Schauenburgi ja Holsteini krahvid

Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid. Dünastiline perekond pärines Schaumburgi krahvkonnast Rintelni lähedalt (Schaumburgi kreis) Weseri äärest Saksamaalt. Koos esivanemate valdustega Bückeburgis ja Stadthagenis valitses Schaumburgi dünastia Schaumburgi krahvkonda ja Holsteini krahvkonda. Holsteini krahvitiitlid allusid lääniisandatele, jagamatutele Saksimaa hertsogitele 1296. aastani ja seejärel Saksi-Lauenburgi hertsogitele.

Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Schauenburgi ja Holsteini krahvkonnad

muuda

Schaumburgi krahvkond tekkis kui keskaegne krahvkond, mis asutati 12. sajandi alguses. See sai nime Schauenburgi lossi järgi Rintelni lähedal Weseri ääres, kus omanikud hakkasid end kutsuma Schauenburgi isandateks (1295. aastast krahvideks). Adolf I oli tõenäoliselt esimene Schauenburgi isand 1106. aastal. 1110. aastal määras Saksimaa hertsog Lothar Schauenburgi isanda Adolf I valitsema vasallina Holsteini ja Stormarni, sealhulgas Hamburgi.

Lahingus Taaniga langes Adolf III aga Taani kuninga Valdemar II juurde vangi, kellele ta pidi oma vabaduse eest Holsteini andma. 1227. aastal võttis Adolf III poeg Adolf IV kaotatud maad Taanilt tagasi. Seejärel olid Schaumburgi dünastiast ka Holsteini ja selle jagunemiste Holstein-Itzehoe, Holstein-Kieli, Holstein-Pinnebergi (aastani 1640), Holstein-Plöni, Holstein-Segebergi ja Holstein-Rendsburgi (aastani 1460) krahvid ning viimase kaudu kohati ka Schleswigi hertsogid.

Holsteini jagunemised

muuda

Holsteini jagunemised 1261. ja 1273. aastal

muuda

Pärast 1261. aastat jaotasid varem üheskoos valitsenud vennad Gerhard I ja vanem Johann I Holsteini ja Schauenburgi (Schaumburgi) krahvkonnad. Gerhard I sai Holstein-Itzehoe ja Schaumburgi krahvkonnad, samas Johann sai Holstein-Kieli krahvkonna. Pärast Johann I surma valitsesid tema pojad Adolf V ja Johann II üheskoos Holstein-Kieli. 1273. aastal jaotasid nad Holstein-Kieli ja Johann II jätkas valitsemist Kielis; Adolf V Pommerlane sai Segebergi (ehk Stormarni krahvkonna). Pärast Adolf V surma liideti Holstein-Segeberg tagasi Holstein-Kieli.

Holsteini jagunemised 1290. aastal ning ühinemised 1350. ja 1390. aastal

muuda

Pärast Gerhard I surma 1290. aastal jaotasid tema kolm nooremat poega Holstein-Itzehoe ja Schaumburgi kolmeks haruks, kus kolmas vend Adolf VI Vanem sai Holstein-Pinnebergi ja Schaumburgi Elbest lõunas, teine vend Gerhard II Pime sai Holstein-Plöni ja neljas Heinrich I sai Holstein-Rendsburgi. Vanim vend Johann oli kanoonik Hamburgi toomkirikus.

Pärast Gerhard II surma pärisid ja valitsesid Holstein-Plöni koos tema poeg Gerhard IV ja tema noorem poolvend Johann III Leebe. 1316. aastal hõivasid vennad sõjaliselt Johann II Ükssilma (suri 1321) Holstein-Kieli valdused, kelle pojad olid tapetud. Johann III Leebe, varemalt teisena sündinud kaasvalitsev Plöni krahv, sai siis tema isa Gerhard II Pimeda nõolt, kukutatud Johann II Ükssilmalt Kieli tagasi. Gerhard IV jätkas Holstein-Plöni valitsemist üksi.

Pärast Johann III vennapoja Gerhard V surma 1350. aastal, kes oli Gerhard IV järglane, hääbus Plöni liin ja Johann III päris nende valdused. 1390. aastal suri tema poeg, 1359. aastast Kieli ja Plöni valitsev Adolf IX (ka VII) ilma järglasteta ja seega järgnesid Holstein-Kieli ja Holstein-Plöni territooriumitel Holstein-Rendsburgi Nikolaus (Klaus) ning tema vennapojad Albrecht II ja Gerhard VI (valitsesid üheskoos aastani 1397).

Holsteini jagunemised 1397. aastal ja Rendsburgi liini hääbumine 1459. aastal

muuda

1390. aastal oli Holstein-Rendsburgi liin koondanud suurema osa jagunenud Holsteini krahvkonnast, omades Kieli, Plöni ja Segebergi, kuid mitte Holstein-Pinnebergi, mis kestis 1640. aastani. Rendsburgi perekonna liikmeid kutsuti pärast 1390. aastat sageli lihtsalt Holsteini krahvideks. Pinnebergi perekonna liikmeid, kes elasid tavaliselt Schaumburgi krahvkonnas, kutsuti valdavalt Schaumburgi järgi.

1397. aastal, pärast nende onu Nikolausi (Klausi) surma, kellega vennapojad Albrecht II ja vanem Gerhard VI olid üheskoos Holstein-Rendsburgi valitsenud, eraldasid nad Holstein-Rendsburgist Holstein-Segebergi (ehk Stormarni krahvkonna), kus Albrecht sai Rendsburgi koosvalitsemisest loobumise eest uue harukrahvkonna. Pärast Albrechti surma 1403. aastal sai Rendsberg Segebergi tagasi. 1459. aastal hääbus Adolf XI (ka VIII) surmaga Rendsburgi haru meesliinis ning Holstein-Rendburgi ja Schleswigi aadel määrasid pärandi tema õepojale, Taani kuningas Christian I-le Oldenburgi dünastiast.

Viimane Schauenburgi liin, mis valitses Schaumburgi ja Holstein-Pinnebergi aastani 1640

muuda

Pärast seda, kui Taani kuningas Christian I Oldenburgi dünastiast oli valitud Holstein-Rendsburgi krahvkonna pärijaks, sai Christian 1460. aastal krahvitroonile. 1474. aastal ülendas Saksa-Rooma keiser Friedrich III Christian I Holstein-Rendsburgi krahvist Holsteini hertsogiks. Schauenburgi liin Holstein-Pinnebergi ja Schaumburgi krahvkondades püsis kuni hääbumiseni meesliinis 1640. aastal. See liin on tuntud ka kui Holstein-Schauenburg. Krahvid ülendati 1619./1620. aastal Schaumburgi vürstideks, kuid Holsteini hertsogid olid vastu selle tiitli andmisele Holstein-Pinnebergi krahvkonnale.

Schaumburgi jagunemine 1640. aastal

muuda

Pärast krahv Otto V surma 1640. aastal lastetuna lõppes Schaumburgi dünastia valitsemine Holsteinis. Holstein-Pinnebergi krahvkond liideti Christian IV ajal tema kuningliku osaga Holsteini hertsogkonnas, mis nüüd on Schleswig-Holsteini liidumaa osa.

Kuid Schaumburgi pärusvürstkond jaotati isaliinis Schauenburgi pärijate vahel kolme ossa, ühe liidendas Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Lüneburgi vürstkond, teisest sai Schaumburg-Lippe krahvkond ja kolmas jätkas nimega Schaumburgi krahvkond, seda valitseti personaalunioonis Hessen-Kasseliga. Kõik kolm on nüüd Alam-Saksi liidumaa osad. Gemeni isandkond omandati 1531. aastal Jobst I abielu kaudu Schaumburgile ja seda valitses tema teisena sündinud poeg Jobst II (u. 1520–1581, valitseja aastast 1531), läks Limburg Stirumi perekonnale. Gemen on tänases Nordrhein-Westfalenis.

Holsteini ja Schauenburgi jagunemised Schauenburgi valitsemise all

muuda
Holstein-Schauenburgi krahvkond
(1110–1137)
Holsteini krahvkond
(1137–1143)
Schaumburgi krahvkond
(1137–1143)
Holstein-Schauenburgi krahvkond
(1143–1203)
Annekteeritud Taani poolt Schaumburgi krahvkond
(1203–1227)
Holstein-Schauenburgi krahvkond
(1227–1261)
       Holstein-Itzehoe ja Schauenburg
(1261–1290)
Holstein-Segeberg
(1. loomine)
(1273–1315)
Holstein-Kiel
(1261–1390)
       Holstein-Plön
(1290–1350)
       Holstein-Pinneberg ja
Schauenburg
(1290–1640)
       Holstein-Rendsburg
(1290–1459)
             
      
Holstein-Segeberg
(2. loomine)
(1397–1403)
      
      
Annekteeritud Taani poolt

Valitsejad

muuda
Valitseja Sündis Valitses Suri Valitsetav osa Abikaasa Märkused
Adolf I ? 1106–1110 13. november 1130 Schauenburg Hildewa
enne 1128. aastat
neli last
Esimene Schauenburgi krahv, 1110. aastal sai Holsteini krahviks.
1110–1130 Schauenburg ja Holstein
Adolf II u.1128 1130–1137 6. juuli 1164 Schauenburg ja Holstein Mechthild von Schwarzburg-Käfernburg
enne 1160. aastat
üks poeg
1137. aastal okupeeris Holsteini Heinrich von Badewide.
1137–1143 Schauenburg
Heinrich von Badewide ? 1137–1143 1164 Holstein Taani kuninga sugulane
enne 1164. aastat
vähemalt kaks last
Mittedünastiline. Piirdus 1139. aastal Wagriaga.
Adolf II u.1128 1143–1164 6. juuli 1164 Schauenburg ja Holstein enne 1160. aastat
üks poeg
Taasühendas Holsteini ja Schauenburgi.
Mechthild von Schwarzburg-Käfernburg
(regent)
? 1164-u.1174 1192 Schauenburg ja Holstein Regent poja alaealisuse ajal.
Adolf III 1160 u.1174–1203 3. jaanuar 1225 Schauenburg ja Holstein Adelheid von Assel
1182
lastetu

Adelheid von Querfurt
Enne 10. maid 1189
neli last
Schauenburgi ja Holsteini krahv, loovutas viimase 1203. aastal Valdemar II-le, et pääseda vangistusest.
1203–1225 Schauenburg
Valdemar II
 
9. mai või 28. juuni 1170 1203–1208 28. märts 1241 Holstein Dagmar Dánská
1205
üks poeg

Berengária de Portugal
1214
neli last
Estridsenide dünastiast. Mittedünastiline, kui sissetungija Holsteini. Tõenäoliselt andis Holsteini valitsemise edasi Orlamunde krahvile.
Albrecht I u.1184 1208–1227 enne 22. oktoobrit 1245 Holstein Hedwig von Thüringen
1211
lastetu
Askania dünastiast.
Adolf IV
 
Enne 1205. aastat 1225–1227 8. juuli 1261 Schauenburg 1223
neli last
Holsteini krahv tänu sõjalisele võidule Valdemar II üle; hiljem astus ta tagasi ja hakkas mungaks.
1227–1238 Schauenburg ja Holstein
Heilwig von der Lippe (regent) 1200 1238-u.1243 1249 või 1250 Schauenburg ja Holstein Regent poegade alaealisuse ajal.
Johann I
 
1229 u.1243–1261 20. aprill 1263 Schauenburg ja Holstein Elisabeth Saksi-Wittenbergist
1249 või 1250
neli last
Adolf IV pojad, valitsesid üheskoos. Pärast nende isa surma jaotasid nad valdused: Johann sai Holstein-Kieli; Gerhard sai Holstein-Itzehoe ja ka Schaumburgi krahvkonna. Pärast Gerhardi surma 1290. aastal jaotasid tema pojad Holstein-Itzehoe ja Schaumburgi kolme ossa, kus Adolf sai Holstein-Pinnebergi ja Schaumburgi, Gerhard sai Holstein-Plöni ja Heinrich sai Holstein-Rendsburgi.
1261–1263 Holstein-Kiel
Gerhard I
 
1232 u.1243–1261 21. detsember 1290 Schauenburg ja Holstein Elisabeth Mecklenburgist
1250
11 last

Adelheid Montferrat'st
1282
lastetu
1261–1290 Holstein-Itzehoe ja Schauenburg
Johann II Ükssilm
 
1253 1263–1316 1321 Holstein-Kiel Margarethe Taanist
1276
kaks last
Johann I pojad, valitsesid üheskoos. 1273. aastal jaotasid nad maa: Johann II sai Holstein-Kieli; Adolf sai Holstein-Segebergi. Pärast Adolfi surma 1308. aastal järglasteta läks Holstein-Segeberg tagasi Holstein-Kielile. 1316. aastal kukutati Johann II tema Holstein-Plöni nõo Johann III poolt.
Adolf V Pommerlane
 
1252 1263–1273 10. aprill või 11. november 1308 Holstein-Kiel Euphemia Pommerist
1273 või 1278
üks laps
1273–1308 Holstein-Segeberg
Gerhard II Pime
 
1254 1290–1312 28. oktoober 1312 Holstein-Plön Ingeborg Rootsist
12. detsember 1275
neli last

Agnes Brandenburgist
1293
üks laps
Gerhard I esimene poeg, valitses Plönis.
Adolf VI Vanem
 
1256 1290–1315 13. mai 1315 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Helene Saksi-Lauenburgist
14. veebruar 1294
seitse last
Gerhard I teine poeg, valitses Pinnebergis ja sai ka Schauenburgi.
Heinrich I
 
1258 1290–1304 5. august 1304 Holstein-Rendsburg Heilwig Bronckhorstist
1289
neli last
Gerhard I kolmas poeg, valitses Rendsburgis.
Gerhard III Suur
 
1292 1304–1340 1. aprill 1340 Holstein-Rendsburg Sofie Werlest
1315
neli last
Gerhard I nime all ka Schleswigi hertsog aastatel 1326–1330.
Adolf (VII)
 
u.1276 1308–1315 1315 Holstein-Segeberg Luitgard Mecklenburgist
1315
lastetu
Johann II poeg, oma onu Adolf V järglane Segebergis. Mõrvati ja oli järglasteta.
Gerhard IV
 
1254 1312–1323 1323 Holstein-Plön Anastasia Schwerinist
30. juuli 1313
kaks last
Gerhard II pojad, valitsesid üheskoos. 1316. aastal kukutas Johann III Holstein-Kieli Johann II ja võttis hertsogkonna üle, jättes Plöni ainuvalitsemise oma venna Gerhard IV hooleks. Johann III oli koos Gerhard III-ga ka valitsev eestkostev isand Taani Schleswigi hertsogkonnas 1332–1340.
Johann III Leebe
 
1297 1312–1316 27. september 1359 Holstein-Plön Katharina Głogówist
25. detsember 1317 või 27. jaanuar 1319
kolm last

Merislawa Wittenburgist
1327
kolm last
1316–1359 Holstein-Kiel
Adolf VII 1295 või 1297 1315–1354 9. oktoober 1354 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Hedwig Schwalenbergist
1301
kolm last

Helwig Lippest
1322
kaheksa last
Gerhard V
 
1315 1323–1350 22. september 1350 Holstein-Plön Vallaline Pärast tema surma taasühendas tema onu, Kieli valitseja ja endine Plöni kaasvalitseja Johann III mõlemad maad.
Nikolaus I
 
1321 1340–1397 8. mai 1397 Holstein-Rendsburg Elisabeth von Braunschweig (HRR)
1354
üks laps
Nikolaus ja Heinrich valitsesid üheskoos kui Gerhard III pojad. 1375. aastal pärisid nad Estridsenidelt Schleswigi hertsogkonna. 1384. aastal, seoses oma venna surmaga, kaasas Nikolaus oma vennapojad (Heinrichi pojad Gerhard ja Albrecht) valitsema. 1386. aastal loovutas ta Schleswigi oma vanemale vennapojale Gerhardile, kes valitses neid maid üksi. 1390. aastal päris Nikolaus Holstein-Kieli. Pärast Nikolause surm 1397. aastal jaotasid kaasvalitsevad vennapojad Gerhard ja Albrecht maa: Gerhard sai Rendsburgi, mille ta taasühendas oma Schleswigi hertsogkonnaga; Albrecht sai Segebergi. Kuna Albrechtil ei olnud järglasi tema surma ajal 1403. aastal, taasühendati Segeberg Rendsburgiga, mis oli tema venna käes, kes suri järgmisel aastal.
Heinrich II Raudne
 
1317 1340–1384 1384 Holstein-Rendsburg Mechthild Lippest
üks laps

Ingeborg Mecklenburgist
enne 1374. aastat
neli last
Gerhard VI
 
1367 1384–1404 5. august 1404 Holstein-Rendsburg Elisabeth Braunschweig-Lüneburgist
1390
kuus last
Albrecht II
 
1369 1384–1397 28. september 1403 Holstein-Rendsburg Agnes Saksi-Lauenburgist
enne 23. märtsi 1399
lastetu
1397–1403 Holstein-Segeberg
Adolf VIII Noorem
 
Pärast 1301. aastat 1354–1370 13. oktoober 1370 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Vallaline
Adolf IX Leebe
 
