Roo-ritsiklind
Roo-ritsiklind (Locustella luscinioides) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
| Roo-ritsiklind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Põõsalindlased Sylviidae või Acrocephalidae |
| Perekond |
Ritsiklind Locustella |
| Liik |
Roo-ritsiklind |
| Binaarne nimetus | |
|
Locustella luscinioides (Savi, 1824) | |
Levila muuda
Roo-ritsiklind on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias kuni Mongooliani. Ta on rändlind, talvitab Aafrikas Saharast lõunas.
Roo-ritsiklind leiti Eestis esmakordselt 1977. aasta kevadel, kui Matsalu lahe idaosas täheldati seitse laulvat territoriaalset isaslindu.[1] Viimase hinnangu järgi on roo-ritsiklindude pesitsusaegne arvukus 5000 – 10 000 paari.[2] Saabub mais, lahkub septembris.
Välimus muuda
Linnu pikkus on 13,5–15 cm. Ülapool on punakaspruun, alapool hallikas. Rinnal on oliivpruun varjund. Saba alapoole pikad kattesuled on heledate tippudega.
Kutsehüüd on lühike vali tsvik, mis ärevusel võib jätkuda pika kiire jadana. Laul on võsa-ritsiklinnu laulust lühem ja madalatooniline surin tžrrrrr.... Laulab peamiselt öösel. Tavatseb laulda roovarrel.
Euroopa vanim roo-ritsiklind on olnud 7 aasta ja 6 kuu vanune.
Elupaik muuda
Roo-ritsiklind asustab põõsastike ja roostikega märgalasid, ka hundinuiastikke.
Pesitsemine ja toitumine muuda
Pesa paikneb varjatult roostikus või kõrgrohustus maapinnal või taimejäänuste lademel. Kurnas on kolm kuni kuus muna, mida mõlemad vanemad hauvad 10–12 päeva.
Ta on putuktoiduline.
Viited muuda
Välislingid muuda
- Roo-ritsiklind andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Roo-ritsiklind |