Uvaravičy
Uvaravičy (transkribeerituna Uvaravitšõ, poola Uwarowicze) on alev Valgevenes Homieli oblastis Buda-Kašalova rajoonis, Uvaravičy külanõukogu halduskeskus. Alev asub Vuza jõe kaldal, oblasti keskusest Homielist 25 ja rajooni keskusest Buda-Kašalovast 21 kilomeetri kaugusel.
| Uvaravičy | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
  Uvaravičy lipp
Uvaravičy vapp
| |||||
| Pindala | 4,790367 km² | ||||
| Elanikke | 2284 (2018)[1] | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 52° 36′ N, 30° 44′ E | ||||
  | |||||
Alevis on lastekodu. Uvaravičy juures on savi leiukoht, seal valmistatakse ehitusmaterjale. Haridust annavad keskkool ja muusikakool, alevis on postkontor, kultuurimaja ja kaks raamatukogu.
Elanikkond muuda
|
|
Ajalugu muuda
Piirkonna varasest asustatusest annavad märki alevi juures asuv linnamägi, 34 kurgaani ja I aastatuhande esimesest poolest Kiievi-Vene ajani kasutusel olnud asulakoht.
Uvaravičy kohta on kirjalikke teateid aastast 1483. Kuni XVI sajandi alguseni kuulus see Možaiskite valduses olnud Tšernigovi-Starodubi vürstiriiki. Hiljem läksid Možaiskid Moskva poolele üle, mis tõi kaasa sõja ja vürstiriigi valduste jagunemise Rzeczpospolita ja Moskva vahel, mille käigus sõlmitud lepetes märgiti üles ka kõik vürstiriigi alal asunud asulad. Jätkuv vaenutegevus tõi aga kaasa sealsete alade asustuse järsu vähenemise.
Seoses territoriaal-administratiivse reformiga aastail 1565–1566 hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda.[2] 1540. aastatel ehitati sinna ka õigeusu kirik.[3] Küla oli Poola krooni valduses.
Seoses Poola jagamisega läks asula 1772. aastal Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu Gomeli maakonda. 1852. aastal sai sellest alev. 1825. aastal hakkasid alevis tegutsema veski ja vanutuskoda, 1859. aastal lisandus veel üks veski. 1860. aastal rajati sinna suhkruvabrik ja viinaköök. 1864. aastal hakkas Uvaravičys tööle kool. 1876. aastal valmis uus kivist kirikuhoone. Aastail 1878 ja 1880 rajati asulasse telliselöövid. 1884. aastal oli alevis magasiait. 1897. aastal oli alevis postkontor, kõrts, sepikoda, viis tuulikut, kaks kooli (kihelkonnakool ja semstvokool), kaks juudi palvemaja ja 18 poodi. Alevis oli ka paberivabrik ja tikandeid valmistav ettevõte. Alevi juures asus samanimeline karjamõis, kus olid kruubiveski ja viinaköök. Strešynis peeti kaks korda aastas laata. 1909. aastal tegutses alevis hoiu-laenuühistu.
1918. aastal hakkas asula kuuluma Valgevene rahvavabariiki, 1919. aastal võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et alev kuulub Valgevene koosseisu.[4] Reaalselt läks Uvaravičy Valgevene NSV koosseisu 1926. aastal, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus. Samal aastal moodustati seal sovhoos.
Aastal 1934 asusid Uvaravičys masina-traktorijaam, viinavabrik, tellisevabrik, pagaritöökoda, õlitehas, trükikoda, tuulik ja veski. Aastal 1938 sai vahepeal alevi staatuse kaotanud asula taas aleviks.
17. oktoobrist 1941 kuni 27. novembrini 1943 oli alev Saksa okupatsioonivägede kontrolli all, kes hukkasid 247 sealset elanikku. Praegune puidust kirikuhoone valmis 1945. aastal. 1962. aastal liideti asula Buda-Kašalova rajooniga.
-
Kultuurimaja -
Söökla
Tuntud elanikke muuda
- Aaron Zeitlin – juudi kirjanik
- Jaŭsiej Majsiejenka – valgevene kunstnik
- Volha Aŭramienka – valgevene õpetaja
Viited muuda
- ↑ Численность населения на 1 января 2018 г. и среднегодовая численность населения за 2017 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа. Нацыянальны статыстычны камітэт Рэспублікі Беларусь
- ↑ Вялікі гістарычны атлас Беларусі Kd.2, lk. 113.
- ↑ Гарады і вёскі Беларусі. Энцыкл. Kd. 1. Кн. 1. — Менск, 2004.
- ↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uvaravičy |