Süstlehine teeleht
Süstlehine teeleht (Plantago lanceolata) on teeleheliste perekonda kuuluv rohttaim.
| Süstlehine teeleht | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Teelehelised Plantaginaceae |
| Perekond |
Teeleht Plantago |
| Liik |
Süstlehine teeleht |
| Binaarne nimetus | |
|
Plantago lanceolata L. | |
Levik
muudaSüstlehine teeleht on levinud parasvöötmelises Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestis on see levinud niidutaim.[1]
Botaaniline kirjeldus
muuda
Süstlehine teeleht on mitmeaastane juurmise leherosetiga rohttaim[1]. Taime kõrgus on 50 cm.
Lehed on süstjad või lineaalsüstjad, terve leheservaga, 3–7 kaardus leherooga, moodustavad juurmise kodariku. Lehtedel on enamasti lidus karvad. [2]
Taimel on väike, kuiv ja helekollakas õisik, mis on kogunenud tihedatesse, lühikestesse, munajatesse viljapeadesse. Tolmukad on helekollased, õiekroonist 4–5 korda suuremad.
Vili on munajas karp, milles on 8–13 seemet. [2]
Taim õitseb maist juulini. Vilja küpsemine toimub juulist septembrini.
Keemiline koostis
muudaKogu taim sisaldab limaaineid. Seemnete limaainete sisaldus on kuni 40%, lehtedes umbes 6,5%. Limaainete hüdrolüüsil vabanevad ramnogalaktorunaan, arabinogalaktaan, glükomannaan, galakturoonhape, galaktosidoarabinoos, ramnoos, ksüloos jt.[2]
Lehed sisaldavad ka iridoidklükosiide, nagu aukubiin (kuni 2,5%), katapool (0,3–1,0%), asperulosiid jm[1], mõru- ja parkaineid, saponiine, polüsahhariide, C-vitamiini, K-vitamiini, provitamiin A-d, koliini, allantoiini, steroide, tioglükosiide, vaiku, orgaanilisi happeid. [2]
Teistest ainetest sisaldab taim flavonoide (apigeniini, baikaleiini, luteoliini, skutellariini, homoplantagiini, plantagosiidi jm), kumariin eskuletiini jm. On leitud ka jälgedena alkaloide bosniakiini ja bosniakiinhappe metüülestrit.[1]
Droog
muudaDroogiks on ürt ja leht, mida saab koguda kogu suve jooksul. Droogi tuleks koguda õitsemise ajal ja kuiva ilmaga, kuna droog on tundlik niiskuse suhtes ja kergesti tumenev (tingitud aukubiini hüdrolüüsist).[1]
Droogi kuivatatakse õhukese kihina (3–5 cm) temperatuuridel 40–50 °C. Kuivatatud kvaliteetne droog peab olema normaalse rohelise värvusega, nõrga lõhna ja mõrkja maitsega.[2]
Kasutamine
muudaTeelehedroog kuulub mitmete köhateede koostisse, suurendab bronhilima eritust ja eraldamist köhimisel. Vesitõmmisena toimib mähkivalt haavandtõve ja gastriidi puhul.[1][2]
Külmalt valmistatud vesitõmmistel, vedelekstraktidel ja mahlal on bakteriostaatiline ja bakteritsiidne toime, see toime puudub kuumalt valmistatud leotistel ja keedistel (aukubiin denatureerub).[1]
Värsketest lehtedest pressitud mahla või värskete lehtede purustatud massi pannakse haavadele verejooksu sulgemiseks, hõõrdunud, haudunud, põletada või muljuda saanud kehaosadele.[1]
Süstlehise teelehe ekstrakt avaldab spasmolüütilist, põletikuvastast, antibakteriaalset, bioadhesiivset, immuunsust stimuleerivat toimet ja tõstab hemoglobiini sisaldust veres.
Viited
muudaKirjandus
muuda- Губанов, И. А. и др. 1200. Plantago lanceolata L. — Подорожник ланцетный // Иллюстрированный определитель растений Средней России. В 3 т. — М.: Т-во науч. изд. КМК, Ин-т технолог. иссл., 2004. — Т. 3. Покрытосеменные (двудольные: раздельнолепестные). — С. 239. — ISBN 5-87317-163-7.
- Универсальная энциклопедия лекарственных растений / Сост. И. Путырский, В. Прохоров. — Мн.—М.: Книжный Дом — Махаон, 2000. — 656 с.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Süstlehine teeleht |
- Süstlehine teeleht andmebaasis eElurikkus
