Protsessor on elektroonikalülitus, milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikatehteid juhitakse protsessorisse antavate masinakäskudega.[1] Protsessori põhilised struktuurielemendid on aritmeetika-loogikaüksus, juhtüksus ja register (mäluüksus).

Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor
Mikroprotsessor Intel 80486DX2
Protsessori Intel Core 2 struktuuriskeem

Protsessorit tuntakse eelkõige funktsionaalüksusena arvuti kesktöötlusseadmes.

Ajaloost

muuda

Esimesed protsessorid valmistati üksikosadest (transistoridest, takistitest) trükkplaadil. Kui 1960. aastail toimus üleminek integraallülitustele, koostati protsessor mitmest komponendist (nn kivist). Lülituse elementide mikrominiaturiseerimise käigus sai 1971. aastal võimalikuks paigutada protsessori kõik elemendid ühele räniplaadikesele – kiibile. Niisugust elektroonikakomponenti hakati nimetama mikroprotsessoriks. Kui edaspidises kasutuses kõneldakse lihtsalt protsessorist, siis mõeldakse alati mikroprotsessortehnika lülitust või komponenti.

Protsessorituumad

muuda
  Pikemalt artiklis Mitmetuumaline protsessor

Tänapäeva protsessorites on mitu protsessorituuma, kusjuures iga tuum on suuresti omaette andmetöötlusüksus.

Protsessorite liike

muuda

Suhteliselt lihtsad protsessorid on näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates jm seadmetes paiknevate manussüsteemide mikrokontrollerid.

Käsustiku arhitektuuri (ülesehituse) alusel eristatakse järgmisi protsessoreid:

  • CISC-protsessor (Complex Instruction Set Computer) – mitmekülgse käsustikuga protsessor;
  • RISC-protsessor (Reduced Instruction Set Computer) – vähendatud käsustikuga protsessor;
  • ARM-protsessor (Advanced RISC Machines) – RISCi edasiarendus, laialdaselt kasutusel mobiilseadmetes.

Viited

muuda

Välislingid

muuda