Režii õppetool

Režii õppetool elektroonilise meedia mõistes hakkas tegutsema endise Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas 1990. aastate algupoolel.

Üle aasta võeti üliõpilasi õppima vaheldumisi raadio- või telerežiid. Enne elektroonilise meedia režii vastuvõtu algust koolitati õppetoolis näitejuhte.

Õppekava

Kooli õppeprogrammi võis võrrelda lavakunstikateedri õppekavaga, eriti esimesel neljal semestril, kui üliõpilastele oli ette nähtud palju rühmatööd. Õppekavas oli etüüdide mängimine –lavastamine, loomade imiteerimine, kujutava kunsti teose süžee seadmine näitelavale, novelli lavastamine jmt.

Erialaliste lisaainete seas olid kehatehnika, rütmika, soololaul, žurnalistika jm. Õpiti ka üldkultuurilisi aineid nagu ajalugu, kunstiajalugu, filmilugu jms.

Loominguliste tööde hindamise puhul peeti silmas loomingulise mõtte arengut, kontseptsiooni ning selle stiilitundlikku ja usutavat lahendamist. Esimestel aastatel „vangerdati“ sellega seoses „potentsiaalikamaid“ üliõpilasi riigieelarvevälistelt õppekohtadelt „tasuta“ kohtadele, kust vähem edasi jõudnud tudeng võidi omakorda vastu vahetada. See praktika kestis ajani, kui selgus vastuolu seadusega, ja raadiorežii II lennu üliõpilased olukorra Vikerraadiole tehtud saates avalikustasid.

Lennud

I lend. 1994. aasta telerežii kursust tööd juhendas Toomas Lõhmuste, kursusel õppisid näiteks ajakirjanikud Anu Välba ja Piret Tanilov-Jõemägi, režissöör Elo Selirand, produtsent Andres Arro jt. Kursus paistis silma säravate loominguliste tööde ning silmapaistvalt tõsise töösse suhtumisega. Paljud selle kursuse koolitööd leiti olevat piisavalt küpsed selleks, et leida juba kooliajal tee Eesti Televisiooni ekraanile. Telerežii esimese lennu lõpetanutest enamik leidiski erialase töö mõnes meediakanalis (peamiselt ETV-s) või filmistuudios.

Raadiorežii 1995. aastal vastu võetud kursust (I lend) juhendas näitleja Kalju Orro. Kursusel õppis näiteks Vabariigi presidendi 2010. aasta kultuuripreemia laureaat Jaan Tootsen.

II lend. 1996. aastal vastu võetud kursuse juhendaja oli endine näitleja, režii õppetooli juht ja kultuuriteaduskonna dekaan Margus Tuuling. Kursusel õppis näiteks ETV programmijuht Marje Jurtšenko-Tõemäe, filmiprodutsent Katrin Kissa, Ove Musting jmt.

Raadiorežii II lennu, 1997. aasta kursuse töö juhendaja oli näitleja ja lavastaja Rudolf Allabert. Kursusel õppisid ajakirjanikud Riia Sule, Madli Lääne jt.

III lend. 1998. aastal vastu võetud kursust juhendas Toomas Lõhmuste. Kursus paistis silma ühtsena ning loominguliselt küpsena juba esimestel semestritel. Lõpetanute seas on telerežissöörid Erle Veber, Kertu Köösel, filmirežissöör Anu Aun, Kuku Raadio uudisteajakirjanik Lauri Kool, režissöör Marek Miil jt.

Raadiorežii III lend õppis aastatel 1999–2003. Kursuse juhendaja oli Härmo Saarm. Kursusele võeti vastu 14 üliõpilast: Karin Aule (snd Selke), Kadri Tiisel (snd Uutma), Merje Kruus, Birgit Itse, Ruth Tiidemann, Kirsi Lattu, Liis Lusmägi (õieti Anne-Liis Lusmägi-Ahi), Toomas Kollamaa, Meelis Kompus, Allan Vinogradov, Marko Lillemägi, Aldar Reinberk, Rein Pärn ja Tanel Tammpere.

Kursuse esimese semestri erialaeksam kooli õppelaval koosnes kahest osast: katkendid Henrik Ibseni "Peer Gyntist" ning üliõpilaste eneste lavastatud paroodiad paljudest televisioonisaadetest. Esimese kursuse kevadsemestri lõputööna esitati riskirühma kuuluvate laste (tänavale sattunud noored jm) reaalsetel elulugudel põhinevaid lühilavastusi.

Teise kursuse sügissemestri erialaeksamina salvestas Raadioteater Dylan Thomase "Piimmetsa vilus", mille üliõpilased hiljem helindasid. Kooli õppelaval kanti ette iga tudengi vabalt valitud novelli dramatiseeringuid.

II kursuse kevadsemester lõppes suurprojektiga 2001. aasta Tallinna vanalinna päevadel, kui Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi hoovi vabaõhulaval kanti ette Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp" kahevaatuseline dramatiseering. Lavastuse aitas publiku ette tuua VAT Teater. Romaani instseneerisid Marko Lillemägi, Birgit Itse ja Liis Lusmägi ning mängis kogu kursus. Peaosades olid nimitegelase Rehepapina Rein Pärn, Kratt Joosepi ja Kupjana kaksikrollis Allan Vinogradov ning Vanapaganana Marko Lillemägi (kes kehastas ka toapoiss Intsu). Teistes rollides olid Aldar Reinberk (Kilter, Aidamees, Koera Kaarel), Meelis Kompus (Räägu Rein, kratt), Liis Lusmägi (Räägu Liina, merilehm), Kadri Uutma (Imbi), Toomas Kollamaa (Ärni, Õuna Endel, Muna-Ott), Tanel Tammpere (sulane Jaan), Merje Kruus (toatüdruk Luise, advokaat, merilehm), Kirsi Lattu (Katk, koll, merilehm), Ruth Tiidemann (Nõid, külaeit), Birgit Itse (Kiltri ja aidamehe eit) ning Karin Selke (Lumemees, mõisapreili). Lavastasid Marko Lillemägi, Tiina Rebane ja Aare Toikka. Neli etendust olid välja müüdud, esietendusel viibis ka Andrus Kivirähk.

III lend. 2000. aastal vastu võetud kursuse õppetööd juhendas Margus Tuuling. Kursusele võeti vastu 18 üliõpilast. Lõpetanutest on erialasel tööl näiteks ETV režissöör Stina Kordemets, Salme-Riine Uibo, ETV režissöör Märten Vaher, kultuurikorraldaja Terje Laimets jt.

IV lend võeti vastu 2001. aastal ja seda juhendas Rudolf Allabert. Selle kursuse on lõpetanud Kanal 2 uudistesaatejuht Jürgen Fogel jpt.

V lend. Juhendajad olid Toomas Lõhmuste ja Vilja Palm. Telerežii suund nimetati sellest lennust alates ümber audiovisuaalseks meediaks, kuigi põhimõtteliselt jätkus sama õppekava. Selle kursuse lõpetasid saatejuhid Liina Randpere (ETV, Kanal 2) ja Kristjan Ojang (ETV), filmirežissöör Moonika Siimets, produtsendid Kaspar Kaljas, Mari Kallas ja Marianne Ostrat, telerežissöörid Kaili Lehtemaa (ETV), Martin Korjus (Kanal 2, TV3, ETV), Steiv Silm (ETV, Kanal 2), Ketlin Kaljas, monteerija Andreas Lenk.

VI lend oli samuti telerežii ehk audiovisuaalne meedia, mida juhendas Margus Tuuling. Selle kursuse on lõpetanud telerežissöörid Karin Martinson, Anna Stepanova, Krista Maajärv, Maarja Pärsim ja Eliise Siidirätsep, lavastaja Jim Ashilevi, režissöör Mihkel Ulk, saatejuhid Joonas Hellerma ja Jürgen Pärnsalu, operaator Mihkel Soe, fotograaf ja teletoimetaja Maris Tomba, kirjanikud Helen Tootsi, Sass Henno ja Margus Karu, valgusmeister Volmer Kliimand, castingu agentuuri juht Terje Kissa jpt.

2004. aastast telerežii erialale enam uusi õppureid vastu ei võetud, sest peagi plaaniti avada Balti Filmi- ja Meediakool.