral maastikul segi laskmiskohad. Ülemuste plaani kohaselt pidanuks nad tulistama alla Moskvast Larnacasse teel olnud Aerofloti reisilennuki, mis pidanuks kukkuma valitsusvägede kontrolli all olevale territooriumile, millele oleks järgnenud VF vägede sissetung. SBU andis asjakohased tõendusmaterjalid üle välisekspertidele.

8. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 15 Ukraina sõjaväelast, 79 (või 89) sai haavata.

Valitsusväed sisenesid Luhanski oblastis Miussõnskisse ja Donetski oblastis Panteleimonivkasse.

9. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 13 Ukraina sõjaväelast. Vabastati kolm asulat – Luhanski oblastis Kruglõk ja Miussõnsk ning Donetski oblastis Panteleimonivka. Gorlivka all hävitati 10 ühikut separatistide tehnikat koos meeskondadega.

Venemaa-meelsete allikate teatel lõid valitsusväed vastaspoole võitlejad välja Krasnõi Lutšist ning sisenesid linna läheduses asuvatesse Hrustalne, Vahruševe ja Bokovo-Platove asulatesse. Hiljem väitsid mässajad, et neil õnnestus eelnimetatud asulad tagasi võita.

Ühenduse Donetski Rahvavabariik väepealik Igor Girkin kinnitas, et separatistide Donetski-Gorlivka grupeeringud on valitsusvägede poolt täielikult ümber piiratud. Girkin kutsus üles relvarahu kehtestamisele humanitaarsetel kaalutlustel.

10. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 3 valitsusvägede võitlejat, 27 sai haavata. Valitsusvägede ja vastaspoole võitlejate vahel toimus 30 relvastatud kokkupõrget, sealhulgas järgmistes kohtades: Miussõnsk, Rjasne, Majorske, Debaltseve, Kamenka, Vessela Tarassivka, Amvrossijivka, Stukalova Balka, Žovte, Gajove, Sabivka, Avdijivka, Tšeljuskinets, Rozivka, Kommuna, Nižnja Vilhova, Petrovske ja Savur-mogõla piirkond. Jätkusid ägedad lahingud Krasnõi Lutši eest.

Valitsusväed sisenesid Krasnõi Jari asulasse.

Luhansk oli kaheksandat päeva ilma vee ja elektrita, suurem osa kauplusi oli suletud, töötasid vaid mõned apteegid.

Eksperdid on tuvastanud 65 Malaisia reisilennukil hukkunu isikud.

11. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 6 valitsusvägede võitlejat, 24 sai haavata. Kokku oli "terrorismivastase operatsiooni" algusest alates hommikuse seisuga hukkunud 568 sõjaväelast, 2120 valitsusvägede võitlejat oli saanud haavata.

Pressiesindaja teatel olid valitsusväed pealetungil korraga neljal suunal: Donetsk, Luhansk, Altševsk-Stahhanov ja Thorez-Snižne. Valitsusvägede ja vastaspoole võitlejate vahel toimus 26 relvastatud kokkupõrget, sealhulgas järgmistes kohtades: Gorlivka, Stepanivka, Amvrossijivka, Georgijivka, Novosvitlivka, Krasnõi Lutš, Stukalova Balka, Illinka, Vessela Tarassivka, Žovte, Sabivka, Tšeljuskinets, Piskõ, Makarove, Miussõnsk ja Luhanski lennujaama piirkond.

12. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 6 valitsusvägede võitlejat, 31 sai haavata. Ühenduse "Parem sektor" juht Dmitro Jaroš teatas, et Donetski äärelinnas sattus varitsusele buss nende võitlejatega, kellest hukkus 7 (teistel andmetel 12) ja 13 sai haavata.

Venemaalt asus Ukraina poole teele 280 veoautost koosnev humanitaarabi kolonn. Punane Rist avaldas eelmisel päeval oma arvamuse humanitaarabi osutamise kohta Donbassi piirkonnas. Presidendi administratsiooni juhataja asetäitja Valeri Tšalõi teatel ei ületa Venemaa humanitaarabi vedav tehnika Ukraina piiri. Piirist edasi peaks abi toimetatama Punase Risti poolt renditud veokitel. Punase Risti esindaja teatel tuli Venemaa samm neile üllatusena.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel vabastasid valitsusväed Pervomaiski, Komõšuvahha, Kalõnove ja Vuglegirski.

13. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul vähemalt 11 valitsusvägede võitlejat, 41 sai haavata. ÜRO teatel on "terrorismivastase operatsiooni" algusest alates Ida-Ukrainas hukkunud kokku 2086 inimest ning üle 5000 on saanud vigastada, ehk viimase kahe nädala jooksul on arvud umbes kahekordistunud. Selle alla käivad nii võitlejad kui tsiviilisikud.

Snižne lähistel peetud lahingus hukkus enam kui 100 Venemaa sõjaväelast, umbes 300 sai haavata.

Luhanski oblastis tulistati Grad raketiheitjatest Peremožne asulat, hukkusid tsiviilisikud.

Moskvast "humanitaarabiga" teel olev kolonn muutis suunda, pärast seda, kui oli saanud teatavaks, et kolonnil ei lasta sõita edasi Ukraina territooriumile. Tula lähistel jagunes kolonn väidetavalt kaheks, teine osa kolonnist võttis suuna Donetski peale, esimene osa Rostovile. Võimalik, et üks kolonn püüab ületada piiri Ukraina piirivalve poolt mittekontrollitavas piirilõigus, "Izvarõne" kontrollpunkti kaudu. Punase Risti teatel nad sellisel juhul humanitaarabi vastu ei võta. NATO teatel hinnatakse Ukraina poolega kooskõlastamata humanitaarabi sissetungina. President Porošenko näeb kolme võimalikku lahendust.

Vastaspoole teatel on mässuliste väepealik, moskvalane Igor Girkin, raskelt haavatud. Teised mässuliste allikad lükkasid teate omakorda ümber. Venemaa suhtlusvõrgustikes ei oldud õhtuks jõutud selgusele, kas Girkin on haavatud või ei ole.

Sevastopolisse saabunud Vladimir Putin viis seal läbi operatiivnõupidamise Venemaa Föderatsiooni julgeolekunõukoguga. Riigidepartemangu ametlik pressiesindaja Marie Harf nimetas Putini visiiti kommenteerides, et ta on ainus turist, kes sel suvel Krimmi külastab.

Rahvuskaart vabastas Luhanski oblastis Pervomaiski haldusalas oleva Girske linna.

14. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 9 valitsusvägede võitlejat, 18 sai haavata. ÜRO teatel hukkus ainuüksi 14. augustil vähemalt 41 inimest ja 143 sai haavata.

Valitsusväed võtsid oma kontrolli alla viimase Luhanskist väljuva tee (Novosvitlivka asulas), blokeerides seega Luhanski täielikult.

Väidetavalt soovivad valitsusväed vallutada Ukraina Iseseisvuspäevaks, 24. augustiks, Donetski.

Associated Pressi teatel võttis öö Voronežis veetnud umbes 262 veokist koosnev Venemaa "humanitaarabi kolonn" hommikul suuna Luhanskile ja jäi ööseks Ukraina piiri lähistel telklaagrisse. Punase Risti esindajad said "humanitaarabi kolonniga" esmakordselt ühendust. Võimalik, et konvoi püüab siseneda Ukrainasse Krasnodoni lähistel. Õhtul täheldati Izvarine piiripunkti lähistel kümnete Venemaa armee sõidukite sisenemist Ukrainasse.

Separatistide teatel on Girkin "läinud üle teisele tööle", RIA Novosti teatel astus Girkin tagasi. Ühenduse Luhanski Rahvavabariik liider Valeri Bolotov astus ametist tagasi. Ühenduse Donetski Rahvavabariik liider Aleksander Borodai astus tagasi 7. augustil.

15. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 5 valitsusvägede võitlejat. 13.–15. augustil hukkus esialgsetel andmetel 8 pataljoni "Aidar" võitlejat. Valitsusväed võtsid oma kontrolli alla kolm asulat – Tšornuhhõne Luhanski oblastis ning Bulavõnske ja Olekandrivske Donetski oblastis.

Leedu Vabariigi välisministeeriumi andmetel sisenes öö jooksul Venemaalt üle piiri Ukrainasse 70 ühikut Venemaa relvajõudude sõjatehnikat. Neid andmeid kinnitasid nii Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu kui NATO. President Porošenko teatel hävitasid Ukraina relvajõud märkimisväärse osa öösel piiri ületanud kolonnist.

Ukraina piirivalvurid hakkasid "Izvarõne" piiripunkti lähistel Venemaa poolel kontrollima Venemaa "humanitaarabi kolonni" sisu. Kokku 59 Ukraina piirivalvurit ja tolliametnikku pidanuksid hakkama kontrollima pooltühjade veokite sisu kell kümme hommikul, kuid Venemaa pool ei olnud selleks ajaks andnud Ukraina poolele üle vajalikke dokumente. Punase Risti esindaja sõnul võib saadetise sihtpunkti jõudmine võtta kaua aega.

Eksperdid on tuvastanud 127 Malaisia reisilennukil hukkunu isikud.

Sotšis Vladimir Putiniga kohtunud Soome Vabariigi president Sauli Niinistö väljendas arvamust, et sanktsioonid kahjustavad kahepoolseid suhteid ning pani ette otsida teid Ukraina kriisi lõpetamiseks.

Valitsusväed sisenesid õhtul Luhanskisse, algasid tänavalahingud. Luhanski oblastisse sisenes Venemaalt 20 ühikut rasket sõjatehnikat. Rostovi oblasti piiriäärsetele aladele on koondunud kuni 2000 nõndanimetatud Venemaa vabatahtlikku.

Ühenduse Donetski Rahvavabariik peaministri teatel läks endine kaitseminister Igor Strelkov kuuajalisele puhkusele, pärast mida ootavad teda "Novorossia territooriumil uued ülesanded".

ÜRO andmetel oli Ida-Ukrainas alates aprilli keskpaigast 15. augusti seisuga tapetud vähemalt 2119 inimest, sealhulgas vähemalt 20 last, ning 5043 inimest oli saanud haavata.

Augusti II pool

16. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 3 valitsusvägede võitlejat, 13 sai haavata. Valitsusvägede ja vastaspoole võitlejate vahel toimus 27 relvastatud kokkupõrget, sealhulgas järgmistes kohtades: Orlovo-Ivanivka, Krasnogorivka, Maloivanivka, Petrivske, Tšervonõi Jar, Prõdorožnje, Jassõnuvata, Trudivske, Hrõstoforivka, Avdijivka, Berezove, Ilovaisk, Kuteinõkove.

Valitsusväed sisenesid Donetski oblastis Ždanivka linna.

Õhtul tulistati Luhanski piirkonnas alla üks valitsusjõudude hävituslennuk Mig-29.

17. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel jätkasid valitsusväed pealetungi Donetskis, Luhanskis, Pervomaiskis, Ilovaiskis ja Krasnõi Lutšis ning hoidsid jätkuvalt oma kontrolli all Savur-mogõla kurgaani.

Ukraina relvajõudude 95. brigaad võttis Donetski oblastis oma kontrolli alla Jassõnuvata linna. Võitlustes Donetski ja Luhanski eest hukkus ööpäeva jooksul 10 tsiviilisikut, 8 inimest sai haavata, "separatistid" hävitasid peaaegu täielikult Hrjaštšuvate asula.

Saksamaal Berliinis kohtusid Ukraina-EL-Venemaa kolmepoolsete läbirääkimiste raames Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa ja Ukraina välisministrid. Kohtumine lõppes pärast keskööd ega andnud positiivset tulemust.

18. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul 9 valitsusvägede võitlejat, 20 sai haavata.

Valitsusväed piirasid ümber Gorlivka linna, neil õnnestus vabastada Venemaa-meelsete võitlejate käest osa Luhanskist, sealhulgas oblasti miilitsavalitsuse hoone. Valitsusväed võtsid oma kontrolli alla Stanitsja Luhanska alevi.

Valitsusvägede vastaspool on umbes viimase nädala jooksul täiendanud oma tulejõudu. Mitmelasuliste raketiheitjate "Grad" (kaliiber 122 mm) kõrvale on ilmunud mitmelasuline raketiheitja "Uragan" (kaliiber 220 mm) ja kassettlõhkekehad.

Luhanski oblastis tulistati surnuks kaks valgete lippude all sõitnud sõjapõgenike kolonni, hukkus vähemalt kümneid inimesi, sealhulgas palju lapsi.

19. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul üks valitsusvägede võitleja, 28 sai haavata. Luhanski okupante saabus toetama uus partii soomustehnikat naaberriigist ning erinevatel andmetel olid Luhanski "puhastamisega" diversantidest ametis nii Luhanski Rahvavabariigi rahvaarmee võitlejad kui Ukraina valitsusvägede võitlejad. Ilovaiskis ja muudes Donbassi asulates jätkusid ägedad lahingud.

Separatistide uudisteagentuuri andmetel hukkus päeva jooksul Donetski lähedal lahingutes 483 valitsusvägede sõdurit.

Luhanski oblastis Georgijiva alevi juures hukkus Pihkva 76. õhudessantdiviisi 1. rood peaaegu täies koosseisus (80 võitlejast jäi ellu 10).

20. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul üheksa valitsusvägede võitlejat, 22 sai haavata. Valitsusvägede ja vastaspoole võitlejate vahel toimus 32 relvastatud kokkupõrget. Jätkusid lahingud Donetski, Luhanski, Ilovaiski, Krasnõi Lutši, Šahtarski, Thorezi, Snižni, Zugresi, Gorlivka, Stanitsja Luhanska vabastamiseks. Donetski oblastis sai möödunud ööpäeva jooksul surma 34 rahulikku elanikku, 29 sai haavata. Alates 13. märtsist on Donetski oblastis hukkunud 951 inimest, vigastada on saanud 1748 inimest.

21. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul viis valitsusvägede võitlejat, 21 sai haavata. Võitlustes Ilovaiski eest on hukkunud 19 Ukraina sisevägede võitlejat, 46 on saanud haavata.

22. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul neli valitsusvägede võitlejat, 23 sai haavata.

Ilovaiskis jätkuvad lahingud, tänavalahingud ja käsitsivõitlus valitsusvägede ja okupantide vahel. Sisevägede pataljon "Donbassi" komandöri teatel sõdivad Venemaa Föderatsiooni sõjaväelased Ilovaiskis juba rühmadena, mitte hajutatutena kohalike rühmade vahel. Vangilangenud "separatistide" tunnistusel on enam kui pooled võitlejatest Venemaa kaadrisõjaväelased, ohvitserid ja sõdurid, kusjuures mõned neist on ka naaberriigi sõjaväe vormides.

Ukrainas visiidil viibinud Leedu välisminister Linas Linkevičiuse teatel rööviti 10. augustil ühenduse Luhanski Rahvavabariik kontrolli olevas Luhanskis Leedu Vabariigi Luhanski aukonsul Mõkola Zelenets ja mõrvati.

23. august

Ukrainas visiidil viibinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtus president Porošenko ja peaminister Jatsenjukiga.

Reutersi ajakirjaniku teatel seadsid Donetski oblastis Koloskõ asula juures, umbes 10 km kaugusel piirist Venemaaga, tosinad eraldusmärkideta, hambuni relvastatud sõjaväelased üles kontrollpunkti. Oletatavasti oli tegemist sama ülesannet täitvate sõjaväelaste rühmaga, mille üks osa langes vangi ja kelle ülekuulamisel antud ütlusi edastati Ukraina meediakanalites mõned tunnid enne Minskis 26. augustil toimunud VF ja Ukraina presidentide kohtumist.

24. august

Kiievis Ukraina iseseisvuspäeva sõjaväeparaadil kõnelenud president Petro Porošenko märkis, et viimaste kuude sündmused on olnud ukrainlastele tõeliseks sõjaks, mis võib minna ajalukku, kui "2014. aasta isamaasõda. Sõda välisagressiooni vastu, Ukraina eest, Ukraina vabaduse, au ja kuulsuse eest, Ukraina rahva eest, sõda iseseisvuse eest."

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul viis valitsusvägede võitlejat, 8 sai haavata. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel oli "terrorismivastase operatsiooni" jooksul hukkunud 722 Ukraina sõjaväelast, 2625 oli saanud haavata. Luhanski oblastis hukkus Vadõm Rudnitskõi (sündinud 1978. aastal Viljandis).

Donetskis tänavatel eskortisid ühenduse Donetski Rahvavabariik võitlejad umbes 80 vangilangenut valitsusvägede sõdurit Artemi tänavalt Lenini väljakule. Stseen oli mõeldud jäljendama Stalini poolt 70 aastat tagasi Moskvas korraldatud 57 000 saksa sõjavangi "paraadi".

Vastaspoole võitlejad teatasid, et võtsid Donetski oblastis oma kontrolli alla Donetskist 66,2 km kaugusel asuva Telmanove alevi, Venemaa meedia lisas sellele veel Sjevjerodonetski vallutamise, Ukraina valitsuse allikad lükkasid need teated kategooriliselt ümber. Valitsusväed hävitasid Rovenkõ all märkimisväärse koguse vastaspoole elavjõudu ja tehnikat. Donetski oblastis ründasid valitsusväed kahte Venemaa Föderatsioonist saabunud eraldusmärkideta soomustehnika kolonni. Pataljoni Donbass võitlejad teatasid 50 vastaspoole võitleja likvideerimisest Ilovaiski lähistel.

Donetski oblastis sisenesid Amvrossijivkasse eraldusmärkideta Venemaa Föderatsiooni regulaarväeüksused, umbes 250 ühikut soomustehnikat ja suurtükiväge.

25. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul neli valitsusvägede võitlejat, 31 sai haavata.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel fikseeriti hommikul Venemaa Föderatsiooni sõjaväelaste katse korraldada kohalikeks võitlejateks maskeerunult uus relvastatud vastasseisu piirkond Donetski oblasti lõunaosas. Kella 5:20 ajal hommikul tungis Štšerbaki ja Novoazovski piirkonnas Venemaalt üle piiri Ukrainasse 10 tankist, kahest jalaväe lahingumasinast ja kahest veoautost Ural koosnev kolonn. Venemaa territooriumilt toetati sõjaväekolonni tulega. Valitsusväed hävitasid kaks tanki, kaheksa vangivõetud VF dessantväelast hakkasid andma tunnistusi. Ukraina Julgeolekuteenistuse teatel peeti Donetskist 40 km kaugusel kagus asuva Dzerkalne küla juures kinni 10 VF dessantväelast.

President Porošenko saatis laiali Ukraina Ülemraada. Järgmised Ülemraada valimised toimuvad 26. oktoobril.

Õhtul õhkisid kaks raskelt haavatud Ukraina ohvitseri ennast koos 12 VF dessantväelasega.

26. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul kaksteist valitsusvägede võitlejat, 19 sai haavata. Allikate väitel tungisid Venemaalt Taganrogi suunalt Ukraina territooriumile VF regulaarväed, sealhulgas 30 tanki, kerge soomustehnika ja elavjõud, ning võtsid oma kontrolli alla 6 Ukraina piiriäärset küla. Hiljem lükkas info-analüütilise keskuse pressiesindaja Lõssenko selle teate ümber ning teatas, et selle asemel on Venemaal Rostovi oblastis Gukovo piirkonnas kogunenud Ukraina piiri lähistele 100 ühikut soomustehnikat.

Venemaa Föderatsiooni presidendi juures asuva kodanikuühiskonna arengu ja inimõiguste nõukogu liikme, "Peterburi sõdurite emade" esinaise Ella Poljakova teatel toimetati Peterburi Kirovi Sõja-meditsiini akadeemiasse umbes 100 haavatud sõjaväelast. Ajakirjanike teatel on paljude hukkunud, peamiselt noores eas VF sõjaväelaste surma ametlike põhjustena märgitud infarkt ja insult. 29. augustil kanti organisatsioon "Peterburi sõdurite emad" Välisagentide nimekirja.

Valgevene pealinnas Minskis algas kohtumine, millel osalevad Valgevene, Ukraina, Venemaa ja Kasahstani presidendid ning Euroopa Liidu esindajad eesotsas Catherine Ashtoniga. Reutersi ajakirjanik Jack Stubbsi teatel vahetasid presidendid Putin ja Porošenko käepigistuse. Õhtul jätkasid Putin ja Porošenko vestlust omavahel; võimalik et omavahel kohtutakse ka järgmisel päeval.

Nii Venemaa kui Ukraina diplomaatiliste allikate teatel võib uus läbirääkimiste voor Putini ja Porošenko vahel leida aset Ankaras 28. augustil, kus mõlema riigi presidendid külastavad Türgi vastvalitud president Abdullah Güli. Võimalik et lõplik otsus selle visiidi toimumise kohta langetatakse Minski kohtumise lõpul.

Pataljoni "Donbass" komandör Semen Sementšenko palus Punaselt Ristilt abi hukkunud ja haavatud võitlejate evakueerimiseks Ilovaiskist.

27. august

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul kolmteist valitsusvägede võitlejat, 36 sai haavata.

Londonis asuva Strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi ekspertide andmetel on vähemalt mõned Ukraina sõjategevuses osalevad tankid vaieldamatult VF relvajõudude päritolu, sest teistesse riikidesse selliseid tanke pole eksporditud.

28. august

Venemaa regulaarväed vallutasid Novoazovski ja mitmed lähedalasuvad asulad. NATO avaldas Venemaa sissetungi tõendavad satelliidipildid. NATO andmetel osaleb Ukrainas enam kui 1000 VF sõjaväelast. Vastaspoole kätte langesid ka Starobeševe ja Amvrossijivka. Mariuopol ja selle ümbruses olevad 3 Ukraina diviisi sattusid kolmelt tiivalt lähtuva rünnaku alla. Mitmepäevase võitluse järel langes Venemaa-meelsete jõudude kätte taas Savur-mogõla kõrgendik.

Seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse jättis president Porošenko ära visiidi Türgisse ja kutsus kokku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu erakorralise istungi.

Radio Svoboda teatas viitega allikale Moskva polügraafiavabrikus, et 26. augustil saabus nimetatud ettevõttele tellimus Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumilt surmateadete blankettide valmistamiseks koguses 10 000 tükki. Venemaa sõduriemade komiteede liidu esinaise Valentina Melnikova teatel on esialgsetel hinnangutel Ukrainas umbes 15 000 Venemaa sõjaväelast.. Venemaa Justiitsministeeriumi kandis valitsusvälised organisatsioonid "Peterburi sõduriemad" ja "Teabevabaduse arengu instituut" välisagentide nimekirja.

Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse arutati olukorda ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil, Euroopa Liit ja NATO arutavad asja homme.

Ühenduse Donetski Rahvavabariik "peaminister" Oleksandr Zahhartšenko väitis Venemaa telekanalile antud intervjuus, et Donbassis ei ole vene regulaarväelasi, on vaid umbes 3000–4000 puhkusel viibivat vene sõjaväelast, kes võitlevad seal oma kodanikukohust täites kõrvuti rahvavabariigi võitlejatega.

29. august ^kaart

ÜRO andmetel hukkub Donbassis iga päev ligi 40 inimest. Koos allatulistatud Malaisia reisilennukil hukkunutega on konfliktis surma saanud kokku umbes 3000 inimest. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul kümme valitsusvägede võitlejat, 30 sai haavata.

Venemaa president Putin võrdles suveräänse Ukraina riigi armee tegutsemist natside tegutsemisega II maailmasõja ajal, kes tulistasid suurtükkidest blokaadirõngas Leningradi. Putin märkis Moskva jõe äärses noortelaagris esinedes, et Venemaaga, ühega juhtivatest tuumariikidest, ei tasuks välisriikidel konflikti astuda. NATO sõnul on Venemaa väeüksused ja relvastus jultunult sisenenud Ukrainasse.

Venemaa-meelsete jõudude väitel on Mariupol juba peaaegu ümberpiiratud. Linna elanikud ja piirivalvurid on tegevuses linna kaitse tugevdamisega. Raske soomustehnika võimalikud lähenemisteed linnale on mineeritud. Valitsus on saatnud linnale abiks täiendavat tehnikat.

Pataljoni "Aidar" komandöri teatel olid tema võitlejad "tšetšeenia sõja taktikat" kasutanud Venemaa tankide ja väeüksuste survel sunnitud taganema Luhanskist kagus asuvatest strateegilistest Hrjaštšuvate ja Novosvitlivka asulatest. Venemaa-meelne meedia kinnitas mõlema asula hõivamist. Ukraina Rahvuskaart võttis Donetski oblasti Starobeševe rajoonis oma kontrolli alla Komsomolske linna.

BBC World Newsi otsesaates esinenud Vene Riigiduuma liikme väitel on NATO satelliidipildid võltsingud, võetud osaliselt arvutimängudest, ega kajasta tegelikkust; vene "sõdurite emade organisatsioonid" olevat aga Lääne poolt rahastatavad valelikud organisatsioonid, välisagendid. Vene ajalehes "Novaja gazeta" avaldati artikkel "Vaata, kui kaugel on Ukraina" («Посмотри, как далеко Украина»), milles kirjeldati 98. õhudessantväelaste diviisi 331. polgu saatmist Ukrainasse.

30. august ^kaart

Öösel jätkusid ägedad lahingud Ilovaiskis piiramisrõngasse sattunud valitsusvägede ja vastaspoole võitlejate vahel. Varem olid VF sõjaväelased tulistanud suurtükkidest Ilovaiski juures olevat "rohelist koridori", tappes umbes 100 Ukraina sõjaväelast. Siseminister Arsen Avakovi hommikusel teatel jõudsid Ilovaiski all piiramisrõngasse sattunud 28 valitsusvägede võitlejat Rahvuskaardi tugipunkti; öö jooksul väljus piiramisrõngast umbes sada võitlejat.

Ukraina teatel tegid vene armee tankid eelmisel päeval maatasa Luhanski oblastis asuva piiriäärse Novosvitlivka asula.

President Porošenko külastas Euroopa Liidu kutsel Brüsselit. Enne Euroopa Liidu liidrite tippkohtumist oli Porošenkol kohtumine Suurbritannia peaminister David Cameroniga.

Kohtumisel Euroopa Liidu liidritega väljendas president Porošenko arvamust, et tema riik on väga lähedal tagasipöördumatule seisule, milleks on täismõõtmeline sõda.

31. august ^kaart

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul neli valitsusvägede võitlejat, 34 sai haavata.

