Võrumaa metsavennad

Võrumaa metsavennad kujutasid endast tõsiseltvõetavat jõudu ja neid saadeti hävitama suured nõukogude julgeoleku üksused, mis tõi kaasa mitu julgeolekujõudude ja metsavendade vahelisi lahinguid. Kuigi kaotusi nendes lahingutes kandsid mõlemad pooled, lõppes enamik neist nõukogude julgeolekujõudude jaoks suuremate kaotustega.[viide?]

Erinevate allikate kohaselt oli Võrumaal metsavendi rohkem kui teistes Eesti maakondades.

Rõuge valdRedigeeri

 
Mälestuskivi Lükka punkrilahingus langenud metsavendadele

Rõuge valla ja üldse Võrumaa üks tuntumaid metsavendi oli Auleid Toomsalu. Ta tegutses koos oma metsavendade salgaga Võrumaa lääneosas Rõuge ümbruses. Toomsalu oli pärit vaesest perest, tema isa oli osa võtnud Eesti Vabadussõjast ja tasuks selle eest sai pere omale talu. Kui algas Vene okupatsioon, hoidus Auleid mobilisatsioonist Nõukogude armeesse, ning läks end metsa selle tõttu varjama. Naine, kes oli kunagi Auleidi tahtnud, aga tema poolt ära põlatud, läks julgeolekusse ja rääkis, kus Auleid koos oma salgaga end varjab. Auleidi mindi ümber piirama, kuid sai sealt välja. Ta lõi paljudes Võrumaa ja Põhja-Läti kohtades lahinguid. Auleid sai teada, et külapoodi on tulnud suures koguses kaupa ja läks seda röövima, samal ajal varitses teda julgeolekusõdurid. Jälle sai Auleid ilma kaotusteta põgenema. Ta sai kogu Võrumaal väga tuntuks.

Sõmerpalu valdRedigeeri

Osula lahing oli Sõmerpalu vallas Osula külas 1. aprillil 1946 Meretsi talus metsavendade ja nõukogude julgeolekujõudude vahel toimunud lahing oli üks suurimaid maakonnas.

Lahingust võttis osa 7 metsavenda. Grupis oli viis meest ja 2 naist. Julgeoleku sõdureid oli aga palju rohkem täpne arv on teadmata. Lahing kestis 7 tundi, aga kuna lahingu lõpus lõppes metsavendadel laskemoon ja julgeolekusõdurid kasutasid leekkuule, süttis maja põlema. Kaks metsavenda said surma lahingu käigus, ülejäänud põlesid majja sisse.

Põlenud maja ahjulõõrist leiti kiri, kus oli tekst:

Eesti rahvas!
Täna, 1. aprillil 1946. aastal meie, eesti partisanid, võitlesime eesti rahva reeturite vastu. Pidasime vastu kuuekesi
umbes ~8 tundi. Eesti rahvas, võidelge niisama kindlalt eesti rahva vabaduse ja sõltumatuse eest
Elagu vaba Eesti ja eesti rahvas.
Tervitab Avo Pruus.

Misso valdRedigeeri

SaikaRedigeeri

 
Saikal langenud metsavendade mälestuskivi

Misso valla kõige suurem ja verisem lahing metsavendade ja julgeoleku vahel oli Saika punkrilahing, mis toimus Saika küla metsas 7. märtsil 1951.

Lahingust võttis osa 8 metsavenda ja mitu veoautotäit julgeolekumehi. Julgeolekumehed olid Vastseliina alevikust ja tulid punkrit vallutama kahelt poolt. Mauri külast suunaga Saikale ja Rebäse külast suunaga Saikale.

Rünnatavas punkris olid metsavennad: Lembit Tullus, Rudolf Tomba, Roland Uibo, Evald Keir, August Kuus, Richard Vähi, Voldemar Visk ja Raimund Pild.

Umbes kella 10 ajal hakkas metsast lähedal asuvatesse küladesse kostma püssipauke ja automaadivalanguid. Lahing oli verine, see kestis paar tundi ning selles hukkusid metsavennad Tullus, Tomba, Visk, Keir ja Pild. Kui lahing hakkas lõppema, oli kaheksast metsavennast järel vaid kolm. Nad osutasid veel visa vastupanu, kuid peagi hakkasid nad taanduma. Neil õnnestus tulevahetuse käigus ennast ühest küljest läbi murda. Kolmekesi jooksid nad sadakond meetrit, jälitavad julgeoleku mehed tulistasid neid pidevalt, kuni Roland Uibole saadi pihta. Nii pääsesid piiramisrõngast välja ainult August Kuus ja Richard Vähi, seejuures sai Vähi haavata. Nad jooksid ühte metsatallu, võtsid sealt hobuse ja põgenesid metsa.

Julgeoleku mehed olevat läinud metsa mitme veoautoga ja tulnud tagasi vaid ühe veoauto täie meestega. Julgeolek kaotas umbes 30 meest surnute või haavatutena. Langenud metsavennad viidi julgeoleku kuuri, kus omakseil kästi tulla neid tuvastama. Metsavennad maeti Vastseliina lähistele sohu.

August Kuus ja Richard Vähi suutsid ennast kaks aastat veel varjata, kuni langesid samuti verises lahingus Puutli küla juures.

Langenud julgeolekusõdurid aga maeti Eestis eri kohtadesse laiali, et jätta mulje, et neid sai surma väga vähe.

RebäseRedigeeri

Enne Saika punkrilahingut piirati ümber ka kolm Rebäse külas varjuvat metsavenda. Kuna nendel metsavendadel puudus praktiliselt relvastus ja laskemoon, andsid nad ennast ilma vastupanuta julgeoleku kätte vangi.

Vastseliina valdRedigeeri

Vastseliina valla kõige suurem Puutli punkrilahing toimus 29. märtsil 1953 Võru maakonnas Vastseliina vallas. Loosi ja Puutli küla lähedal metsas punkris varjasid end 1953. aastani kaheksa metsavenda (viis meest ja kolm naist).

Julgeolekumehed korraldasid 29. märtsil algusega kell 9 punkris olevatele metsavendadele haarangu. Punkri piiramine kestis peaaegu kolm tundi. Metsas oli võimas tulevahetus.

Lahingus hukkusid metsavennad Richard Vähi, Karl Kaur, August Kuus, August Kurra, Leida Grünthal, Endel Leimann, Lehte-Kai Ojamäe ja Ilse Vähi. Haavata saanud metsavennad lasid end granaadiga õhku, et vältida vaenlase kätte langemist.

Julgeolekujõudude kaotused olid aga palju suuremad. Nad kaotasid 20 meest surnutena ja haavatutena. R. Vähi ja A. Kuus olid osalenud 7. märtsil 1951 ka Saika punkrilahingus, pääsedes sealt aga minema. Pärast lahingut punker põletati julgeoleku poolt. Langenud metsavennad viidi äratundmiseks julgeolekusse ja maeti hiljem Ristimäe metsa sooserva.

Selles punkris langenud metsavendadele on püstitatud ausammas ja igal aastal korraldab mälestusürituse Kaitseliit.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri