Ubuntu

Debianil põhinev Linuxi opsüsteem
 See artikkel räägib Linuxi distributsioonist; üldmõiste kohta vaata artiklit Ubuntu (filosoofia)

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldurGNOME, üks veebibrauserFirefox, üks meiliprogrammThunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu
Ubuntu 22.10 (Kinetic Kudu)
Ettevõte/arendaja Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation
OS-i tootepere GNU/Linux
Lähtekoodi tüüp vaba ja avatud
Algne versioon 2004
Stabiilne väljalase 24.04.1 LTS / 29.08.2024 Muuda Vikiandmetes
Uuendamismeetod APT
Paketihaldur dpkg, Snappy
Tuuma tüüp monoliitne kernel
Vaikekasutajaliides GNOME
Veebisait http://www.ubuntu.com

"Ubuntu" on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon.[viide?] 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.[viide?]

2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites.[viide?] Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.[viide?]

Ubuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamiseks: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.

Ubuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul käitada.

Paigaldus ja süsteeminõuded

muuda

Süsteeminõuded on Ubuntu toodete puhul erinevad. Ubuntu töölauarakenduses 16.04 LTS on soovitatud arvuteid, millel on vähemalt 2 GHz kahetuumaline protsessor, 2 GB RAM ja 25 GB vaba kettaruumi. Väiksemate võimsusega arvutite jaoks on ka teisi Ubuntu levikuid nagu Lubuntu ja Xubuntu. Alates versioonist 12.04, toetab Ubuntu ARM-arhitektuuri. Ubuntu on saadaval ka Poweril, kuid mittepiiravalt toetatud on varasem PowerPC arhitektuur ning nüüd on uuemad Power Architecture'i protsessorid (POWER8) toetatud.

Laua- ja sülearvutid[1] Serverid[2]
Protsessor 2 GHz (x64) 300 MHz (x86)
Muutmälu 4 GB 256 MB
Kõvaketta maht 25 GB 700 MB
Videokaart VGA, 1024×768 VGA, 640×480

Versioonid

muuda
 
Ubuntu 20.04 LTS (Focal Fossa)
 
Ubuntu 18.04 LTS (Bionic Beaver)
 
Ubuntu 16.04 LTS (Xenial Xerus)

Esimene Ubuntu versioon anti välja 20. oktoobril aastal 2004[3].

Uusim versioon, 20.10 (Groovy Gorilla), lasti välja 22. oktoobril 2020. Järgmine versioon, 21.04 (Hirsute Hippo), tuleb välja 22. aprillil 2021.

Uued versioonid väljastatakse regulaarselt iga kuue kuu tagant. Tavalisi väljalaskeid toetatakse kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele. Täiendused võivad hõlmata ka programmiuuendusi. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant[4], toetatakse 5 aastat.[5]

Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaskeaasta ja -kuu numbrist. Näiteks, 19.10 tähendab, et see versioon lasti välja oktoobrikuus aastal 2019.

Igal versioonil on ka oma koodnimi, mis koosneb kahest sõnast. Esimene neist on omadussõna ja teine nimisõna ning need algavad sama tähega. Kui välja arvata kolm esimest versiooni, siis kõik ülejäänud koodnimed algavad tähestiku nii mitmenda tähega kui mitmes Ubuntu versioon see on. Nõnda on suhteliselt lihtne kindlaks teha, missugune kahest Ubuntu versioonist on uuem, samuti versiooninimesid meelde jätta. Kõnekeeles kasutatakse versioonist rääkides harilikult üksnes selle esimest sõna, omadussõna.

Ubuntu versioon 10.10 avaldati 10. oktoobril 2010. Sellega tehti erand kombest avaldada versioon väljalaskekuu teisel poolel, et tähistada huvitavat kuupäeva (10-10-10). Ühtlasi tähistab kahendsüsteemis kirjutatud arv 101010 kümnendsüsteemi arvu 42. Douglas Adamsi sarjas "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" tähistab arv 42 "vastust lõplikule küsimusele elu, universumi ja kõige kohta".

