Ava peamenüü

'

Režii õppetool elektroonilise meedia mõistes hakkas tegutsema endise Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas 1990. aastate algupoolel.

Üle aasta võeti üliõpilasi õppima vaheldumisi raadio- või telerežiiid. Enne elektroonilise meedia režii vastuvõtu algust koolitati õppetoolis näitejuhte.

ÕppekavaRedigeeri

Kooli õppeprogrammi võis võrrelda lavakunstikateedri õppekavaga, eriti esimesel neljal semestril, kui tudengitele oli ette nähtud palju rühmatööd. Õppekavas oli etüüdide mängimine –lavastamine, loomade imiteerimine, kujutava kunsti teose süžee seadmine näitelavale, novelli lavastamine jmt.

Erialaliste lisaainete seas olid kehatehnika, rütmika, soololaul, žurnalistika jm. Õpiti ka üldkultuurilisi aineid nagu ajalugu, kunstiajalugu, filmilugu jms.

Loominguliste tööde hindamise puhul peeti silmas loomingulise mõtte arengut, kontseptsiooni ja selle stiilitundlikku ning usutavat lahendamist. Esimestel aastatel „vangerdati“ sellega seoses „potentsiaalikamaid“ tudengeid riigieelarvevälistelt õppekohtadelt „tasuta“ kohtadele, kust vähem edasi jõudnud tudeng võidi omakorda vastu vahetada. See praktika kestis ajani, kui selgus vastuolu seadusega, ja raadiorežii II lennu tudengid olukorra Vikerraadiole tehtud saates avalikustasid.[viide?]

LennudRedigeeri

I lend. 1994. aasta telerežii I lennu tööd juhendas Toomas Lõhmuste, kursusel õppisid näiteks ajakirjanikud Anu Välba ja Piret Tanilov-Jõemägi, režissöörid Elo Selirand, Andres Arro jt. Kursus paistis silma säravate loominguliste tööde ning silmapaistvalt tõsise töösse suhtumisega. Paljud selle kursuse koolitööd leiti olevat piisavalt küpsed selleks, et leida juba kooliajal tee Eesti Televisiooni ekraanile. Telerežii esimese lennu lõpetanutest enamik leidiski erialast tööd meediakanaleis (pms ETV) või filminduses.

Raadiorežii 1995. aastal vastu võetud klassi (I lend) juhendas näitleja Kalju Orro. Kursusel õppis näiteks Vabariigi presidendi 2010. aasta kultuuripreemia laureaat Jaan Tootsen.

II lend. Telerežii II lennu, 1996. aasta klassi juhendaja oli endine näitleja, režii õppetooli juht ja kultuuriteaduskonna dekaan Margus Tuuling. Kursusel õppis näiteks ETV2 programmijuht Marje Jurtšenko, filmiprodutsent Katrin Kissa, Ove Musting jmt.

Raadiorežii II lennu, 1997. aasta kursuse töö juhendaja oli näitleja ja lavastaja Rudolf Allabert. Kursusel õppisid ajakirjanikud Riia Sule, Madli Lääne jt.

III lend. Telerežii III lennu, 1998. aastal vastuvõetud klassi juhendas Toomas Lõhmuste. Kursus paistis silma ühtsena ning loominguliselt küpsena juba esimestel semestritel. Lõpetanute seas on telerežissöörid Erle Veber, Kertu Köösel, filmirežissöör Anu Aun, Kuku Raadio uudisteajakirjanik Lauri Kool, režissöör Marek Miil jt.

Raadiorežii III lend õppis aastatel 1999-2003. Kursuse juhendaja oli Härmo Saarm. Kursusele võeti vastu 14 tudengit: Karin Aule (snd Selke), Kadri Tiisel (snd Uutma), Merje Kruus, Birgit Itse, Ruth Tiidemann, Kirsi Lattu, Liis Lusmägi (õieti, Anne-Liis Lusmägi-Ahi), Toomas Kollamaa, Meelis Kompus, Allan Vinogradov, Marko Lillemägi, Aldar Reinberk, Rein Pärn ja Tanel Tammpere.

Kursuse esimese semestri erialaeksam kooli õppelaval koosnes kahest osast: katkendid Henrik Ibseni "Peer Gyntist" ning tudengite eneste lavastatud paroodiad paljudest televisioonisaadetest. Esimese kursuse kevadsemestri lõputööna esitati riskigruppi kuuluvate laste (tänavale sattunud noored jm) reaalsetel elulugudel põhinevaid lühilavastusi.

Teise kursuse sügissemestri erialaeksamina salvestas Raadioteater Dylan Thomase "Piimmetsa vilus", mille tudengid hiljem helindasid. Kooli õppelaval kanti ette iga tudengi vabalt valitud novelli dramatiseeringuid.

II kursuse kevadsemester lõppes suurprojektiga 2001. aasta Tallinna vanalinnapäevadel, kui Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi hoovi vabaõhulaval kanti ette Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp" kahevaatuseline dramatiseering. Lavastuse aitas publiku ette tuua VAT Teater. Romaani instseneerisid Marko Lillemägi, Birgit Itse ja Liis Lusmägi ning mängis kogu kursus. Peaosades olid nimitegelase Rehepapina Rein Pärn, Kratt Joosepi ja Kupjana kaksikrollis Allan Vinogradov ning Vanapaganana Marko Lillemägi (kes kehastas ka toapoiss Intsu). Teistes rollides olid Aldar Reinberk (Kilter, Aidamees, Koera Kaarel), Meelis Kompus (Räägu Rein, kratt), Liis Lusmägi (Räägu Liina, merilehm), Kadri Uutma (Imbi), Toomas Kollamaa (Ärni, Õuna Endel, Muna-Ott), Tanel Tammpere (sulane Jaan), Merje Kruus (toatüdruk Luise, advokaat, merilehm), Kirsi Lattu (Katk, koll, merilehm), Ruth Tiidemann (Nõid, külaeit), Birgit Itse (Kiltri ja aidamehe eit) ning Karin Selke (Lumemees, mõisapreili). Lavastasid Marko Lillemägi, Tiina Rebane ning Aare Toikka. Neli etendust olid välja müüdud, esietendusel viibis ka Andrus Kivirähk.

IV lend. Telerežii IV lennu, 2000. aasta klassi tööd juhendas Margus Tuuling. Kursusele võeti vastu 18 tudengit. Lõpetanute seas on erialalisel tööl näiteks ETV režissöör Stiina Kordemets, Salme-Riine Uibo, ETV režissöör Märten Vaher, kultuurikorraldaja Terje Laimets jt.

Raadiorežii IV lend võeti vastu 2001 aastal ja seda juhendas Rudolf Allabert. Selle kursuse on lõpetanud Kanal 2 uudistesaatejuht Jürgen Fogel jpt.

V lend. Telerežii V lennu juhendajateks olid Toomas Lõhmuste ja Vilja Palm. Telerežii suund nimetati sellest lennust alates ümber audiovisuaalseks meediaks, kuigi põhimõtteliselt jätkus sama õppekava. Selle kursuse lõpetasid saatejuhid Liina Randpere (ETV, Kanal 2) ja Kristjan Ojang (ETV), filmirežissöör Moonika Siimets, produtsendid Kaspar Kaljas, Mari Kallas ja Marianne Ostrat, telerežissöörid Kaili Lehtemaa (ETV), Martin Korjus (Kanal 2, TV3, ETV), Steiv Silm (ETV, Kanal 2), Ketlin Kaljas, monteerija Andreas Lenk.

VI lend oli samuti telerežii ehk audiovisuaalne meedia, mida juhendas Margus Tuuling. Selle kursuse on lõpetanud telerežissöörid Krista Maajärv, Karin Martinson ja Maarja Pärsim, lavastaja Jim Ashilevi, režissöör Mihkel Ulk, saatejuht Joonas Hellermaa, operaator Mihkel Soe, raadio saatejuht Jürgen Pärnsalu, arhitektuurifotograaf ja teletoimetaja Maris Tomba jpt

Režii õppetool lõpetas uute tudengite vastuvõtmise aastal 2004 seoses riikliku tellimuse lõppemise ning Balti Filmi- ja Meediakooli peatse avamisega.