Tallinna Ülikool

ülikool Tallinnas
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna ülikool)

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. See on üliõpilaste arvult kolmas ülikool Eestis. Rahvusvahelises võrdluses on Tallinna Ülikool 5% maailma parimate ülikoolide seas. [3]

Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikooli linnaku ASTRA maja
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Rektor Tõnu Viik
Akadeemilisi töötajaid 475 (2023) [1]
Tugitöötajaid 371 (2023)
Üliõpilasi 6843 (2023)
Bakalaureuse­õppes 3927 (2023)
Magistriõppes 2629 (2023)
Doktoriõppes 287 (2023)
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak Narva maantee 25, 27 ja 29, Uus-Sadama 5 [2]
Ühendused EUA, UNICA, EUA-CDE, BUP, Magna Charta Universitatum, ATEE, ENAI, ENIHEI ja FilmEU
Veebileht www.tlu.ee

2019. aastast on ülikoolil kuus instituuti ja Haapsalu kolledž.

Tallinna Ülikoolis on 116 õppekava (43 bakalaureuse-, 59 magistri- ja 14 doktoriõppekava, sh 20 ingliskeelset õppekava).

Ülikooli tunnuslause on "Tallinna Ülikool – targa eluviisi eestvedaja". Teadusülikoolina on TLÜ peamised teadus- ja arendusvaldkonnad haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur.

Tallinna Ülikooli rektor on alates 17. maist 2021 Tõnu Viik.

Tallinna Ülikooli linnak koosneb kuuest omavahel sildadega ühendatud majast. Fotol on VITA maja.

Ülikool arvudes

muuda
  • Üliõpilasi (2023. aasta lõpu seisuga): 6843
    • Neist bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes 3927,
    • magistriõppes 2629,
    • doktoriõppes 287.[4]
  • Tasemeõppes täiendusõppena ja täienduskoolitustel õppijaid (2021. a): 14 328 [5]
  • Välisüliõpilasi: 10%
  • Töötajaid: 846, neist akadeemilisi töötajaid 475
  • Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis: 13%
  • Õppekavasid: 116
  • Akadeemilisi üksusi: 7

Teadustegevus

muuda

Struktuur

muuda

1. septembrist 2015 jõustunud struktuurireformiga kuulub Tallinna Ülikooli kuus suuremat instituuti ja üks regionaalne kolledž.[6]

Lisaks kuuluvad ülikooli struktuuri:

Instituutides tegutsevad ka teadus- ja arenduskeskused. Viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri; ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo; ökoloogia; rahvusvaheliste sotsiaaluuringute; Eesti demograafia; haridustehnoloogia; haridusinnovatsiooni ning BFMi tehnika-ja tootmiskeskused. Haapsalu kolledži juures tegutseb Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus.

Ülikooli juures töötab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust: haridusuuenduse, käitumis- ja neuroteaduste, eluteeuuringute, kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus.

Lisaks tegutseb ülikoolis Tallinna Ülikooli Ametiühing ning kehtib kollektiivleping. [8]

Rahvusvaheline tegevus

muuda

Ligi 400 partnerülikoolist koosnev võrgustik võimaldab rahvusvahelist koostööd teha nii üliõpilastel kui ka õppejõududel.

TLÜ on üheksa rahvusvahelise koostöövõrgustiku liige: UNICA, EUA, EUA-CDE, BUP, Magna Charta Universitatum, ATEE, ENAI, ENIHEI ja FilmEU. [9]

Ülikoolilt ühiskonnale suunatud tegevusi edendab ning partnerlussuhteid arendab Tallinna Ülikooli Arendus- ja koostöökeskus EXU. [10]

Kultuur ja sport

muuda

Tallinna Ülikoolil on oma sümfooniaorkester, meeskoor, naiskoor, BFMi segakoor, tantsuansambel Soveldaja ja vokaalansambel Vox Nova.

Spordis esindavad ülikooli mitu korda Eesti meistriks tulnud korvpallinaiskond, võrkpallinaiskond ja võrkpallimeeskond. Ülikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda TLÜ/Kalev.

Ajalugu

muuda

Tallinna Ülikool asutati 2005. aastal, aga selle juured ulatuvad aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijale, Tallinna Õpetajate Seminarile

Seminarist moodustati 1928. aastal Vene tänav 31 hoones tegutsenud Tallinna Pedagoogium, mis koolireformi käigus nimetati 1937. aastal Tallinna Õpetajate Seminariks. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal Riiklikuks Inglise Kolledžiks ning see on muinsuskaitse all. Maja on hästi säilinud 1930. aastate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva). 1947. aastal alustas ümberkorralduste tulemusena Tallinna Õpetajate Instituut, mis 1952. aastal nimetati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. 1955. aastal anti õppeasutusele Eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde nimi. 

Taasiseseisvumisaja muutustes kujunes õppeasutusest 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikool.

Tallinna Ülikooli ajaloos on tähtis koht ka Eesti Teaduste Akadeemia ökoloogia instituudil, Eesti Teaduste Akadeemia rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudil, Eesti Kõrgkoolidevahelisel Demouuringute Keskusel, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil, Eesti Akadeemilisel Raamatukogul, Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudil, Eesti Humanitaarinstituudil, Audentese ülikooli meediateaduskonnal, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil, Akadeemia Nordil ning Tallinna Pedagoogilisel Seminaril.

Rektorid

muuda

Tallinna Pedagoogikaülikool

muuda
Tallinna Ülikool
muuda

Linnak

muuda

Tallinna Ülikooli linnak asub Tallinnas Narva maanteel. Kampus koosneb kuuest omavahel ühendatud hoonest, majadel on ladinakeelsed nimed: Terra, Astra, Mare, Nova, Silva ja Vita. Nende keskele jääb kampuse õueala.

TLÜ ühiselamud asuvad Räägu, Västriku ja Karu tänavas.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. https://www.tlu.ee/tootajad
  2. http://virtuaaltuur.tlu.ee
  3. https://www.topuniversities.com/universities/tallinn-university
  4. https://www.tlu.ee/oppetegevus
  5. https://www.tlu.ee/taiendusope
  6. "Tallinna Ülikool". Tallinna Ülikool.
  7. "Meist – Tallinna Ülikooli Üliõpilasesindus".
  8. "TLÜ Ametiühing". Tallinna Ülikool. 7. märts 2018. Vaadatud 31. augustil 2024.
  9. https://www.tlu.ee/rahvusvaheline-koostoo-0
  10. https://www.tlu.ee/taxonomy/term/2349/arendus-ja-koostookeskus-exu
  11. Tallinna Ülikooli juhib Priit Reiska

Välislingid

muuda