Lejasciems
Lejasciems (ⓘ) (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus. Asub Koiva jõe ääres Tirza suubumiskohas, 22 km Gulbenest loode pool.
| Lejasciems | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Lejasciemsi vapp
| |||
| Elanikke | 514 (2015) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 57° 17′ N, 26° 35′ E | ||
  | |||
1873. aastast oli Lejasciems alev, 1928–1939 oli Lejasciems linn.
Küla ajalooline saksakeelne nimi on Aahof.
Külas on keskkool ja raamatukogu.[1] Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik.[2] Asulas on Lejasciemsi[3] ja Miera iela bussipeatus.[4]
Seal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[5] Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Alamõisa kirikumõisa elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.[6]
Lejasciemsis on sündinud kirjanikud Zenta Mauriņa ja Anna Sakse, NSV Liidu sõjaväelane Roberts Eidemanis ja Riia peapiiskop Zbigņevs Stankevičs.
2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.[7]
Viited muuda
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lejasciems |