Ubuntu
See artikkel räägib Linuxi distributsioonist; üldmõiste kohta vaata artiklit Ubuntu (filosoofia) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2019) |
Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – GNOME, üks veebibrauser – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.
Ubuntu 22.10 (Kinetic Kudu) | |
Ettevõte/arendaja | Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation |
OS-i tootepere | GNU/Linux |
Lähtekoodi tüüp | vaba ja avatud |
Algne versioon | 2004 |
Stabiilne väljalase | 24.04.1 LTS / 29.08.2024 |
Uuendamismeetod | APT |
Paketihaldur | dpkg, Snappy |
Tuuma tüüp | monoliitne kernel |
Vaikekasutajaliides | GNOME |
Veebisait | http://www.ubuntu.com |
"Ubuntu" on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon.[viide?] 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.[viide?]
2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites.[viide?] Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.[viide?]
Ubuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamiseks: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.
Ubuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul käitada.
Paigaldus ja süsteeminõuded
muudaSüsteeminõuded on Ubuntu toodete puhul erinevad. Ubuntu töölauarakenduses 16.04 LTS on soovitatud arvuteid, millel on vähemalt 2 GHz kahetuumaline protsessor, 2 GB RAM ja 25 GB vaba kettaruumi. Väiksemate võimsusega arvutite jaoks on ka teisi Ubuntu levikuid nagu Lubuntu ja Xubuntu. Alates versioonist 12.04, toetab Ubuntu ARM-arhitektuuri. Ubuntu on saadaval ka Poweril, kuid mittepiiravalt toetatud on varasem PowerPC arhitektuur ning nüüd on uuemad Power Architecture'i protsessorid (POWER8) toetatud.
Laua- ja sülearvutid[1] | Serverid[2] | |
---|---|---|
Protsessor | 2 GHz (x64) | 300 MHz (x86) |
Muutmälu | 4 GB | 256 MB |
Kõvaketta maht | 25 GB | 700 MB |
Videokaart | VGA, 1024×768 | VGA, 640×480 |
Versioonid
muudaEsimene Ubuntu versioon anti välja 20. oktoobril aastal 2004[3].
Uusim versioon, 20.10 (Groovy Gorilla), lasti välja 22. oktoobril 2020. Järgmine versioon, 21.04 (Hirsute Hippo), tuleb välja 22. aprillil 2021.
Uued versioonid väljastatakse regulaarselt iga kuue kuu tagant. Tavalisi väljalaskeid toetatakse kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele. Täiendused võivad hõlmata ka programmiuuendusi. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant[4], toetatakse 5 aastat.[5]
Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaskeaasta ja -kuu numbrist. Näiteks, 19.10 tähendab, et see versioon lasti välja oktoobrikuus aastal 2019.
Igal versioonil on ka oma koodnimi, mis koosneb kahest sõnast. Esimene neist on omadussõna ja teine nimisõna ning need algavad sama tähega. Kui välja arvata kolm esimest versiooni, siis kõik ülejäänud koodnimed algavad tähestiku nii mitmenda tähega kui mitmes Ubuntu versioon see on. Nõnda on suhteliselt lihtne kindlaks teha, missugune kahest Ubuntu versioonist on uuem, samuti versiooninimesid meelde jätta. Kõnekeeles kasutatakse versioonist rääkides harilikult üksnes selle esimest sõna, omadussõna.
Ubuntu versioon 10.10 avaldati 10. oktoobril 2010. Sellega tehti erand kombest avaldada versioon väljalaskekuu teisel poolel, et tähistada huvitavat kuupäeva (10-10-10). Ühtlasi tähistab kahendsüsteemis kirjutatud arv 101010 kümnendsüsteemi arvu 42. Douglas Adamsi sarjas "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" tähistab arv 42 "vastust lõplikule küsimusele elu, universumi ja kõige kohta".