Värv Tähendus
Punane Vana väljalase, tugi lõpetatud
Kollane Vana väljalase, toetatud
Roheline Praegune väljalase
Sinine Tulevane väljalase
Versioon Väljalase Koodnimi Toetatud kuni
Lauaarvutid Serverid
4.10 20. oktoober 2004 Warty Warthog 30. aprill 2006
5.04 8. aprill 2005 Hoary Hedgehog 31. oktoober 2006
5.10 13. oktoober 2005 Breezy Badger 13. aprill 2007
6.06 LTS 1. juuni 2006 Dapper Drake 14. juuli 2009 1. juuni 2011
6.10 26. oktoober 2006 Edgy Eft 25. aprill 2008
7.04 19. aprill 2007 Feisty Fawn 19. oktoober 2008
7.10 18. oktoober 2007 Gutsy Gibbon 18. aprill 2009
8.04 LTS 24. aprill 2008 Hardy Heron 12. mai 2011 9. mai 2013
8.10 30. oktoober 2008 Intrepid Ibex 30. aprill 2010
9.04 23. aprill 2009 Jaunty Jackalope 23. oktoober 2010
9.10 29. oktoober 2009 Karmic Koala 30. aprill 2011
10.04 LTS 29. aprill 2010 Lucid Lynx 9. mai 2013 30. aprill 2015
10.10 10. oktoober 2010 Maverick Meerkat 10. aprill 2012
11.04 28. aprill 2011 Natty Narwhal 28. oktoober 2012
11.10 13. oktoober 2011 Oneiric Ocelot 9. mai 2013
12.04 LTS 26. aprill 2012 Precise Pangolin 26. aprill 2017
12.10 18. oktoober 2012 Quantal Quetzal 16. mai 2014
13.04 25. aprill 2013 Raring Ringtail 27. jaanuar 2014
13.10 17. oktoober 2013 Saucy Salamander 17. juuli 2014
14.04 LTS 17. aprill 2014 Trusty Tahr 30. aprill 2019
14.10 23. oktoober 2014 Utopic Unicorn 23. juuli 2015
15.04 23. aprill 2015 Vivid Vervet 4. veebruar 2016
15.10 22. oktoober 2015 Wily Werewolf 28. juuli 2016
16.04 LTS 21. aprill 2016 Xenial Xerus aprill 2021
16.10 13. oktoober 2016 Yakkety Yak 20. juuli 2017
17.04 13. aprill 2017 Zesty Zapus 13. jaanuar 2018
17.10 19. oktoober 2017 Artful Aardvark 19. juuli 2018
18.04 LTS 26. aprill 2018 Bionic Beaver aprill 2023
18.10 18. oktoober 2018 Cosmic Cuttlefish 18. juuli 2019
19.04 18. aprill 2019 Disco Dingo 23. jaanuar 2020
19.10 17. oktoober 2019 Eoan Ermine 17. juuli 2020
20.04 LTS 23. aprill 2020 Focal Fossa aprill 2025
20.10 22. oktoober 2020 Groovy Gorilla juuli 2021
21.04 22. aprill 2021 Hirsute Hippo jaanuar 2022

Turvalisus

muuda

Ubuntu eesmärgiks on olla turvaline "väljaspool kasti". Kasutajaprogrammid töötavad vaikimisi madalate privileegidega ja ei saa rikkuda operatsioonisüsteemi ega teiste kasutajate faile. Tugevama turvalisuse jaoks kasutatakse "sudo" vahendit, et määrata administratiivsete ülesannete täitmiseks ajutised privileegid, mis võimaldavad administraatori kontol jääda lukustatuks ja aitab seega ära hoida kogenematute kasutajate tahtmatut katastroofilist süsteemi muutumist või turvaaukude avamist. Enamik võrguportidest on vaikimisi suletud, et vältida häkkimist. Sisseehitatud tulemüür võimaldab lõppkasutajatel kontrollida juurdepääsu süsteemile. Tulemüüri konfigureerimiseks on saadaval ka graafiline kasutajaliides (GUI). Ubuntu kompileerib oma pakette, kasutades selleks kompilaatori GCC funktsioone, nagu PIE ja puhvri ületäitumiskaitse, mis suurendavad oluliselt turvalisust. Ubuntu toetab ka kogu ketta krüpteerimist ning kodu- ja erakataloogide krüpteerimist.

Iseloomustus

muuda

Ubuntu kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda. See on lihtne ja intuitiivne kasutajaliides, mis pakub täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja veebibrauser Mozilla Firefox. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitme samalaadse programmi eelpaigaldamisest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD-d või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-ketast.

Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikaspruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimude kunsti), millel pole ühtegi ikooni. Tavapärased töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs ja töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda ekraani vasakus ääres asuval tegumiribal.

Ubuntut on võimalik laialdaselt isikupärastada.

Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (Estobuntu). Kasutajad saavad Launchpadi kaudu saata Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid.

Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub utiliidi sudo[viide?] laialdases kasutamises, mis võimaldab süsteemi hallata ilma turvaohtlikku superkasutaja[viide?] sessiooni käivitamata.[6]

Ubuntu tarkvarapaketid põhinevad Debiani tarkvarapaketil ja mõlemad operatsioonisüsteemid kasutavad samu paketihaldusprogramme. Debiani ja Ubuntu tarkvarapaketid ei ühti ja ühe süsteemi pakette ei saa teises süsteemis kasutada.

Distributsioonid

muuda
  • Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates versioonist 8.04 on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovi korral ise paigaldada.
  • Estobuntu, Eestile mõeldud distributsioon, millel on automaatne id-kaardi tugi, kaubamärgi Kõu mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad.
  • Goobuntu, mida kasutab Google.
  • Kubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel KDE töölauakeskkonda.
  • Lubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel LXDE töölauakeskkonda.
  • Xubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel Xfce töölauakeskkonda.
  • Ubuntu MATE, mis kasutab GNOME-i asemel MATE töölauakeskkonda.
  • Mythbuntu, mis on tihedalt seotud MythTV-ga.
  • Ubuntu Studio, mis keskendub multimeediale.

Variatsioonid

muuda

Lisaks eriti populaarsele Ubuntu Desktopile, mida on võimalik kasutada laua- ja sülearvutites, on Ubuntust variatsioone erinevate platvormide ja kasutusvajaduste jaoks.

  • Ubuntu Business Desktop Remix on mõeldud ettevõtetele mõeldud väljalase, millele on lisatud Adobe Flash, Canonical Landscape, OpenJDK, VMware View ning millest on eemaldatud suhtlusvõrgustike ja failijagamisrakendused, mängud, arendus- ja süsteemitööriistad.
  • Ubuntu Server on mõeldud kasutamiseks serverites ning ei paigalda graafilist kasutajaliidest.[7]
  • Ubuntu TV, mis on mõeldud SmartTV-dele. See võimaldab ligipääsu internetile ja striimida saateid nutitelefonidele, mis kasutavad Androidi, iOS-i või Ubuntut.[8]
  • Ubuntu for Android on mõeldud uuematele Androidi nutitelefonidele ning võimaldab need muuta täisväärtuslikuks arvutiks.[9]

Jagamine

muuda

Ubuntut saab alla laadida ISO failina, mis mahub ühele DVD-le või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-kettale. Kõik versioonid, alates 4.10-st, on tasuta kättesaadavad Ubuntu kodulehelt. Ubuntut paigaldamine on kiire protsess.

Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv, ja proovida saadaolevaid programme. Samuti saab CD abil paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat Debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmele arvutile korraga, ja keeruliste sektsioonimiste tarbeks.

Live CD sisaldab ka Windowsi tasuta ja vaba lähtekoodiga programmide kollektsiooni. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.

Väljalasked jagunevad kaheks: ühed on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teised serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja SPARC-ile ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).

LoCos

muuda

Et jõuda kasutajateni, kes on vähem tehnilised, ja edendada vaistu keskkonnast, on selle jaoks kohalikud kogukonnad, paremini tuntud kui LoCos, kogu maailmas. Alguses oli igal riigil oma LoCo meeskond. Kuid mõnes piirkonnas, eriti USAs ja Kanadas, võib iga riik või provints luua oma meeskonna. LoCo nõukogu kiidab meeskonnad oma jõupingutuste abil üles aidata Ubuntu arendamisel või reklaamimisel.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Ubuntu süsteeminõuded". Vaadatud 29.03.2013.
  2. "Serveritarkvara paigaldamine". Vaadatud 29.03.2013.[alaline kõdulink]
  3. "Ajapõhised väljalasked". Vaadatud 11. jaanuar 2009.
  4. Shuttleworth, Mark. "Blog Archive. The Art of Release". Vaadatud 11. jaanuar 2009.
  5. "Ubuntu 8.04 LTS välja lastud". www.ubuntu.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2010. Vaadatud 11. jaanuar 2009.
  6. Basic Ubuntu Security Guide, Desktop Edition
  7. Ubuntu Server, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  8. Ubuntu TV, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  9. Ubuntu for Android, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014

Välislingid

muuda