Ilovaiskis tapeti "rohelise koridori" kaudu piiramisrõngast väljumisel sadu Ukraina valitsuse poolel võitlevate vabatahtlike pataljonide võitlejaid, tosinaid võeti vangi. Siseministeeriumi teatel õnnestus õhtul piiramisrõngast välja murda veel 84 valitsusvägede võitlejal, sealhulgas pataljoni "Donbass" 69 võitlejal. Väikeste gruppidena õnnestus piiramisrõngast väljuda veel teistelgi rühmadel. Ilovaiskis toimunu suhtes poldud saadud täit selgust veel septembri alguseski.

9 Ukraina territooriumile "eksinud" VF dessantväelast vahetati Rahvuskaardi 63 võitleja vastu.

Õhtupoolikul ründas kaks sõjaväekopterit Mariupoli juures kahte Ukraina piirivalve laeva, mis süttisid. Päästeti 7 pardalolnud piirivalvurit, 2 jäi kadunuks. Venemaa-meelsete jõudude poolt ümber piiratud Donetski lennuvälja ümbruses toimusid ägedad lahingud.

Venemaa meedia teatel langes pärast kolm kuud kestnud piiramist vastaspoole kätte Luhanski lennujaam. Valitsusallikate teatel jätkavad Ukraina sõjaväelased lennuvälja kaitsmist ründava VF tankipataljoni eest.

Ukrajinska Pravda teatel sisenesid Vene Föderatsiooni regulaarväed Donetskisse. Kaitseminister Valeri Geletei teatel ei ole VF väed sisenenud mitte üksnes Donetskisse, vaid ka teistesse linnadesse, sealhulgas Luhanskisse.

Väidetavalt olevat president Putin Venemaa telekanalile antud intervjuus nõudnud Ukrainalt valitsusvastaste jõudude poolt hõivatud territooriumitele riikluse andmist. ITAR-TASSi vahendusel teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hiljem siiski, et Putinit oli järjekordselt valesti mõistetud — mõeldud olevat hoopis riigisiseseid läbirääkimisi eri osapoolte vahel, mitte kõnelusi Ukraina ja ühenduse Novorossija vahel.

September

Septembri I pool

1. september ^kaart

URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul ametlike andmete kohaselt seitse valitsusvägede võitlejat, 25 sai haavata.

Tunnustamata Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi võitlejad taastasid kontrolli neid eraldanud ja seni valitsusvägede kontrolli all olnud territooriumi üle.

Luhanski lennujaama kaitsvad valitsusvägede dessantväelased jätkasid lennujaama kaitsmist pealetungiva tankikolonni vastu, keda Ukraina armee esindaja nimetas Venemaa tankipataljoniks. Keskpäeva paiku olid kaitsjad sunnitud taganema ja lennujaama maha jätma. Separatistide teatel õnnestus neil vangistada kaks rühma Ukraina sõdureid. Porošenko teatas, et uue mässuliste pealetungi eest põgenenud Ukraine armee juhtkonnas on oodata muudatusi.

Infovastupanu väitel jätkati Venemaa territooriumilt Ukraina territooriumi tulistamist mitmelasulistest raketiheitjatest "Uragan".

Infovastupanu teatel jätkus Novoazovskis ja selle ümbruses Venemaa relvajõudude — uusimat tüüpi Kalašnikovi automaatide ja kaasaegse sõjatehnikaga relvastatud, eraldusmärkideta kaasaegsetes sõjaväevormides inimeste — koondumine. Samuti väideti, et Dagestani viidi umbes 200 võitluses Ukraina vägede vastu langenud sõdurit("last 200"), kes olid Ukrainasse saadetud Venemaa armee poolt.

President Putin lükkas ümber väited Venemaa sõjalisest abist pealetungi alustanud separatistidele ja süüdistas Ukraina armeed tsiviilelanike sihtmärgiks valimises. Sama mõtet väljendas ka kaitseminister Sergei Lavrov, öeldes, et Venemaa-poolset sõjalist sekkumist konflikti ei tule ja et vaherahu tuleks kehtestada kohe ja tingimusteta. Samuti nõudis ta, et Euroopa Liit ja USA nõuaksid Kiievilt sama, mida teistegi konfliktide puhul: suurtükkide kasutamise lõpetamist linnade ja tsiviilelanike vastu, koolide ja haiglate mitte hävitamist.

Human Rights Watchi andmetel on alates maist, mil Ukraina valitsusväed alustasid rünnakuid Luhanski linna separatistidelt tagasivallutamiseks, seal ebatäpsete suurtüki-, pommi- ja raketirünnakute tõttu hukkunud üle 300 tsiviilisiku. Lisaks elavad paljud kohalikud juba nädalaid ilma elektri-, gaasi- ja veevarustuseta ning igapäevase pommitamise tingimustes. Human Rights Watchi hinnangul on toimunud tsiviilelanike ja sõjaväelaste vahel vahet mitte tegevad rünnakud rahvusvahelise humanitaarõiguse seisukohast ebaseaduslikud.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel oli Ukrainas, peamiselt Donetski ja Luhanski piirkonnas, 1. septembri seisuga sõja tõttu kodust lahkunud umbes 260 000 inimest, kellest valdav osa on siiski jäänud Ida-Ukrainasse. Andmed ei sisalda registreerimata põgenikke. Kokku elab konfliktipiirkonnas Ukraina valitsuse hinnangul 2,2 miljonit inimest.

Separatistid teatasid Venemaa meediale, et nende eesmärgiks on oma regioonile erastaatuse saamine Ukraina koosseisus, mis jätaks nad vastutavaks julgeoleku eest, tagaks amnestia ja võimaldaks arendada tihedamaid majandussidemeid Venemaaga.

Euroopa Liidu kõrgeks esindajaks välisasjade ja julgeolekupoliitika alal ("EL välisministriks") nimetatud Federica Mogherini ütles Itaalia ajalehele Corriere della Sera antud intervjuus, et Venemaa ei ole enam Euroopa Liidu strateegiline partner.

Ukraina kaitseminister Geletei teatas oma Facebooki lehel, et Venemaa on kaotanud "hübriidsõja" ja alustanud täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel väljendas arvamust, et juba algusest peale pole tegu olnud Ukraina siseriikliku konfliktiga, vaid Ukraina ja Venemaa vahelise vastasseisuga.

Itaalia ajaleht La Repubblica teatel väitis Venemaa president Vladimir Putin telefonivestluses Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Durão Barrosoga, et võib soovi korral vallutada Kiievi kahe nädalaga. Venemaa alaline esindaja Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov väitis, et tegemist oli kontekstist välja rebitud ja moonutatud mõttega, ning tegi ettepaneku vestluse ümberkirjutise avaldamiseks. Mõni päev hiljem teatas Barroso esindaja, et Putinile omistatud vägede Kiievisse saatmise lause oli avaldatud kontekstist välja võetuna.

URJKN väitel viibis sel ajal Ukraina territooriumil 10 000 – 15 000 Venemaa sõjaväelast.

Venemaa aktivist, grupi "Last 200" (võitluses langenu koodnimetus) rajaja Jelena Vassiljeva avaldas oma saidil artikli, milles muu hulgas on märgitud, et Donbassi sõjas on hukkunud umbes 2000 Vene Föderatsiooni sõjaväelast. Sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juhi Dmõtro Tõmtšuki sõnul nõuavad Ukrainas sõdivad Venemaa sõjaväelased kohalikelt võimudelt maa eraldamist oma langenud võitlejate muldasäilitamiseks.

2. september ^kaart

URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul viisteist valitsusvägede võitlejat, 49 sai haavata.

10. augustil alanud Ilovaiski lahing lõppes Ukraina poole kaotusega, hukkus üle 100 valitsusvägede sõduri, üle poole tuhande langes vangi.

Kaitseminister Geletei nõunik Anton Geraštšenko teatas Ukraina telekanalile antud intervjuus, et vene vägede sissetung Ukrainasse ei alanud mitte Novoazovski vallutamisega 27. augustil, vaid sellest, et vene väed, Rjazani ja Kostroma õhudessantvägede diviisid, piirasid 24. augusti hommikul sisse ja purustasid Savur-mogõla ja Amvrossijivka juures olnud valitsusvägede grupeeringud.

President Porošenko kohtus Ukrainas ühepäevasel visiidil viibinud Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandiga.

15 haavatud valitsusvägede sõdurit saadeti ravile Eestisse.

Infovastupanu liikme, infoturbe küsimuste ekspert Vjatšeslav Gussarovi teatel on Kreml alustanud Ukraina vastu uut inforünnakut.

3. september ^kaart

Ukraina ja Venemaa presidentide varahommikuses telefonivestluses arutasid pooled kriisi lahendamise võimalusi. Vestluse sisu ja tulemuste kohta avaldasid pooled erinevaid versioone, mida aja jooksul muudeti. Hiljem avaldas ITAR-TASS 7-punktilise plaani, mille Putin olevat visandanud lennukis, olles teel Blagoveštšenskist Ulan-Batori.

URJKN avaldas video, milles väideti olevat Molodogvardiiski ja Krasnodoni vahel liikuv enam kui 120 ühikust koosnevast Venemaa sõjatehnika kolonn. Info-analüütilise keskuse pressiesindaja, polkovnik Lõssenko sõnul oli kõigi nende näol tegemist Ukraina territooriumile "ära eksinud" venelastega.

OSCE vaatlejad Ukraina ja Venemaa piiri Gukovo ja Donetski piiripunktides andsid teada, et sõjaväe-stiilis riietusega noorte meeste ja naiste liikumine Venemaalt Ukrainasse on kasvanud. Relvade või muu sõjatehnika üle piiri viimist pole täheldatud. Donetski piiripunkti vaatlejate teatel on nii päeval kui öösel kuulda tulistamist, plahvatusi ja suurtükimüra erinevatest kaugustest ja suundadest ümber piiripunkti, sh Ukrainaga piirnevalt alalt.

Ukraina Pressi (Преса України) teatel on kõik Ukraina väeüksused Luhanski oblasti Žovtnevõi rajoonist taandunud. Viimaste lahingute käigus olevat valitsusvastased väed hävitanud Ukraina vägede baasi ja teinud maatasa Pobjeda asula. Külavanem teatas päev hiljem Pobjedat külastanud OSCE vaatlejatele, et küla tabas vähemalt 10 mürsku, vaatlejad täheldasid ka lõhkemata rakettide ja pommiaukude olemasolu.

Ukraina valitsuse teatel hakati viima ellu Ukraina-Venemaa vahelise piiri tugevdamisele suunatud riiklikku projekti "Sein" («Стена»).

USA president Barack Obama ütles Tallinnas peetud kõnes, et NATO peab aitama Ukrainal moderniseerida ja tugevdada oma julgeolekujõude. Reutersi andmetel lubas Saksamaa valitsus saata Ukraina armeele kaitsevarustust ja meditsiinilist abi.

4. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja, polkovnik Lõssenko teatel oli 4. septembri seisuga alates "terrorismivastase operatsiooni" algusest hukkunud kokku 837 Ukraina sõjaväelast, 3044 oli saanud haavata.

Luhanskist umbes 20 km kaugusel asuvas Dmõtrivkas sattus mitmelasulise raketiheitja Smertš tule alla pataljoni "Kiiev-12" peakorter, misjärel valitsusväed olid sunnitud taanduma. Väeüksus oli viimane Luhanski lähistelt taanduma sunnitud Ukraina väeüksus.

Mariupoli hakati keskpäeva paiku Novoazovski suunast raskerelvadest tulistama. Täheldati, et lahinguluuret teostasid 4 tanki ja umbes 40 VF dessantväelast. Ameerika telekanali Sky News ajakirjanikud jäädvustasid Mariupoli lähistel VF sõjaväelaste ja tehnika liikumise. Anonüümseks jääda soovinud NATO ohvitseri teatel on NATO andmetel Ukrainas tuhandeid VF sõjaväelasi ning sadu tanke ja soomukeid, lisaks paikneb piiri ääres veel umbes 20 000 VF sõjaväelast. Eelnevalt oli NATO kinnitanud, et Ukrainas on tublisti üle 1000 ("well over 1,000") VF sõjaväelase.

President Porošenko osales Walesis 4.–5. septembrini toimunud NATO tippkohtumisel. Petro Porošenko vestlus USA president Barack Obama, Suurbritannia peaminister David Cameroni, Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli, Prantsusmaa president Francois Hollande'i ja Itaalia peaminister Matteo Renziga kestis kavandatud poole tunni asemel üle tunni, mistõttu tuli edasi lükata ametlik pildistamistseremoonia. Porošenkol oli ka kohtumine Kanada peaministriga. Õhtusel koos NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseniga antud pressikonverentsil teatas Porošenko NATO liikmesriikidega kahepoolsel tasandil kokkulepete saavutamisest sõjalis-tehnilise koostöö suhtes, sealhulgas ka mittesurmavate ja surmavate relvade, kaasaarvatud täppisrelvade, tarnimise osas Ukrainale.

Venemaa ametlikes meediakanalites keelati sõnaühendite "Kiievi hunta", Luhanski Rahvavabariik ja Donetski Rahvavabariik kasutamine.

5. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja, polkovnik Lõssenko teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul seitse valitsusvägede võitlejat, 59 sai haavata. Kokku olevat operatsiooni algusest alates Lõssenko sõnul hukkunud 846 valitsusvägede võitlejat, 3072 olevat saanud haavata.

Mariupoli ümbruses jätkusid hommikul öö läbi kestnud lahingud linna kaitsjate ja linna ründavate vägede vahel. Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu igapäevasel pressikonverentsil teatas pressiesindaja ka lahingute jätkumisest Šõrokõne küla juures.

Minskis OSCE esindajate osalusel peetud Ukraina, "DRV" ja "LRV" esindajatest koosneva kolmepoolse kontaktgrupi läbirääkimistel kirjutati alla 14-punktilisele kokkuleppele, mille üheks osaks oli kell 18:00 jõustunud relvarahu kehtestamine Donbassis.

Hommikul kella kümne ajal (GMT) BBC-le antud pooletunnises intervjuus (HARDtalk) kinnitas Porošenko, et usub oma 15-punktilise rahuplaani edusse. Saatejuhi küsimusele, mida ta arvab Putini poolt Barrosole öeldust, et Putin võiks võtta Kiievi kahe nädalaga, vastas president, et 1,2 miljonilise kaasaegselt relvastatud armeega võib Putin võtta nii Vilniuse, Riia kui Tallinna või siis Varssavi ja Budapesti. Pool tundi enne relvarahu jõustumist (17:30) Newportis esinedes ütles president, et Ukraina pool teeb kõik endast oleneva relvarahu püsimajäämiseks.

Valitsusvastased jõud jätkasid, vähemalt kuni relvarahu jõustumiseni, rünnakuid Mariupolile, ning kinnitasid hiljem, et ei ole loobunud Ukrainast eraldumise ja uue, Transnistriani (või Rumeeniani) ulatuva kaheksast Ukraina oblastist koosneva Novorossija riigi rajamise soovist. Sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juhi Dmõtro Tõmtšuki teatel jätkasid valitsusvastased jõud Donetski lennuvälja tulistamist ka pärast relvarahu kehtimahakkamist.

6. september

Porošenko telefonivestluses Putiniga jõudsid pooled järeldusele, et relvarahust peetakse üldiselt kinni.

Pataljon "Aidar" sattus VF eriüksuslaste korraldatud varitsusele, hukkus 11 pataljoni võitlejat.

Ühenduse "Last 200 Ukrainast Venemaale" ('Last 200' – võitluses langenu koodnimetus) asutaja, murmansklanna Jelena Vassiljeva teatas väljaandele "Tsensor.net" antud intervjuus, et VF relvajõududele on eraldatud 6 mobiilset krematooriumit. Rostovi oblastis, Ukraina piiri lähistel, olevat ühte sellist näinud vähemalt kaks tunnistajat.

Kell 17:01 ilmus ühenduse "DRV" Twitteri kontole postitus, milles kinnitati, et DRV relvajõud on vallutamas Mariupoli. 7. septembril BBC News Online'i lehel avaldatud videos väidab DRV "kuberner" Pavel Gubarev, et lõppeesmärgiks on DRV vägede poolt Rumeenia piirini ulatuva territooriumi vallutamine loodavale "Novorossija" riigile. Mitmes Ukraina piirkonnas hakkasid inimesed VF edasise pealetungi kartuses rajama kaitsetõkkeid.

7. september ^kaart

URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja polkovnik Lõssenko teatas igapäevasel pressikonverentsil, et alates "terrorismivastase operatsiooni" algusest on hukkunud 864 valitsusvägede võitlejat, 3215 on saanud haavata. Ajakirjanike küsimusele möödunud ööpäeva kohta vastas pressiesindaja, et andmed on täpsustamisel. Infovastupanu andmetel oli olukord keeruline.

Jätkus hilisõhtul alanud Mariupoli idarajoonide raskerelvadest tulistamine valitsusvastaste vägede poolt vallutatud Novoazovski suunast. Hukkus esimene rahulik elanik pärast relvarahu kehtestamist 5. septembril. Mariupoli kaitsev pataljon "Azov" võttis oma valdusse VF relvajõudude mahajooksnud roomikuga tanki, mis lubati pärast remontimist kasutusele võtta.

Jätkusid valitsusvastaste vägede rünnakud Donetski lennuvälja ning valitsusvägede muude positsioonide ja tsiviilobjektide vastu.

Amnesty Internationali avaldatud aruandes süüdistatakse konflikti kõiki osapooli sõjakuritegude toimepanemises.

Õhtuks murdis end Ilovaiski piiramisrõngast välja veel 32 valitsusvägede võitlejat.

8. september ^kaart

1. septembril ametisse astunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu ameti ülemvolinik prints Zeid bin Ra'ad märkis oma avakõnes, et ÜRO andmetel on alates aprilli keskpaigast konfliktis, peamiselt Ukraina idaosas, saanud surma vähemalt 3000 inimest. Hilisemas selgituses teatas ÜRO esindus Ukrainas, et 3. septembri seisuga on Ukrainas ametlikel andmetel hukkunud 2905 inimest (sh 28 last) ja saanud haavata 7640 inimest (58 last). Tegemist olevat väga umbkaudse arvutusega ja olevat olemas kõik alused arvata, et hukkunute tegelik arv võib olla kaks, kolm või isegi neli korda suurem.