Värv | Tähendus |
---|---|
Punane | Vana väljalase, tugi lõpetatud |
Kollane | Vana väljalase, toetatud |
Roheline | Praegune väljalase |
Sinine | Tulevane väljalase |
Versioon | Väljalase | Koodnimi | Toetatud kuni | |
---|---|---|---|---|
Lauaarvutid | Serverid | |||
4.10 | 20. oktoober 2004 | Warty Warthog | 30. aprill 2006 | |
5.04 | 8. aprill 2005 | Hoary Hedgehog | 31. oktoober 2006 | |
5.10 | 13. oktoober 2005 | Breezy Badger | 13. aprill 2007 | |
6.06 LTS | 1. juuni 2006 | Dapper Drake | 14. juuli 2009 | 1. juuni 2011 |
6.10 | 26. oktoober 2006 | Edgy Eft | 25. aprill 2008 | |
7.04 | 19. aprill 2007 | Feisty Fawn | 19. oktoober 2008 | |
7.10 | 18. oktoober 2007 | Gutsy Gibbon | 18. aprill 2009 | |
8.04 LTS | 24. aprill 2008 | Hardy Heron | 12. mai 2011 | 9. mai 2013 |
8.10 | 30. oktoober 2008 | Intrepid Ibex | 30. aprill 2010 | |
9.04 | 23. aprill 2009 | Jaunty Jackalope | 23. oktoober 2010 | |
9.10 | 29. oktoober 2009 | Karmic Koala | 30. aprill 2011 | |
10.04 LTS | 29. aprill 2010 | Lucid Lynx | 9. mai 2013 | 30. aprill 2015 |
10.10 | 10. oktoober 2010 | Maverick Meerkat | 10. aprill 2012 | |
11.04 | 28. aprill 2011 | Natty Narwhal | 28. oktoober 2012 | |
11.10 | 13. oktoober 2011 | Oneiric Ocelot | 9. mai 2013 | |
12.04 LTS | 26. aprill 2012 | Precise Pangolin | 26. aprill 2017 | |
12.10 | 18. oktoober 2012 | Quantal Quetzal | 16. mai 2014 | |
13.04 | 25. aprill 2013 | Raring Ringtail | 27. jaanuar 2014 | |
13.10 | 17. oktoober 2013 | Saucy Salamander | 17. juuli 2014 | |
14.04 LTS | 17. aprill 2014 | Trusty Tahr | 30. aprill 2019 | |
14.10 | 23. oktoober 2014 | Utopic Unicorn | 23. juuli 2015 | |
15.04 | 23. aprill 2015 | Vivid Vervet | 4. veebruar 2016 | |
15.10 | 22. oktoober 2015 | Wily Werewolf | 28. juuli 2016 | |
16.04 LTS | 21. aprill 2016 | Xenial Xerus | aprill 2021 | |
16.10 | 13. oktoober 2016 | Yakkety Yak | 20. juuli 2017 | |
17.04 | 13. aprill 2017 | Zesty Zapus | 13. jaanuar 2018 | |
17.10 | 19. oktoober 2017 | Artful Aardvark | 19. juuli 2018 | |
18.04 LTS | 26. aprill 2018 | Bionic Beaver | aprill 2023 | |
18.10 | 18. oktoober 2018 | Cosmic Cuttlefish | 18. juuli 2019 | |
19.04 | 18. aprill 2019 | Disco Dingo | 23. jaanuar 2020 | |
19.10 | 17. oktoober 2019 | Eoan Ermine | 17. juuli 2020 | |
20.04 LTS | 23. aprill 2020 | Focal Fossa | aprill 2025 | |
20.10 | 22. oktoober 2020 | Groovy Gorilla | juuli 2021 | |
21.04 | 22. aprill 2021 | Hirsute Hippo | jaanuar 2022 |
Turvalisus
muudaUbuntu eesmärgiks on olla turvaline "väljaspool kasti". Kasutajaprogrammid töötavad vaikimisi madalate privileegidega ja ei saa rikkuda operatsioonisüsteemi ega teiste kasutajate faile. Tugevama turvalisuse jaoks kasutatakse "sudo" vahendit, et määrata administratiivsete ülesannete täitmiseks ajutised privileegid, mis võimaldavad administraatori kontol jääda lukustatuks ja aitab seega ära hoida kogenematute kasutajate tahtmatut katastroofilist süsteemi muutumist või turvaaukude avamist. Enamik võrguportidest on vaikimisi suletud, et vältida häkkimist. Sisseehitatud tulemüür võimaldab lõppkasutajatel kontrollida juurdepääsu süsteemile. Tulemüüri konfigureerimiseks on saadaval ka graafiline kasutajaliides (GUI). Ubuntu kompileerib oma pakette, kasutades selleks kompilaatori GCC funktsioone, nagu PIE ja puhvri ületäitumiskaitse, mis suurendavad oluliselt turvalisust. Ubuntu toetab ka kogu ketta krüpteerimist ning kodu- ja erakataloogide krüpteerimist.
Iseloomustus
muudaSelles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Ubuntu kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda. See on lihtne ja intuitiivne kasutajaliides, mis pakub täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja veebibrauser Mozilla Firefox. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitme samalaadse programmi eelpaigaldamisest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD-d või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-ketast.
Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikaspruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimude kunsti), millel pole ühtegi ikooni. Tavapärased töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs ja töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda ekraani vasakus ääres asuval tegumiribal.
