Homiel
Homiel (transkribeerituna ning venepäraselt Gomel) on elanike arvult teine linn Valgevenes. Ta on Homieli oblasti keskus.
Homiel | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
[ h'omel ] | |||||
| |||||
![]() | |||||
| |||||
Pindala |
135 km² ![]() | ||||
Elanikke |
501 802 (1.01.2023)[1] ![]() | ||||
| |||||
Koordinaadid | 52° 27′ N, 30° 59′ E | ||||
Ajalugu muuda
- 1142 – asulat mainiti esimest korda kroonikais; linn kuulus Tšernigovi vürstiriiki
- 1157 – läks linn lühikeseks ajaks Smolenski vürstiriigi alla
- 1335. aastast oli Homiel Leedu suurvürstiriigi koosseisus
- 1500–1537 oli Homiel Moskvaga peetud sõdade keskmes; linn jäi Leedule
- 1537 sai linnast staarostkonna keskus; linn kindlustati – ehitati tugev puitlinnus
- 1595 oli linn haaratud Severin Nalivaiko juhitud kasakaülestõusust
- 1648–1654 peetud sõdades langes mitu korda kasakate kätte
- 1772 – Homiel läks Venemaa koosseisu ning sai 1834. aastani Rumjantsevite eraomandiks
- 1852 – sai maakonnakeskuseks
- 1919. aasta 1. jaanuaril välja kuulutatud Valgevene NSV-s oli Homiel üks seitsmest rajoonikeskusest
- 25. november 1919 – Homielist sai kubermangukeskus Vene SFNV-s
- 1926 – laiendati Valgevene NSV piire ida suunas ja Homielist sai kuni 1930. aastani ringkonnakeskus Valgevene NSV-s ja 1938. aasta algusest oblastikeskus
- Teise maailmasõja ajal hävis 80% linnast, rahvaarv vähenes enam kui üheksa korda.[2]
Rahvastik muuda
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Homieli elanikest valgevenelasi 83,42%, venelasi 10,85%, ukrainlasi 3,11% ja juute 0,35%. Valdavalt suheldakse ja aetakse linnas ametlikke asju vene keeles.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Численность населения на 1 января 2023 г. и среднегодовая численность населения за 2022 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов,
- ↑ "Kõik Homielist". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2017. Vaadatud 15. jaanuaril 2013.
Välislingid muuda
- Homieli linna täitevkomitee ametlik leht
- Linnast portaalis Radzima.org (inglise, valgevene, vene ja poola keeles)
- Ilm Homielis