Simon Vouet

Prantsusmaa maalikunstnik

Simon Vouet (9. jaanuar 159030. juuni 1649) oli prantsuse maalikunstnik, kes aitas tutvustada Itaaliast pärit barokk-stiili Prantsusmaal. Barokse stiili võtted omandas ta Itaalias viibitud aja jooksul (1613-1627) ning tema varasem looming on Caravaggiolike mõjutustega, nagu näiteks hämarad ruumid. 1627. aastal naasis Vouet Prantsusmaale, et jätkata oma karjääri kuningas Louis XIII õukonnamaalijana. Prantsusmaal rajas ta ka oma ateljee ning õpetas mitmeid tuntud maalijaid sealhulgas ka Charles Le Bruni.[1]

Simon Vouet
Circle of Simon Vouet--Portrait of Simon Vouet--Koelliker Collection.jpg
Francois Tortebat, Circle of Simon Vouet
Sünniaeg 9. jaanuar 1590
Sünnikoht Pariis, Prantsusmaa
Surmaaeg 30. juuli 1649
Surmakoht Pariis, Prantsusmaa
Rahvus prantslane
Tegevusala maalikunstnik
Kunstivool barokk
Patroonid Louis XII, Cardinal Richelieu

KarjäärRedigeeri

Tema isa, Laurent Vouet, oli vähetuntud maalikunstnik. Tänu sellele oli Simon Vouet juba lapsest saati ümbritsetud kunstist. Kõigest 14 aastasena saadeti ta Inglismaale ning 20 aastaselt suundus ta Istanbuli maalima suurvesiir Ahmedi.[2]

1613 aastal suundus Vouet Itaaliasse, kus ta viibis kuni 1627. aastani ja omandas värske kunstistiili, baroki, tehnikad. Tema suurimateks eeskujudeks olid Cassiano dal Pozzo (1588 - 1657), Francesco Barberini (1597–1679), Giustiniani, Carracid ja Caravaggio.[2]

Simon Vouet suutis 20 Roomas veedetud aasta jooksul saavutada nii suure kuulsuse, et ta valiti Püha Luuka akadeemia (Accademia di San Luca) presidendiks.[3] Tal oli Roomas oma ateljee, et täita rohkearvuliselt tellimusi. Vouet domineeris kujutava kunsti valdkonnas ligi 15 aastat. 1627. aastal pöördus ta prantsuse kuningas Louis XIII palvel tagasi Prantsusmaale ning sai õukonna esimaalijaks. Ta tegi rohkearvuliselt õukonnaportreesid (peamiselt pastell) ning kuninga soovil koomikseid ja gobelääne. Voueti kuulsus rauges 1640. aastal, kui esile tõusis Poussin. Poussin sai uueks kuninga lemmikuks ning tema tõsiste klassitsistlike tööde kõrval peeti Voueti loomingut madalaks ning distsiplineerimatuks.[2] Hoolimata kuulsuse raugemisest on Voueti käe all koolitunud mitmed tähtsad prantsuse maalikunstnikud nagu näiteks Charles Le Brun (1619-1690), kellest sai hiljem kuninga esimaalija ning Eustache Le Sueur (1616-1655), kes maalis suurel hulgal maalitsükleid, peamiselt kirikutele, ja ka portreesid.[3]

LoomingRedigeeri

Simon Vouet’i loomingu hulka kuuluvad peamiselt portreed aga ka rohkearvuliselt altarimaale. Näiteks Ümberlõikamine (The circumcision) Püha Angelo kirikus, Napolis ja Neitsi sünd (Birth of the virgin) Roomas San Francesco a Ripa kirikus. Tema teoste temaatika põhineb suurel hulgal religioossetel ja mütoloogilistel teemadel.[2] Vouet’i töid on kirjeldatud harmooniliste ja dünaamilistena. Vouet’l oli suurepärane dekoratiivne taiplikus see tähendab, et ta oskas täiustada pildi keskset figuuri, kõrvaliste, aga tähendusrikaste detailidega. Näiteks esineb ta tööde tagaplaanil suurepärase arhitektuuriga ehitisi.[4] Eriti hästi on äratuntavad tema naisfiguurid, mis paistavad silma oma külluslikkuse, maheduse ja õrnusega ning peente teravatipuliste ninadega. Üldiselt jätavad tema kujutatavad maalidel väga elava mulje.[2]

Vouet võttis kasutusele ka täiesti uudse värvipaleti – domineerisid julged toonid nagu näiteks sidrunikollane, kuldne ja soe oranž. Ta armastas ka drastilisi kontraste heleda ja tumeda vahel. Tema värvid jätsid mulje kreemjast tekstuurist ning ta pintslitöö oli kerge ning kiire.[2]

