Buda-Kašalova

Buda-Kašalova (valgevene-eesti transkriptsioonis Buda-Kašaljova, poolakeelne nimekuju Buda Koszelewska) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Buda-Kašalova rajooni halduskeskus. Buda-Kašalova asub merepinnast 147 meetri kõrgusel, Homieli linnast 48 ja Minskist 256 kilomeetri kaugusel.

Buda-Kašalova

valgevene Буда-Кашалёва * / Buda-Kašalova Buda-Kašaljova
vene Буда-Кошелёво Buda-Košeljovo

Coat of Arms of Buda-Kašalova, Belarus.svg
Buda-Kašalova vapp
Flag of Buda-Kašalova.svg
Buda-Kašalova lipp

Pindala: 7,0049 km²
Elanikke: 8 683 (2018)[1]

Koordinaadid: 52° 43′ N, 30° 34′ E
Buda-Kašalova (Valgevene)
Buda-Kašalova

Linna läbib raudtee. Seal asub linakombinaat, Buda-Kašalovas valmistatakse mööblit, seal on juustutehas, õlivabrik, linnuvabrik, konservitehas, leivatehas.

Haridust annavad kaks keskkooli, muusikakool ja laste spordikool. Lisaks annab haridust veel agraartehnoloogiline kolledž.

ElanikkondRedigeeri

  • 487 (1897)
  • 3 400 (1939)
  • 4 600 (1959)
  • 7 200 (1969)
  • 8 900 (1991)
  • 9 500 (2006)
  • 9 400 (2008)
  • 8 551 (2016)
  • 8 683 (2018)

Aastal 1939 elas Buda-Kašalovas 2562 valgevenelast, 496 juuti, 129 venelast ja 88 ukrainlast.[2]

AjaluguRedigeeri

Asula kohta on esimesed kirjalikud teated aastast 1824. Toona kandis see lihtsalt Buda nime, asudes Kašalova mõisa maadel ja Kašalova vallas.

Aastal 1873 avati Liibavi-Romno raudtee. Küla juurde rajati aastal 1877 raudteejaam, mis hakkas kandma nime Buda-Kašalova. Raudteejaama järgi nimetati ümber ka Buda küla, kuigi kohalikud jätkasid paiga Budaks kutsumist. Raudteejaam kujunes tähtsaks puidu väljaveo paigaks, nii rajati selle juurde ka telegraafijaam ja aastal 1888 puidutöötlemisettevõte.

Aastal 1897 oli Buda-Kašalovas tuulik ja magasiait, seal asusid kõrts ja pood ning tegutses kihelkonnakool. Aastal 1911 avati kooli juures raamatukogu.

Aastal 1918 hakkas asula kuuluma Valgevene rahvavabariiki, aastal 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et alev kuulub Valgevene koosseisu.[3] Reaalselt läks Buda-Kašalova Valgevene NSV koosseisu aastal 1924, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus. Aastal 1930 sai külast kohaliku kolhoosi keskasula, aastal 1932 avati seal masina-traktorijaam.

Aastal 1938 sai asula alevi staatuse. 15 augustist 1941 kuni 27 novembrini 1943 oli alev saksa vägede valduses. Detsembris 1941 hukkasid karitussalklased 485 alevi elanikku. Linnaõigused sai Buda-Kašalova aastal 1971. Aastal 1995 rajati linna õigeusu kirik.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri