Tirza vald
Tirza vald (läti keeles Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lejasciemsi, Galgauska, Lizumsi, Druviena ja Jaungulbene vallaga ning Madona piirkonna Dzelzava ja Cesvaine vallaga.
| Tirza vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Tirzas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 130,46 km² | |
Elanikke: 782 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,0 in/km² | |
| Keskus: Tirza | |
 |
Vallas elas 2016. aasta seisuga 925 inimest.[2] Valla elanikest 93,5% on lätlased, 3,1% venelased. Valla halduskeskus on Tirza küla, vallavanem on Česlovs Barkovskis.[3]
Ajalugu muuda
Tirza valla alal asusid varem Tirza mõisa maad. Mõisade kaotamisel kuulus sellele 1664 ha maad. Lisaks asusid valla aladel veel Troška mõis, millele kuulus 348 hektarit, ja Tirza kirikumõis, millelel kuulus 286 ha maad.[4]
Valla vana saksakeelne nimekuju oli Tirsen. Aastal 1935 oli valla pindala 79 km² ja seal oli 1578 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Tirza ja Upmalieši külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Tirza külanõukoguga likvideeritav Upmalieši külanõukogu. Aastal 1954 arvati külanõukogu koosseisu Virāne külanõukogu kolhoosi Boļševiks maad, aastal 1977 aga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
Loodus muuda
Tähtsamad jõed on Tirza jõgi ja selle lisajõgi Azanda.
Looduskaitse all on Vecaduliena mänd ja üks nimetu põline pärn.[7]
Kaitstavad mälestised muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecaduliena mõisa kabel, Tirza kirik,Tirza vasallilinnus, hiiepaik Tirza Püha allikas, hiiepaik Jāņukalni Suurkivi, bibliograaf Jānis Misiņši suguvõsa maja ja Zvanulejase muinaskalmed.[8]
Kohaliku kaitse all on Tirza kiriku orel, orelirõdu, uksed, kantsel ja altar, Dūnītese kõrts, Tirza mõisaansambel (sealhulgas tall-elumaja), Ceumernide suguvõsa vapireljeef Tirza kalmistu kabelis, Ceumernide pere kabel, Tirza Orukõrts, Tirza-Velēna põllumajandusühistu maja, Niedra keskaegne kalmistu ehk Nāve männid ja Lejasvīndedži keskaegne kalmistu.[9] Looduskaitse all on Vecaduliena mänd ja üks nimetu põline pärn.[7]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 859 lätlast, 24 venelast, 10 valgevenelast, 7 ukrainlast, 9 poolakat ja 3 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Alsupes | mazciems | |
| Branti | mazciems | |
| Dārtiņa | skrajciems | |
| Dzirnavas | mazciems | |
| Indrāni | mazciems | |
| Jaunaduliena | mazciems | 35 (2000) |
| Jauntirza | skrajciems | |
| Jaunzemi | mazciems | |
| Kalvīši | mazciems | |
| Liepas | mazciems | |
| Peļņi | mazciems | |
| Zosēni | mazciems | |
| Tirza | vidējciems | 231 (2022) |
| Troškas | mazciems | 39 (2000) |
| Vecaduliena | vidējciems | 37 (2022) |
| Virāne | mazciems | 40 (2000) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ Gulbenes novads (vaadatud 19.02 2018)
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 987-42 990 slejas. Rīga: 1940.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ 7,0 7,1 Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Tirza vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Valla koduleht (läti keeles)