Vadim Valentinovitš Zagladin (vene keeles Вадим Валентинович Загладин; 23. juuni 1927 Moskva21. november 2006 Moskva) oli Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja NLKP tegelane.

Hariduse omandas Vadim Zagladin Nõukogude Liidu Siseministeeriumi alluvuses tegutsenud Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis, lõpetades selle ajaloolasena.

Pärast instituudi lõpetamist töötas Vadim Zagladin samas kõrgkoolis õppejõuna ning oli ajakirjanik väljaannetes Novoje Vremja ("Новое время") ja Problemõ Mira i Sotsializma ("Проблемы мира и социализма").

1964. aastal asus Vadim Zagladin tööle konsultandina välissuhete alal, töötades NLKP Keskkomitee rahvusvaheliste suhete osakonnas. Konsultandi ametikohalt tõusis ta osakonna juhataja esimeseks asetäitjaks. Ühtlasi juhtis ta paljude aastate kestel põhitöö kõrvalt NLKP Keskkomitee Sotsiaalteaduste Instituudi rahvusvahelise töölisliikumise probleemide õppetooli ja oli aastatel 19791989 ka Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu välissuhete komisjoni sekretär.

Vadim Zagladin oli Nõukogude Liidu juhtivaid eksperte Euroopa riikide alal. Erilist huvi tundis ta Prantsusmaa vastu. Oma ametikohal suhtles ta vahetult kõigi NLKP KK peasekretäridega alates Leonid Brežnevist, kuni Mihhail Gorbatšovini.

Rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja asetäitja ametikohalt viidi ta 1988. aastal üle Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Mihhail Gorbatšovi nõunikuks. Hiljem nõustas ta Gorbatšovi kui Nõukogude Liidu presidenti, jäädes ametisse Nõukogude Liidu likvideerimiseni aastal 1991. aastal.

1992. aastal, kui asutati Gorbatšovi Fond, jätkas Zagladin fondis tööd Mihhail Gorbatšovi nõunikuna. Sellel ametikohal oli tema peamiseks tegevussuunaks suhete arendamine Itaalia ja Vatikaniga.

Vadim Zagladin oli ajalooteaduse kandidaat, filosoofiadoktor ja Venemaa Teaduste Akadeemia tegevliige. Ta valdas prantsuse, saksa ja inglise keelt. Zagladin avaldas elu jooksul mitu raamatut ja ligi 300 artiklit. Tema isiklik arhiiv, milles sisaldub umbes 500 dokumenti, on kasutatav Gorbatšovi Fondi lugemissaalis Moskvas.

Välislingid

muuda