Ava peamenüü
Vapp

Schaumburgi dünastia oli Saksa valitsejate dünastia. Umbes 1485. aastani oli see tuntud ka kui Schauenburgi dünastia. Koos oma iidse valduse Schaumburgi krahvkonnaga valitses perekond ka Holsteini krahvkonda ja selle jaotusi Holstein-Itzehoed, Holstein-Kieli, Holstein-Pinnebergi (kuni 1640), Holstein-Plöni, Holstein-Segebergi ja Holstein-Rendsburgi (kuni 1460) ning viimase kaudu ajuti ka Schleswigi hertsogkonda.

AjaluguRedigeeri

 
Schaumburgi loss, Schaumburgi dünastia iidne asupaik, foto aastast 2009.

Schaumburgid said nime Schauenburgi lossi järgi Rintelni lähedal Weseri ääres, kus omanikud hakkasid end Schauenburgi isandateks (1295. aastast krahvideks) kutsuma. Adolf I sai arvatavasti esimeseks Schauenburg isandaks 1106. aastal.

1110. aastal määras Saksimaa hertsog Lothar Schauenburgi isanda Adolf I valitsema Holsteini ja Stormarni, sealhulgas Hamburgi, läänina.

Taani okupeeris Holsteini pärast Stellau lahingut (1201), kuid Schauenburgi krahv ja tema liitlased vallutasid selle tagasi Bornhövedi lahingus (1227).

Pärast krahv Otto V surma lastetuna 1640. aastal Schaumburgi dünastia hääbus. Holstein-Pinnebergi krahvkond ühendati Holsteini hertsogkonnaga. Schaumburgi krahvkond jaotati Schaumburgi pärijate vahel kolme ossa, üks liidendati Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Lüneburgi vürstkonnaga, teisest sai Schaumburg-Lippe krahvkond ja kolmas jätkas nime all Schaumburgi krahvkond, mida valitseti personaalunioonis Hessen-Kasseliga.

Riikide loend, mida valitseti Schaumburgi dünastia pooltRedigeeri

TiitlidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri