Lejasciemsi vald
Lejasciemsi vald (läti keeles Lejasciema pagasts, latgali keeles Lajis pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Beļava, Galgauska, Lizumsi, Ranka ja Tirza vallaga, Smiltene piirkonna Variņi, Vireši ja Trapene vallaga ning Alūksne piirkonna Ilzene ja Zeltiņi vallaga.
| Lejasciemsi vald | |
|---|---|
| läti Lejasciema pagasts | |
 | |
| Pindala: 337,8 km² | |
Elanikke: 1307 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,9 in/km² | |
| Keskus: Lejasciems | |
 |
Valla pindala on 338 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1589 inimest.[2] Valla keskus on Lejasciemsi küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 11A. Vallavanem on Māris Milns.[3]
Ajalugu
muudaTeise maailmasõja eel asusid praeguse valla alal väikesed Lejasciemsi, Dūre ja Sinole vallad. Neist Lejasciemsi valda jäid Lejasciemsi mõisa maad (agraarreformi eel 531 hektarit), Auguliena mõisa maad (1654,30 ha), Pirtsmuiža mõisa maad (329,49 ha) ja Amši mõisa (Amsche) maad (343,78 ha). Lejasciemsi vald kandis aastani 1925 Lejase valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 153,2 km² ja seal oli 2026 elanikku.[4]
1945. aastal moodustati Lejasciemsi vallas Amši, Lejasciemsi ja Sudala külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Lejasciemsi külanõukoguga likvideeritav Sudala külanõukogu, aastal 1964 likvideeritav Dūre külanõukogu ja aastal 1977 osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
Kaitstavad mälestised
muudaKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Aļļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Vigubi muinaskalmed, Krāčese linnamägi, Ceļmalnieki muinaskalmed ja Melderi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Lejasciemsi kirikumõisa elumaja, Lejasciemsis asuv elumaja aadressil Rīgas iela 3, Sinole mõisa hooned (vesiveski, ait), Mālmuiža mõisa hooned (ait, häärber), Bozenieki keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Rootsi tee, Lināji muinaskalmed, Poļi keskaegne kalmistu ja Ģindi muinaskalmed.[7]
Loodus
muudaSuurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Tirza jõgi. Järvedest asub Galgauska valla piiril 30,5 ha suurune Galgauska järv.
Looduskaitse all on Robežnieki tamm, Miķītese künnapuu, Atvasese mänd, Cepļakalnsi mänd, Bērzi soo ja kuus nimetut põlist tamme. Valla põhjaosas asuvad 44 hektari suurune Dūre metsa hoiuala ja 329 ha suurune Kadastiku hoiuala, loodeosas aga 74 ha suurune Mētrase metsa hoiuala.[8]
Asustus
muuda2011. aastal elas vallas 1499 lätlast, 38 venelast, 11 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakat ja 4 leedulast.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Aļļi | mazciems | |
| Amši | mazciems | 6 (2007) |
| Andriņi | mazciems | |
| Cinci | mazciems | ~10 (2007) |
| Čipati | mazciems | 9 (1999) |
| Dūre | mazciems | 34 (1999) |
| Gārša | mazciems | 10 (2007) |
| Jānuži | mazciems | ~40 (2007) |
| Kožas | mazciems | 8 (2007) |
| Krampani | mazciems | ~20 (2007) |
| Krāces | skrajciems | 6 (2007) |
| Kručki | mazciems | 11 (1999) |
| Ķilpani | mazciems | 3 (2007) |
| Lapati | skrajciems | ~20 (2007) |
| Latvasas | skrajciems | 10 (2002) |
| Lejasciems | lielciems | 437 (2022) |
| Majani | mazciems | |
| Mālmuiža | mazciems | 10 (2007) |
| Melderi | mazciems | 10 (2007) |
| Oldermaņi | mazciems | ~10 (2007) |
| Olekši | mazciems | |
| Paideri | mazciems | |
| Palata | mazciems | 15 (1999) |
| Pirtsmuiža | skrajciems | |
| Salaki | mazciems | 11 (1999) |
| Salmaņi | skrajciems | 15 (1999) |
| Silamiķeļi | mazciems | |
| Sinole | vidējciems | 181 (2022) |
| Skujenieši | mazciems | |
| Staidi | mazciems | 6 (2007) |
| Zellenes | mazciems | 10 (2007) |
| Zvārtavi | skrajciems | ~10 (2007) |
| Umari | mazciems | ~20 (2007) |
| Viešķeles | mazciems | 8 (2007) |
| Viģubi | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Vallamaja -
Koiva jõgi -
Põld Sinoles -
Tee endisse Nõukogude sõjaväebaasi Galgauska järve ääres
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Valla koduleht (vaadatud 17.02 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
muuda
Lejasciemsi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Valla koduleht (läti keeles)