Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust; bändi kohta vaata artiklit Tristan Tzara (bänd)

Tristan Tzara (Robert Delaunay portree 1923. aastast)

Tristan Tzara (sündinud Samuel või Samy Rosenstock; 16. aprill 1896 Moinești25. detsember 1963 Pariis) oli Rumeenia juudi päritolu prantsuse kirjanik, üks dadaismi rajajaid. Nooruses oli ta sümbolist ning asutas 1912. aastal koos Ion Vinea ja Marcel Jancoga Bukarestis ajakirja Simbolul. Esimese maailmasõja ajal emigreerus ta Šveitsi, kus asus elama Zürichisse. Ta andis etendusi Cabaret Voltaire'is ja Zunfthaus zur Waagis ning kirjutas mitmeid manifeste, et anda dadaismile ühtne ideoloogiline suund. Tema esimene dadaistlik tekst oli "La Première Aventure céleste de Monsieur Antipyrine" (1916). Ta andis välja ajakirja Dada. 1919. aastal kolis ta Pariisi. Tzara osales Pariisi dadaistide tegevuses koos André Bretoni, Philippe Soupault', Louis Aragoni ja paljude teistega. 1921. aastal läks ta dadaistidega tülli, mis viis rühmituse lagunemiseni ja mõned kuud hiljem sürrealistliku liikumise tekkimiseni.[1] 1929. aastal ühines ta ka ise sürrealistidega.

Tzara liitus 1937. aastal Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga, võitles Hispaania kodusõjas ja osales hiljem Prantsuse vastupanuliikumises. 1956. aastal astus ta kommunistlikust parteist välja protestina Nõukogude vägede sissetungile Ungarisse.

IsiklikkuRedigeeri

1924. aastal kohtus Tzara Rootsi kunstniku ja kirjaniku Greta Knutsoniga. 1925. aastal nad abiellusid Stockholmis ja 1927. aastal sündis neil poeg. Abielu lahutati 1942. aastal.

TeoseidRedigeeri

  • La première aventure céleste de Monsieur Antipyrine, 1916
  • Vingt-cinq poèmes, 1918
  • Sept manifestes Dada, 1918
  • De nos oiseaux, 1923
  • Sept Manifestes Dada, 1924
  • Essai sur la situation de la poésie, 1931
  • L’Homme approximatif, 1931
  • Où boivent les loups, 1932
  • L’Antitête, 1933
  • Grains et issues, 1935
  • Le poids du monde, 1951
  • La face intérieur, 1953

ViitedRedigeeri

  1. Maurice Nadeau: Histoire du surréalisme. Paris 1964, lk 31–35.