Sinole mõis
Sinole mõis (saksa keeles Sinohlen, läti keeles Sinoles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas. Mõisa hooned (vesiveski, ait) on arhitektuurimälestistena kaitse all.[1] Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas Sinole külas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Sinole oli varem koos Mālmuiža mõisaga Riia peapiiskopi valdus. Peapiiskop Henning Scharpenberg läänistas need maad 1429. aastal Peter von Tiesenhausenile. Aastal 1510 sai need mõisad endale Kersten von Rosen. George von Roseni surma järel abiellus tema lesk Fromhold Patkuliga, kes aastal 1627 mõisad Hans Brinckenile pantis. Mõisate reduktsiooni käigus läksid need riigi valdusse. George von Rosenil oli kaks last, poeg Reinhold ja tütar Gertrude. Reinhold oli end sidunud Vigala mõisniku Otto Uexkülliga, nii läänistati mõisad aastal 1678 Gertrude abikaasale Gustav von Mengdenile.[2]
Mālmuiža mõisaga jäi Sinole seotuks 1803. aastani, mil see viimasest eraldati ja varajagamislepinguga vabahärra Ernst Reinhold von Mengdenile siirdus. Viimane pantis mõisa 1818. aastal Bergidele, sellal kui Ferdinand Magnus von Mengdenile kuulunud Sinole edasi Mengdenite valduseks jäi.[3] Veel XIX sajandi lõpus kuulus mõis Mengdenitele.
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 7/8 adramaad, sellele allus 199 mees- ja 277 naishinge.[4]
Aastal 1640 oli mõisa suurus (koos Mālmuiža mõisaga) 3 ja 1/4 adramaad. Aastail 1688 ja 1734 oli mõisate suurus kuus adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 3 ja 15/16 adramaad, aastal 1823 aga 6 ja 3/4 adramaad.[5] Aastal 1832 oli adramaid 6 ja 1/3, aastal 1881 oli neid aga 4 ja 14/80, lisaks allus mõisale 7 ja 43/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
1816. aastal kuulus mõisale Stubesi (Stubbenhofi) karjamõis.
Viited muuda
- ↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Lejasciema+pagasts®ion=0&group=2&type=0
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 245.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 417.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.