Mariupolis tööviisiidil olnud president Porošenko teatas pressikonverentsil, et relvarahu nelja päeva jooksul on vabastatud 1200 Ukraina vangilangenut ja pantvangi. Presidendi sõnul on vangistuses veel 863 inimest. Mariupolis viibides oli Porošenkol ka telefonivestlus Putiniga, milles pooled arutasid relvarahu stabiliseerimise küsimusi Donbassis ja muid küsimusi.

Mustal merel algasid 12 riigi osavõtul kuni 10. septembrini kestnud mereväe ühisõppused "Sea Breeze-2014". Kanada kaitseministeerium süüdistas Venemaa õhujõude provokatiivses tegevuses.

9. september

Kaitseministeeriumi sõjameditsiiniosakonna direktori teatel oli relvarahu jõustumisest alates hukkunud 4 Ukraina sõjaväelast, 29 on saanud haavata. Julgeoleku ja kaitse Nõukogu teatel oli selle aja jooksul hukkunud 5 ja saanud haavata 33 Ukraina sõjaväelast, toimunud oli 89 "mässuliste ja Venemaa" rünnakut valitsusvägedele.

Hollandi lennuohutusamet avaldas Haagis ametliku aruande Ukraina idaosas 17. juulil alla kukkunud Malaisia reisilennuki õnnetuse põhjuste kohta. Aruande kohaselt katkes lend õhus, pärast seda, kui lennukit väljastpoolt tabanud "arvukad esemed" olid läbistanud suurel kiirusel liikuva õhusõiduki. Pealtnägijate sõnul meenutas lennuki allatulistamise päeval sündmuskoha läheduses nähtud raketisüsteemi "Buk" meeskond Venemaa Föderatsiooni sõjaväelasi.

10. september ^kaart

Donetski oblasti Novoazovski ja Telmanove rajoonis hakkas kehtima erirežiim (Mariupoli kaitse tugevdamiseks). Piirangud ei kehti Mariupoli linna piiridesse jääva ala kohta.

President Porošenko teatel on 70% Ukraina territooriumil viibinud Venemaa vägedest viidud piiri taha tagasi.

11. september ^kaart

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja polkovnik Lõssenko teatas igapäevasel pressikonverentsil, et luure andmetel on Ukraina territooriumil hukkunud umbes 2000 Venemaa sõjaväelast ning saanud haavata umbes 8000 VF sõjaväelast.

Võrreldes eelmisel päeval URJKNi avaldatud kaardiga oli 11. septembril avaldatud kaardil viidud sisse muudatus – vastaspoole võitlejate kontrolli all olevale alale oli lisatud Donetski oblasti Venemaaga piirnev ala, sealhulgas Komsomolske, Telmanove, Krasnoarmiiske, Patriotõtšne ja Šõrokõne asulad.

12. september

Jõustusid uued Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu.

President Porošenko avas Kiievis iga-aastase Jalta Euroopa strateegia (YES) konverentsi. Konverentsil osalevad Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso ja teised.

Õhtul algas valitsusvastaste vägede uus rünnak Donetski lennuvälja kaitsvate valitsusvägede vastu.

ÜRO Maailma Toiduprogramm alustas toiduabi osutamist Ukraina idaosa elanikele.

Venemaa võimud väljendasid sügavat muret seoses võimaliku kahjuliku mõjuga looma- ja taimeriigile, mida Ukraina poolt kavandatav piirirajatis endaga kaasa võib tuua.

13. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul üks Ukraina sõjaväelane, 5 sai haavata. 5. septembril jõustunud relvarahu jooksul oli hukkunud kokku kuus Ukraina sõjaväelast. Võrreldes eelmisel päeval Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu poolt avaldatud kaardiga oli 13. septembril avaldatud kaardil vastaspoole kontrolli all olev ala taas suurenenud.

USA president Barack Obama ütles Tallinnas peetud kõnes, et NATO peab aitama Ukrainal moderniseerida ja tugevdada oma julgeolekujõude. BBC poolt samal päeval avaldatud kaardil kujutatud piirid ei langenud kokku ametlikul kaardil kujutatutega.

Jätkus eelmisel õhtul alanud valitsusvastaste vägede rünnak Donetski lennuvälja kaitsvate valitsusvägede vastu. Lennuvälja suunast kostvaid suurtükkidest, Gradidest, miinipildujatest ja tankikahuritest väljalastud mürskude plahvatusi oli linnas kuulda hilisõhtuni. Näha oli ka samast suunast tõusvaid suuri suitsusambaid. Lennuvälja kaitsmisel hukkus 3 valitsusvägede sõdurit.

Ukraina piiri ületas 220 väidetavalt humanitaarabilastiga veokit Venemaalt. Pealelõunaks oli osa sõidukeist naasnud Venemaale ning õhtul teatas Venemaa tolliameti esindaja, et kõik sõidukid on naasnud Venemaale.

Kaitseminister Geletei teatel on NATO riigid alustanud relvatarneid Ukrainale.

14. september

Kaitseminister Geletei teatas pressikonverentsil, et luure andmetel asub Ukraina territooriumil enam kui 3000 Venemaa sõjaväelast. Samuti kinnitas Geletei teadet, et NATO riikide relvad on saabumas Ukrainasse. Geletei kinnitas, et Venemaa juhtkond ähvardab Ukrainat taktikalise tuumarelva kasutamisega. Relvaabi mittesaamisel NATO riikidelt, eelkõige USA-lt ja Suurbritannialt, olevat Ukraina sunnitud naasma omaenda tuumarelva väljatöötamise juurde.

Donetski lennuvälja tulistati tankidest ja Gradidest. Õhtuse seisuga oli olukord Donetskis kriitiline, oli hukkunuid ja vigastatud rahuliku elanikkonna seas.

Umbes kell 15 kohaliku aja järgi saabus OSCE erivaatlusmissiooni vaatlejate rühm Donetskis Putilovi turule, mida oli miinipildujatega tulistatud. 20 m kaugusel sündmuskohast nägid nad hukkunud naise keha. Varsti pärast vaatlejate saabumist algas miinipildujatuli, neli mürsku lõhkes 200 m kaugusel seirerühmast. Vaatlejad olid sunnitud eemalduma kilomeetri kaugusele. 10 minuti pärast lõhkes miinipildujamürsk umbes 100 m kaugusel vaatlejatest. Pärast seda olid vaatlejad sunnitud sellest rajoonist lahkuma.

Valitsusvastase relvajõudude esindajate kinnitusel tulistasid valitsuse relvajõud korduvalt suurtükkidest valitsusvastaste positsioone Donetski lähedal Dianivkas. 11 inimest hukkus ja 4 sai haavata. Kell 22.45 sattus valitsusvastase relvajõudude teatel Maloorlivkas tule alla ka Dianivkasse suunduv OSCE missiooni auto.

15. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse igapäevasel pressikonverentsil teatati, et möödunud ööpäeva jooksul ründasid vastaspoole võitlejad valitsusvägede positsioone 15 asulas, hukkunute ja haavatute arv oli täpsustamisel.

Vladimir Putin pidas Venemaa julgeolekunõukogu alaliste liikmete Dmitri Medvedevi, Sergei Ivanovi, Valentina Matvijenko, Nikolai Patruševi, Sergei Šoigu, Aleksandr Bortnikovi, Mihhail Fradkovi ja Boriss Grõzloviga operatiivnõupidamise, presidendi pressisekretäri Dmitri Peskovi teatel arutati olukorda seoses Kagu-Ukraina kriisi rahumeelse reguleerimisega, sealhulgas rõhuga humanitaaraspektidel, ning vahetati arvamusi seoses toimunud kontaktidega Venemaa, Euroopa Liidu ja Ukraina esindajate vahel Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe jõustumise potentsiaalselt negatiivsete tagajärgede asjus Venemaa ja Ukraina majandusele.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel helistas Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Merkeli pressisekretäri Steffen Seiberti sõnul andis Merkel Putinile mõista, et konflikti püsivaks lahendamiseks on vajalik Venemaa vägede täielik väljaviimine Ukrainast ning efektiivne kontroll Ukraina ja Venemaa piiri üle. Venemaa presidendi pressiteenistuse teatel andsid liidrid positiivse hinnangu 12. septembril Brüsselis Venemaa, Euroopa Liidu ja Ukraina ministrite vahel sõlmitud kokkulepetele Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe ellurakendamise edasilükkamisest 1. jaanuarini 2016 ning märkisid, et selle kokkuleppe praktiliste üksikasjade täpsustamiseks on tarvis edasist ühist tööd, vahetasid arvamusi Venemaa-poolsete Euroopa Liidu gaasitarnete tagamise kohta ning leppisid kokku kolmepoolsete konsultatsioonide jätkamises ja vaatlesid Ukraina olukorra arengut, arvestades, et on tähtis, et Ukraina-sisese konflikti osapooled peaksid relvarahust rangelt kinni ning et OSCE relvarahu tõhusalt seiraks.