Ubuntut on võimalik laialdaselt isikupärastada.
Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (Estobuntu). Kasutajad saavad Launchpadi kaudu saata Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid.
Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub utiliidi sudo[viide?] laialdases kasutamises, mis võimaldab süsteemi hallata ilma turvaohtlikku superkasutaja[viide?] sessiooni käivitamata.[6]
Ubuntu tarkvarapaketid põhinevad Debiani tarkvarapaketil ja mõlemad operatsioonisüsteemid kasutavad samu paketihaldusprogramme. Debiani ja Ubuntu tarkvarapaketid ei ühti ja ühe süsteemi pakette ei saa teises süsteemis kasutada.
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Distributsioonid
muuda- Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates versioonist 8.04 on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovi korral ise paigaldada.
- Estobuntu, Eestile mõeldud distributsioon, millel on automaatne id-kaardi tugi, kaubamärgi Kõu mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad.
- Goobuntu, mida kasutab Google.
- Kubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel KDE töölauakeskkonda.
- Lubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel LXDE töölauakeskkonda.
- Xubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel Xfce töölauakeskkonda.
- Ubuntu MATE, mis kasutab GNOME-i asemel MATE töölauakeskkonda.
- Mythbuntu, mis on tihedalt seotud MythTV-ga.
- Ubuntu Studio, mis keskendub multimeediale.
Variatsioonid
muudaLisaks eriti populaarsele Ubuntu Desktopile, mida on võimalik kasutada laua- ja sülearvutites, on Ubuntust variatsioone erinevate platvormide ja kasutusvajaduste jaoks.
- Ubuntu Business Desktop Remix on mõeldud ettevõtetele mõeldud väljalase, millele on lisatud Adobe Flash, Canonical Landscape, OpenJDK, VMware View ning millest on eemaldatud suhtlusvõrgustike ja failijagamisrakendused, mängud, arendus- ja süsteemitööriistad.
- Ubuntu Server on mõeldud kasutamiseks serverites ning ei paigalda graafilist kasutajaliidest.[7]
- Ubuntu TV, mis on mõeldud SmartTV-dele. See võimaldab ligipääsu internetile ja striimida saateid nutitelefonidele, mis kasutavad Androidi, iOS-i või Ubuntut.[8]
- Ubuntu for Android on mõeldud uuematele Androidi nutitelefonidele ning võimaldab need muuta täisväärtuslikuks arvutiks.[9]
Jagamine
muudaUbuntut saab alla laadida ISO failina, mis mahub ühele DVD-le või vähemalt 1 GB mahutavusega USB-kettale. Kõik versioonid, alates 4.10-st, on tasuta kättesaadavad Ubuntu kodulehelt. Ubuntut paigaldamine on kiire protsess.
Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv, ja proovida saadaolevaid programme. Samuti saab CD abil paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat Debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmele arvutile korraga, ja keeruliste sektsioonimiste tarbeks.
Live CD sisaldab ka Windowsi tasuta ja vaba lähtekoodiga programmide kollektsiooni. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.
Väljalasked jagunevad kaheks: ühed on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teised serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja SPARC-ile ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).
LoCos
muudaEt jõuda kasutajateni, kes on vähem tehnilised, ja edendada vaistu keskkonnast, on selle jaoks kohalikud kogukonnad, paremini tuntud kui LoCos, kogu maailmas. Alguses oli igal riigil oma LoCo meeskond. Kuid mõnes piirkonnas, eriti USAs ja Kanadas, võib iga riik või provints luua oma meeskonna. LoCo nõukogu kiidab meeskonnad oma jõupingutuste abil üles aidata Ubuntu arendamisel või reklaamimisel.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Ubuntu süsteeminõuded". Vaadatud 29.03.2013.
- ↑ "Serveritarkvara paigaldamine". Vaadatud 29.03.2013.[alaline kõdulink]
- ↑ "Ajapõhised väljalasked". Vaadatud 11. jaanuar 2009.
- ↑ Shuttleworth, Mark. "Blog Archive. The Art of Release". Vaadatud 11. jaanuar 2009.
- ↑ "Ubuntu 8.04 LTS välja lastud". www.ubuntu.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2010. Vaadatud 11. jaanuar 2009.
- ↑ Basic Ubuntu Security Guide, Desktop Edition
- ↑ Ubuntu Server, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
- ↑ Ubuntu TV, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
- ↑ Ubuntu for Android, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Ubuntu |
- Ubuntu Linuxi koduleht
- Eesti Ubuntu häälekandja Arvo Mägi
- Mitteametlik Ubuntu tutvustus
- Ubuntu foorumid
- Ubuntu saidil viki.pingviin.org