1327 1359–1390 26. jaanuar 1390 Holstein-Kiel Anne Mecklenburg-Schwerinist
4. detsember 1362 või 21. september 1365
lastetu
Sai oma isa pärandist Kieli ja ka 1350. aastal liidendatud Plöni. Pärast tema surma 1390. aastal järglasteta päris Kieli Holstein-Rendsburg.
Otto I
 
1330 1370–1404 Pärast 16. märtsi 1404 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Mathilde Braunschweig-Lüneburgist
25. juuni 1368
kümme last
Heinrich III
 
u.1372 1404–1421 veebruar 1421 Holstein-Rendsburg Vallaline Ka Osnabrücki piiskop kui Heinrich I (1402–1410).
Adolf X 1375 1404–1426 9. oktoober 1426 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Helene Hoyast
1378
kolm last
Heinrich IV 1397 1421–1427 28. mai 1427 Holstein-Rendsburg Vallaline Suri järglasteta. Tema maa läks vendadele.
Otto II
 
1400 1426–1464 2. juuni 1464 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Elisabeth Hohnsteinist
1418
kümme last
Adolf XI
 
1401 1427–1459 4. detsember 1459 Holstein-Rendsburg Mechthild
enne 1433. aastat
lastetu

Margarete Mansfeldist
1433
lastetu
Gerhard VI pojad, valitsesid üheskoos Holstein-Rendsburgis. Kuna Gerhard soovis ka Schleswigis valitseda, nõudis ta (edutult) seda hertsogkonda endale oma venna vastu. Adolf oli sel ajal võimukaim Taani krooni vasall, pälvides kuningliku Taani tunnustuse 1440. aastal. Pärast Adolfi surma annekteeris Taani tema valdused.
Gerhard VII
 
1404 1427–1433 24. juuli 1433 Holstein-Rendsburg Agnes Badenist
2. juuni 1432
Baden
kümme last
Adolf XII 1419 1464–1474 9. oktoober 1474 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Irmgard Hoyast
1459
lastetu
Otto II esimene poeg. Järglasteta.
Erik I 1420 1474–1492 24. või 25. märts 1492 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Heba Ida-Friisimaalt
1476
lastetu
Otto II teine poeg. Järglasteta.
Otto III
 
1426 1492–1510 1510 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Vallaline Otto II kolmas poeg. Järglasteta.
Anton I 1439 1510–1526 22. detsember 1526 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Sophia of Saksi-Lauenburg
29. november 1492
lastetu

Anna of Schönburg
enne 25. septembrit 1497
lastetu
Otto II kuues poeg ja neljas valitsev. Järglasteta.
Johann IV 1449 1526–1527 30. märts 1527 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Cordula Gehmenist
1482
üks laps
Jobst I 1483 1527–1531 5. juuni 1531 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Maria Nassau-Dietzist
1506
kaheksa last
Adolf XIII
 
19. jaanuar 1511 1531–1544 20. september 1556 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Vallaline Valitses koos oma venna Johann IV-ga. Taandus 1544. aastal. Hiljem sai temast Kölni peapiiskop Adolf III (1547–1556).
Johann V 1512 1531–1544 1560 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Elisabeth Ida-Friisimaalt
1558
lastetu
Valitses koos oma venna Adolf XIII-ga. Loobus 1544. aastal.
Otto IV
 
1517 1544–1576 21. detsember 1576 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Maria Pommerist
enne 1545. aastat
neli last

Ursula Braunschweig-Lüneburgist
1558
kolm last
1559. aastal alustas ta Schauenburgis ja Holstein-Pinnebergis ametlikult reformatsiooni.
Adolf XIV
 
27. veebruar 1547 1576–1601 2. juuli 1601 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Elisabeth Braunschweig-Wolfenbüttelist
6. mai 1583
Wolfenbüttel
üks laps
Ernst
 
24. september 1569 1601–1622 17. jaanuar 1622 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Hedwig Hessen-Kasselist
11. september 1597
Schmalkalden
kümme last
Adolf XIV vend. Ülendati 1619. aastal "Schaumburgi vürstiks".
Jobst Hermann 6. oktoober 1593 1622–1635 5. november 1635 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Vallaline Eelkäija nõbu. Suri järglasteta.
Otto V 1. märts 1614 1635–1640 15. november 1640 Holstein-Pinneberg ja Schauenburg Vallaline Eelkäija nõbu. Suri järglasteta.

Vaata ka

muuda