Veepall olümpiamängudel

Veepall on olümpiaprogrammi osa olnud alates II olümpiaadist, mis toimus Pariisis 1900. aastal. Kahel esimesel olümpial ei osalenud riikide rahvusmeeskonnad, vaid üks või mitu neid riike esindavat klubi. 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises võistlesid ainult Ameerika Ühendriikide klubide võistkonnad. Esimesest viiest tiitlist neli võitis Suurbritannia, alates 1932. aastast algas Ungari domineerimine, võites viisteist medalit kahekümne osaluse juures, sealhulgas üheksa kulda.

Naiste veepall lisati olümpiamängude programmi alates 2000. aasta suveolümpiamängudest Sydneys. Naiste turniiril on tugevaimad võistkonnad olnud USA-l, Austraalial, Itaalial ja Hollandil.

Olümpiamängudel aastatel 1932 kuni 1964 domineeris Ungari võistkond, kes võitis seitsmest võimalikust 5 tiitlit. Ungarlased jõudsid 12 järjestikusel olümpiaadil poodiumile, 1928. aasta hõbeda ja 1980. aasta pronksi vahel. Seda perioodi iseloomustas ka veel ühe suure veepalliriigi, Itaalia esilekerkimine. Võideti kuldmedalid 1948. aastal Londonis ja 1960. aastal Roomas.

Ungari 1956. aasta ülestõusu sündmusi silmas pidades oli ungarlaste jaoks eriti oluline matš Nõukogude Liidu rahvuskoondisega 6. detsembril 1956. aastal poolfinaalis, mille ungarlased võitsid 4-0. Veepallimatš lõppes kaklusega, mis basseini verest punaseks värvis. Kahe võistkonna vahel väga vägivaldse erimeelsuste lahendamise ajal pidi kohtunik matši enne lõppu katkestama ja pealtvaatajate rahustamiseks sekkus politsei. Kahe sotsialismimaa omavahelist löömingut hakati hiljem nimetama „vereks basseinis“ või „Melbourne’i vereujulaks“. Need sündmused olid korrelatsioonis tolleaegse poliitilise kontekstiga, 3 nädalat pärast seda, kui Nõukogude armee oli tunginud Ungarisse. Vahetult pärast matši ütles ungarlane Ervin Zádor: Arvasime, et mängime mitte ainult endale, vaid kõigile ungarlastele. See matš oli ainus viis võidelda. Mõni päev hiljem tuli Ungari olümpiavõitjaks. Pärast olümpia lõppu palus suurem osa Ungari veepalluritest poliitilist varjupaika Austraalias, mis ka saadi. Kui teised sportlased naasid hiljem kodumaale, siis Ervin Zádor ainsana ei tulnud enam kunagi Ungarisse tagasi ja suri USA-s 2012. aastal.

Olümpiamängude pika ajaloo jooksul on korraldatud kakskümmend kuus meeste turniiri ja viis naiste turniiri, millest võttis osa üheksateist riiki. Eri võistlustel osalenud sportlasi on olnud 2091 meest ja 215 naist, kokku 2306 sportlast.

Eestlased olümpiamängudel muuda

Mait Riisman tuli NSV Liidu koondises 1980. aastal olümpiavõitjaks.

Veepalli meeste turniirid muuda

Aastatel 1932 kuni 1964 ja 1972 kuni 1984 ei peetud eraldi kuldmedali- ja pronksmedalimänge. Kohad selgusid finaalgrupi mängude põhjal.

