Tirza vald (läti keeles Tirzas pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lejasciemsi, Galgauska, Lizumsi, Druviena ja Jaungulbene vallaga ning Madona piirkonna Dzelzava ja Cesvaine vallaga.

Tirza vald
läti Tirzas pagasts
Pindala: 130,46 km²
Elanikke: 763 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,8 in/km²
Keskus: Tirza
Endine Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee

Vallas elas 2016. aasta seisuga 925 inimest.[2] Valla elanikest 93,5% on lätlased, 3,1% venelased. Valla halduskeskus on Tirza küla, vallavanem on Česlovs Barkovskis.[3]

Ajalugu

muuda

Tirza valla alal asusid varem Tirza mõisa maad. Mõisade kaotamisel kuulus sellele 1664 ha maad. Lisaks asusid valla aladel veel Troška mõis, millele kuulus 348 hektarit, ja Tirza kirikumõis, millelel kuulus 286 ha maad.[4]

Valla vana saksakeelne nimekuju oli Tirsen. Aastal 1935 oli valla pindala 79 km² ja seal oli 1578 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Tirza ja Upmalieši külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Tirza külanõukoguga likvideeritav Upmalieši külanõukogu. Aastal 1954 arvati külanõukogu koosseisu Virāne külanõukogu kolhoosi Boļševiks maad, aastal 1977 aga osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Loodus

muuda

Tähtsamad jõed on Tirza jõgi ja selle lisajõgi Azanda.

Looduskaitse all on Vecaduliena mänd ja üks nimetu põline pärn.[7]

Kaitstavad mälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecaduliena mõisa kabel, Tirza kirik,Tirza vasallilinnus, hiiepaik Tirza Püha allikas, hiiepaik Jāņukalni Suurkivi, bibliograaf Jānis Misiņši suguvõsa maja ja Zvanulejase muinaskalmed.[8]

Kohaliku kaitse all on Tirza kiriku orel, orelirõdu, uksed, kantsel ja altar, Dūnītese kõrts, Tirza mõisaansambel (sealhulgas tall-elumaja), Ceumernide suguvõsa vapireljeef Tirza kalmistu kabelis, Ceumernide pere kabel, Tirza Orukõrts, Tirza-Velēna põllumajandusühistu maja, Niedra keskaegne kalmistu ehk Nāve männid ja Lejasvīndedži keskaegne kalmistu.[9] Looduskaitse all on Vecaduliena mänd ja üks nimetu põline pärn.[7]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 859 lätlast, 24 venelast, 10 valgevenelast, 7 ukrainlast, 9 poolakat ja 3 leedulast.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Alsupes mazciems
Branti mazciems
Dārtiņa skrajciems
Dzirnavas mazciems
Indrāni mazciems
Jaunaduliena mazciems 35 (2000)
Jauntirza skrajciems
Jaunzemi mazciems
Kalvīši mazciems
Liepas mazciems
Peļņi mazciems
Zosēni mazciems
Tirza vidējciems 231 (2022)
Troškas mazciems 39 (2000)
Vecaduliena vidējciems 37 (2022)
Virāne mazciems 40 (2000)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. Gulbenes novads (vaadatud 19.02 2018)
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 987-42 990 slejas. Rīga: 1940.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. 7,0 7,1 Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda