TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum)

TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum (lühend EPAM) on Tallinna Ülikooli struktuuriüksus aadressil Rävala puiestee 10, mis kogub ja talletab haridus- ja kooliloolisi materjale[1].

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoone aadressil Rävala puiestee 10, kus tänapäeval asub TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hooned (kuue- ja kahekorruseline) aadressil Rävala puiestee 10, kus tänapäeval asub TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

AjaluguRedigeeri

Tallinna Linna Pedagoogiline MuuseumRedigeeri

TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi eelkäija oli 18. jaanuaril 1922 tegevust alustanud Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum (TLPM), mis asutati Tallinna Algkooliõpetajate Keskraamatukogu baasil ja mille direktoriks määrati Aleksei Janson, kes oli olnud 1892. aastal ka algkooliõpetajate raamatukogu üks asutajatest.[1][2][3]

Muuseumi esmaseks ülesandeks sai õppevahendite kogumine, koolidele laenutamine, õppekabinettide sisustamine ja näidistundide korraldamine. Iseäranis olulised olid füüsika, keemia ja bioloogia õppevahendid, mida telliti Saksamaalt, Austriast ja Prantsusmaalt, kuid hakati muuseumis ka ise valmistama. Aleksei Jansoni eestvedamisel asutati 1922. aastal õppevahendite ja koolitarvete soetamiseks osaühisus “Töökool”. 1924. aastal avati muuseumis õppevahendite ja õpilastööde püsinäitus.[1]

Muuseumi esimene asukoht oli aadressil Vabaduse pst 4 (tänapäeval Estonia pst 8 ) – hoones, kus tänapäeval asub Tallinna Keskraamatukogu. Aastatel 1927–1945 asus TLPM aadressil Väike-Pärnu mnt 19a (hiljem Sakala tänav 53, tänapäeval Sakala tänav 23) hoones. Esialgu oli muuseumi käsutuses omaja esimene, hiljem ka teine korrus. Avaramad ruumid võimaldasid tegevust laiendada. Õppevahendite ruumid sisustati ühtlasi õppekabinettideks, kus sai õpilastele korraldada praktikume. Rajati elavnurk.[3] 1928. aastal alustas tegevust lektoorium, kus tutvustati pedagoogilist uudiskirjandust, demonstreeriti õppevahendeid, peeti eri ainete alal loenguid ja korraldati koosviibimisi.[1]

1930. aastal asutati muuseumi juurde kinoosakond ja filmoteek. Õpilastele hakati näitama filme, koolidele laenutati kitsasfilmiaparaate õppefilmide demonstreerimiseks. Muuseumi initsiatiivil hakkas ringhääling 1930. aastatel edastama ka kooliraadio saateid. 1931. aastal avas muuseum Kadriorus suvise ekskursioonijaama, mis korraldas linnalastele õppekäike loodusesse. 1934. aastal rajati muuseumi juurde puu- ja juurviljaaed, et varustada koole botaanilise õppematerjaliga. 1937. aastal algatas muuseum Tallinna Loomaaia asutamise mõtte.[1]

TLPMi eeskujul asutati 1922. aastal pedagoogiline muuseum Tartus ja 1937. aastal Pärnus.[1]

Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate TäiendusinstituutRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut

1945. aastal reorganiseeriti muuseum Eesti NSV Vabariiklikuks Õpetajate Täiendusinstituudiks (VÕT), mille käsutusse jäi ka osa TLPMi varadest. Palju museaale oli sõjas hävinud, allesjäänud anti üle Eesti Loodusmuuseumile, Noorte Naturalistide Jaamale ning koolidele, osa raamatuid Tallinna Keskraamatukogule. VÕTi direktori Endel Pirni (1921–1987) algatusel hakati 1960. aastate alguses muuseumi taasloomise eesmärgil koguma haridusloolisi dokumente, fotosid, memuaare, antikvaarseid õpikuid ja kooliinventari.[1]

Pedagoogikamuuseumi taasasutamineRedigeeri

1. juunil 1983 asutati VÕTi allüksusena pedagoogikamuuseum. Muuseumile anti üle 1960. aastatel kogutud käsikirjad, fotod ja suur hulk esemeid, sh ka sõjaeelsele TLPMile kuulunud materjale. Direktoriks nimetati Endel Pirn.[1][2][3]. Aastatel 1983–1993 tegutses muuseum aadressil Kooli tänav 4 (tänapäeval Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoone Gümnaasiumi tänav 4;). Alguses oli muuseumi käsutuses üks, 1980. aastate lõpust kaks klassiruumi. 1991. aastal saadi lisaks täiendav ruum Sakala tänav 21 majas.[1]

1993. aastal nimetati muuseum toonase direktori Ilmar Kopso (sünd. 1944) ettepanekul ümber Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiks (EPAM). Samal aastal koliti uutesse ruumidesse aadressil Pronksi tänav 3 hoone neljandal korrusel. Selles hoones tegutses muuseum aastatel 1993–1999. 1990. aastate alguses loobus EPAM sedelkataloogidest ja -kartoteekidest ning läks 1995. aastal esimese Eesti muuseumina üle elektroonilisele kataloogile.[1]

1999. aastal liideti EPAM Tallinna Pedagoogikaülikooli koosseisu, uueks asukohaks sai Raadiku tänav 8. Aastatel 2005–2010 paiknes muuseum Tallinna Pedagoogikaülikooli endise raamatukogu hoidlaruumides aadressil Narva mnt 29. Seoses Tallinna Ülikooli Astra õppehoone ehitusega kolis EPAM 2010. aasta sügisel Ajaloo Instituudi majja Rüütli tänaval. Alates 2016. aasta novembrist tegutseb muuseum Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukoguga ühes majas aadressil Rävala pst 10.[1]

DirektoridRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi ajalugu, www.tlu.ee, (vaadatud 22.09.2019)
  2. 2,0 2,1 [1] (vaadatud 22.09.2019)
  3. 3,0 3,1 3,2 EE 12. köide, 2003: 555.

VälislingidRedigeeri