Aasta	Korraldaja	Kuldmedali mäng			Pronksmedali mäng			Võistkondi
Aasta	Korraldaja	Kuld	Tulemus	Hõbe	Pronks	Tulemus	4. koht	Võistkondi
1900	Paris	Suurbritannia (Osborne Swimming Club)	7–2	Belgia (Brussels Swimming and Water Polo Club)	Prantsusmaa (Libellule de Paris)	pronksi mängu ei toimunud		8
1904	St. Louis	Veepall oli näidisala			Veepall oli näidisala
1908	London	Suurbritannia	9–2	Belgia	Rootsi		Holland	4
1912	Stockholm	Suurbritannia	8–0	Rootsi	Belgia	5–4	Austria	6
1920	Antwerpen	Suurbritannia	3–2	Belgia	Rootsi	5–0	USA	12
1924	Paris	Prantsusmaa	3–0	Belgia	USA	3–2	Rootsi	13
1928	Amsterdam	Saksamaa	5–2	Ungari	Prantsusmaa	8–1	Suurbritannia	14
1932	Los Angeles	Ungari		Saksamaa	USA		Jaapan	5
1936	Berlin	Ungari		Saksamaa	Belgia		Prantsusmaa	16
1948	London	Itaalia		Ungari	Holland		Belgia	18
1952	Helsinki	Ungari		Jugoslaavia	Itaalia		USA	21
1956	Melbourne	Ungari		Jugoslaavia	NSVL		Itaalia	10
1960	Rooma	Itaalia		NSVL	Itaalia		Jugoslaavia	16
1964	Tokyo	Ungari		Jugoslaavia	NSVL		Itaalia	13
1968	México	Jugoslaavia	13–11 lisaaeg	NSVL	Ungari	9–4	Itaalia	15
1972	München	NSVL		Ungari	USA		Saksa FV	16
1976	Montreal	Ungari		Itaalia	Holland		Rumeenia	12
1980	Moskva	NSVL		Jugoslaavia	Ungari		Hispaania	12
1984	Los Angeles	Jugoslaavia		USA	Saksa FV		Hispaania	12
1988	Seoul	Jugoslaavia	9–7 lisaaeg	USA	NSVL	14–13	Saksa FV	12
1992	Barcelona	Itaalia	9–8 lisaaeg	Hispaania	SRÜ	8–4	USA	12
1996	Atlanta	Hispaania	7–5	Horvaatia	Itaalia	20–18 lisaaeg	Ungari	12
2000	Sydney	Ungari	13–6	Venemaa	Jugoslaavia	8–3	Hispaania	12
2004	Ateena	Ungari	8–7	Serbia	Venemaa	6–5	Kreeka	12
2008	Peking	Ungari	14–10	USA	Serbia	6–4	Montenegro	12
2012	London	Horvaatia	8–6	Itaalia	Serbia	12–11	Montenegro	12
2016	Rio	Serbia	11–7	Horvaatia	Itaalia	12–10	Montenegro	12
2020	Tokyo							12

Veepalli naiste turniirid muuda

Aasta	Korraldaja	Kuldmedali mäng			Pronksmedali mäng			Võistkondi
Aasta	Korraldaja	Kuld	Tulemus	Hõbe	Pronks	Tulemus	4. koht	Võistkondi
2000	Sydney	Austraalia	4–3	USA	Venemaa	4–3	Holland	6
2004	Ateena	Itaalia	10–9 lisaaeg	Saksamaa	USA	6–5	Austraalia	8
2008	Peking	Holland	9–8	USA	Austraalia	9–9 lisaaeg+penaltid: (3–2)	Ungari	8
2012	London	USA	8–5	Hispaania	Austraalia	13–11 lisaaeg	Ungari	8
2016	Rio	USA	12–5	Itaalia	Venemaa	12–12 lisaaeg+penaltid: (7–6)	Ungari	8
2020	Tokyo							10

Medalid muuda

Kokku 20 riiki		31	31	32	94
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Ungari	9	3	3	15
2.	Itaalia	4	3	3	10
3.	Suurbritannia	4	0	0	4
4.	Jugoslaavia	3	4	1	8
5.	USA	2	5	4	11
6.	NSVL	2	2	3	7
7.	Hispaania	1	2	0	3
	Horvaatia	1	2	0	3
	Saksamaa	1	2	0	3
10.	Prantsusmaa	1	0	3	4
11.	Austraalia	1	0	2	3
	Holland	1	0	2	3
	Serbia	1	0	2	3
14.	Belgia	0	4	2	6
15.	Venemaa	0	1	3	4
16.	Rootsi	0	1	2	3
17.	Kreeka	0	1	0	1
17.	Serbia ja Montenegro	0	1	0	1
19.	Saksa FV	0	0	1	1
19.	SRÜ	0	0	1	1

Mehed

Kokku 18 riiki		26	26	27	79
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Ungari	9	3	3	15
2.	Suurbritannia	4	0	0	4
3.	Jugoslaavia	3	4	1	8
4.	Itaalia	3	2	3	8
5.	NSVL	2	2	3	7
6.	Horvaatia	1	2	0	3
6.	Saksamaa	1	2	0	3
8.	Hispaania	1	1	0	2
9.	Prantsusmaa	1	0	3	4
10.	Serbia	1	0	2	3
11.	Belgia	0	4	2	6
12.	USA	0	3	3	6
13.	Rootsi	0	1	2	3
14.	Venemaa	0	1	1	2
15.	Serbia ja Montenegro	0	1	0	1
16.	Holland	0	0	2	2
17.	Saksa FV	0	0	1	1
17.	SRÜ	0	0	1	1

Naised

Kokku 7 riiki		5	5	5	15
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	USA	2	2	1	5
2.	Itaalia	1	1	0	2
3.	Austraalia	1	0	2	3
4.	Holland	1	0	0	1
5.	Hispaania	0	1	0	1
5.	Kreeka	0	1	0	1
7.	Venemaa	0	0	2	2