EnnustajaRedigeeri

 
Ennustaja. 1617. Galleria Nazionale d'Arte Antica, Rooma

Simon Vouet’i Ennustajat (The Fortune Teller) peeti pikalt ühe Firenzest pärit maali koopiaks, kuid maali restaureerimise käigus tuli ilmsiks maali tagaküljel olev ladinakeelne kiri „ aegiptia. vulgo. zingara. fatvi. cerdonis. divinatrix. a. Simoe. Voet. ad. vivum. depicta. MCDXVII“, mis tõestab, et tegu on Vouet’i loominguga. Lisaks on teada, et maal kuulus Cassiano dal Pozzo kollektsiooni, kes ostis töö otse Vouet’ilt 1617. aastal ning just tänu selle teose müügile dokumenteeriti Simon Voueti Roomas esimest korda aktiivse kunstnikuna. 18. sajandi lõpus jõudis maal Torlonia kollektsiooni ja tänaseks päevaks kuulub Ottova Rahvusgalerii kogusse.[5]

Ennustaja peegeldab noore Vouet'i suurepärast pintslitööd ning toob esile suure maalri meisterlikud oskused. Ühtlasi on tunda teosel ka Caravaggio mõjutusi – lihtne kompositsioon, üsna tumedad toonid, vähe valgust, tegelased on kujutatud pigem räbalates riietes ning pildil on tunda pinget tegelaste vahel. Arvatakse, et Vouet võis kokku puutuda Caravaggio loominguga Kardinal Francesco Maria del Monte kollektsiooniga tutvudes.[5]

 
Jeesuse esitlemine templis. 1640-1641. Louvre, Pariis

Jeesuse esitlemine templisRedigeeri

Jeesuse esitlemine templis on kardinal Richelieu poolt 1641. aastal tellitud maal jesuiitide Saint-Louis' kiriku retaabli tarbeks. Pildil kujutatud stseen pärineb Luuka evangeeliumist ning kujutab Maarjat, kes annab lapse üle altari ülempreester Siimeoni kätte. Maarja kõrval olev Joosep vaatab last armastaval pilgul. Kõik tegelased pildil paistavad sündmusest ääretult liigutatud olevat. Tegevus pildil jätab täiesti naturaalse mulje ning pole kunstniku poolt kujutatud üleloomuliku ega meeletult tundeküllasena.[6]

Kui Ennustaja puhul saab rääkida caravaggiolikust käsitlusest, siis Jeesuse esitlemine templis kuulub Vouet'i hilisemasse perioodi ning on tunda klassitsismi mõjutusi. [6]

Maalide loend (teemapõhine)Redigeeri

Religioosse sisugaRedigeeri

Kuulutus. 1640s. Galleria degli Uffizi, Firenze.[7]

Jumalate kogunemine. 1630ndad. Erakogu.[7]

Neitsi sünd. 1620. San Francesco a Ripa, Rooma.[7]

Ristimine. 1622. Chiesa del Gesu, Genova.[7]

Ristimine. Musee des Beaux-Arts, Lyon.[7]

Magdaleena. 1614-1615. Palazzo del Quirinale, Rooma.[7]

Kristuse tutvustamine templis. 1640-1641. Louvre, Pariis.[7]

Püha Katariina. 1614-1615. Palazzo del Quirinale, Rooma.[7]

Püha Hieronymus ja ingel. 1622-1625. Riiklik kunstigalerii, Washington.[7]

Püha Maarja Magdaleena. 1623-1627. Galleria Nazionale d'Arte Antica, Rooma.[7]

Püha perekond. 1646. Erakogu.[7]

Püha õhtu söömaaeg. 1615-1620. Palazzo Apostolico, Loreto.[7]

Pattukahetsev Magdaleena. 1630. Museum of Art, Cleveland.[7]

Neitsi ja laps. Erakogu.[7]

Neitsi ja laps. Musee des Beaux-Arts, Lyon.[7]

Mütoloogilise sisugaRedigeeri

Rahu allegooria. 1627. Galleria Nazionale d'arte Antica, Rooma.[7]

Vooruse allegooria. 1634. Louvre, Pariis.[7]

Rikkuse allegooria. 1630-1635. Louvre, Pariis.[7]

Diana. 1637. Kuninglik kollektsioon, Hampton.[7]

Kaheksa saatüri imetlemas elevandi anamorfoosi. 1625. Hessisches landesmuseum, Darmstadt.[7]

Euterpe, muuska ja lüürilise poeetika muusa. 1630ndad. Erakogu.[7]

Taevane armastus. 1640. Louvre, Pariis.[7]

Jupiter ja Kallisto. 1640ndad. Erakogu.[7]

Parnassus või Apollo muusadega. 1640. Szépmûvészeti Múzeum, Budapest.[7]

Rinaldo ja Armida. 1633. Erakogu.[7]

Rinaldo kantakse Armida nõiutud kaarikusse. 1633. Flint'i Kunstiinstituut, Michigan.[7]

Saturn alistatud Amori, Veenuse ja Lootuse poolt. 1645-1646. Musée du Berry, Borgese.[7]

Magav Veenus. 1630-1640. Szépmûvészeti Múzeum, Budapest.[7]

Sophonisma võtmas vastu mürgitatud karikat. 1623. Staatliche Museen, Kassel.[7]

Uraania ja Kalliuse muusad. 1634. Riiklik kunstigalerii, Washington.[7]

Europe röövimine. 1640. Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid.[7]

Veenuse tualett. 1628-1639. Kunstimuuseum, Cincinnati.[7]

PortreedRedigeeri

Allegooriline portree Austria Annast Minervana. 1640ndad. Ermitaaž, Peterburi.[7]

Gaucher de Châtillon, konstaabel. 1632-1635. Louvre, Pariis.[7]

Härrasmehe portree. 1622-1625. Erakogu.[7]

Mehe portree. 1628. Erakogu.[7]

Noore mehe portree. 1622. Erakogu.[7]

Prints Marcantoni Doria. 1621. Louvre, Pariis.[7]

Autoportree. 1615. Musée Réattu, Arles.[7]

ÜldineRedigeeri

Ennustaja. 1618. Kanada rahvusgalerii, Ottawa.[7]

Naine kitarri mängimas. 1621-1622. Erakogu[7]

GaleriiRedigeeri

 
Dido surm. Musee Municipal, Dole
 
Veenus ja Adonis. J. Paul Getty Muuseum
 
Angelique Vouet portree. Louvre, Pariis
 
Püha Johannes. Philadelphia kunstimuuseum, Philadelphia
 
Neptune ja Amphitrite. Hearsti lossi laemaaling.
 
Püha Luukas. 1622-1625. Philadelphia Kunstimuuseum, Philadelphia
 
Apollo muusadega. 1640. Magyar Szépmüvészeti Múzeum, Budapest
 
Maarja Magdaleena. 1614-1615. Palazzo del Quirinale, Rooma
 
Neitsi sünd. 1620. San Francesco a Ripa, Rooma

TähtsusRedigeeri

Simon vouet elas aastatel 1613 - 1627 Itaalias ning omandas sealse uue barokk-stiili. Itaalias saatis teda väga suur edu ning ta valiti lausa Püha Luuka akadeemia presidendiks. Peale seda suundus ta kuningas Louis XIII palvel tagasi kodumaale, Prantsusmaale ning tutvustas ka seal uhiuut kunstivoolu õukonna esimaalijana. Lisaks tööle õukonnas oli tal ka oma stuudio, kus ta õpetas paljusid tuntud prantsuse maalikunstnikke, kelle hulka kuulusid näiteks Charles Le Brun ja Eustache Le Sueur. Oma harmoonilisuse ja graatsiliste figuuridega aitas ta prantsuse kunsti arengule palju kaasa ning jättis sinna ka sügava jälje. Oma loomingut levitas ta graveeringute kaudu, mis annab meile tänapäeval suurepärase ülevaate sellest, kui palju tema loomingust tegelikult hävis.[2]

ViitedRedigeeri

  1. (2003). Kunstiteatmik. ERSEN. Lk 240; 241. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Simon Vouet, National Gallery of Art". Vaadatud 24.10.2020.
  3. 3,0 3,1 (2008). BAROKK. Koolibri. Lk 418. 
  4. "Simon Vouet". Vaadatud 24.20.2020.
  5. 5,0 5,1 "The Fortune Teller". Vaadatud 03.11.2020.
  6. 6,0 6,1 (2008). BAROKK. Koolibri. Lk 420. 
  7. 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 7,11 7,12 7,13 7,14 7,15 7,16 7,17 7,18 7,19 7,20 7,21 7,22 7,23 7,24 7,25 7,26 7,27 7,28 7,29 7,30 7,31 7,32 7,33 7,34 7,35 7,36 7,37 7,38 7,39 7,40 "Web Gallery of Art". Vaadatud 28.20.2020.