Alamõisa mõis (Alamõisa kihelkond)
Alamõisa mõis ehk Lejasciemsi mõis (saksa keeles Aahof) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Alamõisa kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.
.jpg)
Leivude keeles kandis mõis Alamõiža mõisa nime. Seal elas aastal 1846 kokku 1050 leivut.[1]
Ajalugu muuda
Mõis oli algselt osa Kulna piiskopilinnuse linnuseläänist. Kui see Vana-Gulbene ja Jaungulbene mõisaks jagati, moodustus Alamõisa mõis valduse riiigile jäänud osast.[2]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 10 ja 3/4 adramaad, sellele allus 807 mees- ja 900 naishinge.[3]
Aastal 1758 oli mõisa suurus 10 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 21 ja 3/5 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal 21 ja 13/14 adramaad maad, aastal 1881 aga adramaad puudusid, lisaks allus mõisale 18 ja 21/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Aastal 1920 toimunud agraarreformi eel kuulus mõisale 530 hektarit maad.
Karjamõisad muuda
Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Grabbasch ja Pirtsmuiža karjamõis (Neuhof).
Viited muuda
- ↑ Sjögren, Andreas Johan 1850. Zur Ethnographie Livlands. Bulletin de la classe des sciences historiques, philologiques et politiques de l’Académie Impériale des Sciences de Saint-Pétersburg 1850, lk. 49–70.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 400.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 281.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 247.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 393.