Lvivi lähistel Lääne-Ukrainas Javorivi polügoonil algasid 26. septembrini kestvad NATO sõjaväeõppused Rapid Trident-2014, millel osaleb umbes 1300 sõjaväelast 15 riigist (Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest, Aserbaidžaanist, Bulgaariast, Gruusiast, Hispaaniast, Kanadast, Leedust, Lätist, Moldovast, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Saksamaalt ja Suurbritanniast).

Ukraina president Petro Porošenko esitas parlamendile ratifitseerimiseks Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe.

Venemaa Habarovski krai valitsus teatas, et kuberner Vjatšeslav Šport kirjutas alla korraldusele kehtestada erakorraline olukord seoses Ukraina territooriumilt saabuvate kodanike arvu kasvuga.

Septembri II pool

16. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul kolm Ukraina sõjaväelast, kaks sai haavata. Pressiesindaja ei osanud vastata ajakirjanike küsimusele eelmisel päeval lubatud hukkunute ja haavatasaanute arvu kohta.

LRV ja DRV teatasid ühtse väejuhatusega "Novorossija ühendatud relvajõudude" moodustamisest.

Venemaa relvajõud jätkasid valitsusvägede positsioonide jälgimist mehitamata õhusõidukitega.

Ukraina parlament võttis kinnisel istungil vastu seadused, mille kohaselt mõned Donetski ja Luhanski oblasti piirkonnad saavad järgnevaks kolmeks aastaks Ukrainas eristaatuse ja suuri kuritegusid mitte toime pannud Valitsusvastaste relvajõudude võitlejad amnestia. Seaduse kohaselt peaksid sõja mõlemad osapooled vabastama võetud vastaspoole vangid ja separatistid lahkuma hõivatud valitsuse hoonetest. 450-liikmelises parlamendis hääletas regionaalse eristaatuse poolt 277 ja amnestia poolt 287 saadikut. Hiljem viidi seaduse teksti sisse muudatusi. Ukraina peaprokurör lisas seaduse kommentaariks, et amnestia ei laiene raskeid vägivaldse iseloomuga kuritegusid (tapmised, vägistamised jms) toime pannud isikutele.

Ukraina Ülemraada ja Euroopa Parlament ratifitseerisid üheaegselt Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe. Ülemraada 381 liikmest hääletasid selle poolt 355, vastu- ja erapooletuid hääli ei olnud, hääletusel ei osalenud 26 saadikut. Parlamendi esimees Oleksandr Turtšõnov kirjutas sellele kohe alla, seejärel saadeti dokument president Petro Porošenkole, kes sellele parlamendisaalis kohe alla kirjutas. Kohe pärast leppe ratifitseerimist mõlema parlamendi poolt tegi president Porošenko Ukraina valitsusele ülesandeks kinnitada 17. septembriks leppe elluviimise plaan ja hakata seda kohe ellu viima, lisades, et leppe elluviimine nõuab mitut edasilükkamatut reformi.

Üks Donetski Rahvavabariigi liidritest, Andrei Purgin, ütles, et seadused on positiivne signaal, kuid nad ei soovi Ukraina koosseisu kuuluda. Donetski RV peaminister Aleksander Zahhartšenko teatas, et nad annavad seadusele oma hinnangu pärast selle allkirjastamist Porošenko poolt ja vene keelde tõlkimist.

17. september

President Petro Porošenko alustas oma Ameerika visiite esimese ametliku visiidiga Kanadasse, kus kohtus peaminister Stephen Harperiga ja esines kõnega Kanada parlamendi ees.

Vladimir Putin hoiatas kirjas Petro Porošenkole Ukrainat Ukraina ja Euroopa Liidu vaheliste lepingute rakendamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest.

Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatel möödusid viimased 24 tundi valitsusvägedele kaotusteta.

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee tunnistas oma otsuses ametlikult Venemaa relvajõudude viibimist Ukrainas ja kutsus Venemaad üles oma vägesid Ukrainast välja viima. Venemaa Välisministeeriumi ametliku esindaja vastus nimetatud avalduse suhtes oli, et see on tühine ("ничтожно"), omab vaid propagandistlikku tähendust ning et Venemaa vägesid Ukraina territooriumil ei ole.

URJKN teatel neutraliseerisid Ukraina Julgeolekuteenistuse üksused koostöös pataljonide "Tšernigov" ja "Aidar" võitlejatega Sjevjerodonetski lähistel asunud vastaspoole võitlejate laagri.

Jätkusid ägedad lahingud Donetski lennuvälja kaitsvate valitsusvägede vastu. Ukraina Julgeolekuameti andmetel võitlesid vastaspoolel GRU-le alluvad Spetsnazi üksused.

Saksamaa eradetektiivibüroo lubas 30 miljonit USA dollarit preemiat Malaisia reisilennuki allatulistamisega seotud teabe eest.

18. september

Ameerikas visiidil viibinud president Petro Porošenko kohtus Valges Majas president Barack Obamaga ning esines Kongressi mõlema koja ühendatud istungil. Kõnes märkis president, et 5. septembril alanud relvarahu jooksul on hukkunud 17 Ukraina sõjaväelast, 67 on saanud haavata.

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus üks Ukraina piirivalvur, kolm valitsusvägede võitlejat sai haavata. Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu teatel toimus Donbassi oblastis 21 Venemaa-meelsete jõudude rünnakut, Luhanski oblastis 14 rünnakut.

OSCE Ukraina erimissiooni koosseisus olevate vaatlejate arvu on kavas suurendada pooleteise kuu jooksul praeguselt umbes 250 inimeselt kuni 500 inimeseni.

Venemaal Astrahanis tungiti kallale BBC võttegrupile, mis uuris VF sõjaväelaste tegevust ja hukkumisi Ukrainas, kannatada sai võttegrupi operaator.

Väidetavalt kinnitas Vladimir Putin telefonivestluses Petro Porošenkoga, et tema väed võivad kahe päevaga vallutada mitte üksnes Kiievi, vaid ka Riia, Vilniuse, Tallinna, Varssavi ja Bukaresti.

19. september

President Petro Porošenkole anti Washingtonis üle Maailmakodaniku auhind ("Global Citizen Award"). Presidendi pressiteenistuse teatel ütles riigipea, et pühendab auhinna neile, kes on andnud oma elu vabaduse ja demokraatia eest.

URJKN info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul kaks Ukraina sõjaväelast, kuus jäi kadunuks.

Võrreldes eelmisel päeval avaldatud kaardiga oli sel päeval Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu poolt avaldatud kaardil valitsusvägede kontrolli all olev ala järjekordselt märkimisväärselt vähenenud, umbes 2000 ruutkilomeetri võrra.

Luhanski lähistel täheldati järjekordse VF relvajõudude soomusmasinate kolonni liikumist.

Ööl vastu 20. septembrit lõppesid Minskis kolmepoolse kontaktgrupi läbirääkimised. Olukorda Donbassis arutanud kontaktgruppi kuulusid Ukraina, Venemaa ja OSCE esindajad. Läbirääkimistesse olid kaasatud ka valitsusvastaste ühenduste esindajad. Kirjutati alla 20. septembril jõustunud memorandumile.

20. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul üks Ukraina sõjaväelane, seitse sai haavata.

Vilniuses ajakirjanike küsimustele vastanud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove nimetas 5. septembril sõlmitud lepet "ainult nime poolest relvarahuks" ("cease-fire in name only").

Valitsusväed lõid tagasi vastaspoole võitlejate järjekordse rünnaku Donetski lennuvälja kaitsvate Ukraina sõjaväelaste vastu.

Kolmas, umbes 200 veokist koosnenud nõndanimetatud "humanitaarabi" kolonn saabus Luhanski asemel Donetskisse. ITAR-TASSi teatel olid laadungiks toiduained, ravimid jms. Ukraina siseministri nõuniku teatel erines kolmas kolonn eelmistest äärmiselt rangete turvameetmete poolest, kusjuures valvet teostasid eranditult VF Relvajõudude eriüksuslased. DRV ja LRV võitlejaid kolonni juurde ei lastud. Infovastupanu andmetel olid lasti hulgas ka elektroonilise sõja ja raadiotehnilise luure jaamad ning lahingumoon.

21. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul kaks Ukraina sõjaväelast, kaheksa sai haavata.

Pressiesindaja teatel oli 12. septembri seisuga aprillis alanud "terrorismivastase operatsiooni" (ATO) jooksul hukkunud 873 Ukraina sõjaväelast. Luure andmetel oli selle aja jooksul hukkunud umbes 2000 VF sõjaväelast.

Hukkunud sõjaväelastele teostatud kohtumeditsiiniliste ekspertiiside arvu järgi võib hukkunud Ukraina sõjaväelaste arv olla umbes 2000, millele võivad lisanduda seni veel leidmata surnukehad.

URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel jätsid valitsusväed maha Ždanivka, Rozivka ja Junokomunarivski asula.

22. september ^kaart

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus kaks Ukraina sõjaväelast, kaks sai haavata.

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel on Donbassis kasvanud valitsusvastaste rühmituste omavaheliste relvastatud kokkupõrgete arv. Donetskis hukkus relvastatud rühmituste "Oplot" ja "Kalmius" omavahelises kokkupõrkes viis rühmituse "Kalmius" võitlejat.

23. september

Möödunud ööpäeva jooksul ei hukkunud ühtegi Ukraina sõjaväelast. Möödunud ööpäeva eripäraks oli ka see, et Ukraina piirivalvurite ja valitsusvastaste jõudude vahel ei toimunud ühtegi relvastatud kokkupõrget.

Dnipropetrovski oblasti administratsiooni teatel asub sõjatsooniga piirnevate oblastite surnukuurides üle tuhande langenud Ukraina sõjaväelase, kellest 552 isikut on senini tuvastamata.

President Porošenko ja Angela Merkeli vahelises telefonivestluses tõdesid pooled, et konflikti rahumeelse likvideerimise osas võib täheldada edusamme.

Eesti välisminister Urmas Paet teatas humanitaarabi (toiduained) ettevalmistamisest Ida-Ukraina tarbeks. Eestisse saadeti ravile 10 Ukraina sõjaväelast.

24. september

Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel sai viimase ööpäeva jooksul haavata 8 Ukraina sõjaväelast. Võimalik, et OSCE vaatlejate sõidukit tulistati laskerelvadest.

Luhanski oblastis oli valitsusvastaste relvajõudude täieliku kontrolli all kuus rajooni, Donetski oblastis seitse rajooni. Donbassis (Luhanski ja Donetski oblast) on kokku 36 rajooni.

25. september

President Porošenko allkirjastas korralduse Ukraina-Venemaa piiri ajutise sulgemise kohta.

URJKN info-analüütiline keskus avaldas kaardi, millel on kujutatud olukorda lahingute piirkonnas 25. septembri keskpäevase seisuga.

Leedu Vabariigi president Dalia Grybauskaitė väljendas Washington Postile antud intervjuus arvamust, et Venemaa tegevus sarnaneb Iraagi ja Süüria terroristlike rühmituste tegevusega.

Venemaa välisministeerium kasutas Ukrainale kuuluva territooriumi osa suhtes esmakordselt ametlikult sõna "Novorossija", mille peale Ukraina Välisministeerium avaldas oma Facebooki lehel tänu Vikipeediale geograafiaalaste teadmiste eest. Novorossija küla asub Venemaal Primorje krais. Ukrainlaste poolt 1893. aastal rajatud külas elas 2010. aastal 479 inimest. Ukraina välisministeerium märkis, et kui küla elanikud soovivad alustada dialoogi oma ajaloolise kodumaaga, siis on Ukraina meeleldi nõus seda algatust toetama.

26. september ^kaart

Venemaa õiguskaitsja Jelena Vasiljeva andmetel võib hukkunud Ukraina sõjaväelaste arv küündida kaheksa tuhandeni. URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja polkovnik Lõssenko ütles selle teabe kommentaariks, et URJKN-l puuduvad täpsed andmed hukkunud ja teadmata kadunuks jäänud Ukraina sõjaväelaste arvu kohta. Eripataljoni "Donbass" komandör Semen Sementšenko teatas Radio Svobodale antud intervjuus, et Ilovaiski lahingus hukkus üle tuhande Ukraina sõjaväelase.

Vastaspoole relvajõud jätkasid rünnakuid valitsusvägede positsioonidele. Donetski lennujaama kaitsvate valitsusvägede teatel tuli neil möödunud ööpäeva jooksul seista vastu senini kõige intensiivsemale valitsusvastaste relvajõudude rünnakule.

Reuters teatas VF sõjaväelaste osalemisest keskvalitsuse ja valitsusvastaste relvajõudude vahelise puhvertsooni moodustamise kontaktgrupis, Venemaa Välisministeerium väitis, et kohtumist Ukraina sõjaväelaste ja 76 VF sõjaväelase vahel, kus mõlema poole juhiks olid kindrali auastmes sõjaväelased, Donetski oblastis ei toimunud. VF ohvitseride kohalolekut ja osalemist Soledaris toimunud kohtumisel kinnitas hiljem oma Facebooki lehel ka OSCE Ukraina erivaatlusmissioon (SMMU, Special Monitoring Mission to Ukraine).

Donetski lähistel Nõžnja Krõnkas leitud massihaudadega seonduva uurimisega hakkab tegelema ÜRO Inimõiguste Nõukogu ülemkomissari ameti seiremissioon.

17. juulil Donetski oblastis allatulistatud Malaisia reisilennuki 298 pardal olnud inimesest oli tuvastatud 251 hukkunu isik.

27. september

URJKN info-analüütilise keskuse juhataja asetäitja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul üks Ukraina sõjaväelane, kaheksa sõjaväelast sai haavata. Luhanski oblastis Štšastja linnas sai miinipildujarünnakus surma üks tsiviilelanik, 16 sai haavata, kolm neist raskelt.

Hommikul taasalustati Donetski tulistamist suurtükkidest, hukkus üks linnakodanik. Õhtul umbes kella viie paiku taasalustati Novoazovski suunast Mariupoli tulistamist raskerelvadest.

Malaisia transpordiminister teatas Malaisia kavatsusest taotleda ÜRO-lt Malaisia reisilennuki õnnetuskohale rahuvalvajate saatmist, kuna Ukraina pool ei suuda tagada õnnetuskohal ekspertide turvalisust.

28. september

URJKN info-analüütilise keskuse teatel ei hukkunud möödunud ööpäeva jooksul ühtegi Ukraina sõjaväelast, kolm sõjaväelast sai haavata. Valitsusvastased relvajõud näitasid suurimat aktiivsust üles Donetski lennujaama ning Debaltseve ja Štšastja piirkonnas.

Donetski lennujaama kaitsel hukkus päeva jooksul üheksa valitsusvägede võitlejat. Lennujaama lähistel sai tankikahuri mürsust tabamuse valitsusvägede võitlejaid transportinud soomuk. Hukkus 7 valitsusvägede sõdurit, mis on suurim ühes rünnakus saadud kaotus pärast 5. septembril kokkulepitud nn "relvarahu" kehtimahakkamist.

Altševskis kuulutasid valitsusvastaste relvajõudude võitlejad välja sundmobilisatsiooni ja komandanditunni.

Venemaa Föderatsiooni poolt on valitsusvastaste jõududega peetavate relvarahu läbirääkimiste juhiks määratud Venemaa maavägede ülema asetäitja kindralleitnant Aleksandr Lentsov.

29. september ^kaart

URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel hukkus möödunud ööpäeva jooksul üheksa Ukraina sõjaväelast, 27 sõjaväelast sai haavata. Donetski lennujaama kaitsjad tõrjusid ööpäeva jooksul kaks võimsat valitsusvastaste relvajõudude rünnakut. Pressiesindaja kinnitusel hävitati umbes 50 vastaspoole võitlejat.

Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomitee algatas kriminaalasja Donbassis venekeelse elanikkonna suhtes toimepandud genotsiidi asjas.

30. september

URJKN info-analüütilise keskuse pressiesindaja teatel ei hukkunud möödunud ööpäeva jooksul ühtegi Ukraina sõjaväelast, kolm sõjaväelast sai haavata.

NATO ametliku esindaja teatel oli Ukrainas endiselt "sajad Venemaa sõjaväelased, sealhulgas eriüksuste võitlejad". Umbes 20 000 sõdurit oli koondatud Ukraina piiride lähistele. Sealhulgas oli piiride lähedusse paigutatud ka Totška-U lühimaarakettide patareid.

Oktoober

Sündmused alates 1. oktoobrist 2014 on kajastatud artiklis Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember).

Välislingid

• Карта АТО по состоянию на 25 сентября (в динамике). Sõjategevuse kaardid 1. juuli 2014 – 25. september 2014 (klikitavad)
• Ukraine crisis timeline – Ukraina kriisi kronoloogia (Inglise keeles)
• Ukraine v Russia militaries – in 60 seconds [Ukraina ja Venemaa sõjajõudude võrdlus, 60 sekundit video], BBC World News
• Information Resistance Ukraina sündmuste sageli uuendatav kajastus valitsusvälise organisatsiooni Information Resistance'i kodulehel (vene ja inglise keeles)
• Lahingus hukkunud sõjaväelaste loend ukrainakeelses Vikipeedias.
• 6. september 2014. Имена и география российского "груза 200". ФОТО. Sõjas hukkunud Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude võitlejate nimed ja päritolu Infovastupanu lehel.
• 4. oktoober 2014 LostIvan: Russian soldiers and mercenaries lost in Ukraine (561), veebileht Ukrainas kaotatud VF sõdurite ja palgasõdurite kohta (7 keeles)
• John Sweeney. BBC Panorama – Putins Gamble (8/9/14). BBC-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04).