Roman Kivimägi
Roman Kivimägi (kuni 20. juuli 1938 Roman Steinberg; 23. märts (vkj)/ 5. aprill 1900 Massu vald, Hanila kihelkond, Läänemaa – 20. mai 1939 Tallinn) oli eesti maadleja.
| Medalikohad | ||
|---|---|---|
| Eesti esindaja | ||
 Olümpiamängud
| ||
|
1924 | Keskkaal |
Steinberg hakkas sportima karskusseltsi Valvaja 1903. aastal asutatud spordiosakonnas, mille ruumid asusid algul Dunkri tänaval keldris, pärast Väike-Pärnu maanteel kompvekivabriku Kalev kauaaegses asupaigas.[1] Arvatavasti on siin tegu koostaja veaga, sest Kalevi eelkäija KaWe tehas asus siiski Väike-Roosikrantsi tänavas.
Ta võistles ainult Kreeka-Rooma maadluses. Klubi oli kuni 1921. aastani Valvaja[2], alates 1922. aastast Tallinna Sport.[3]
1921 muuda
Steinberg tuli Eesti meistriks keskkaalus.
Maailmameistrivõistlustel novembris Helsingis ei saanud Eesti küll ühtegi medalit, kuid olümpiapunktide järgi andsid kaks 4. ja üks 5. koht Eestile riikide arvestuses üllatuslikult teise koha. Keskkaalus eestlased Steinberg, Alfred Ternestin ja Mihkel Müller ei tulnud esiviisikusse.
1922 muuda
Maailmameistrivõistlustel märtsis Stockholmis osalesid ainult eurooplased. Seetõttu loobuti MM-ide korraldamisest kuni 1950. aastani. Steinbergi sinna ei saadetud. Eduard Pütsep võitis hõbemedali.
Samal ajal, 25. ja 26. märtsil, peeti Eesti meistrivõistlused 57 osavõtjaga. Steinberg võitis poolraskekaalu.
1923 muuda
Steinberg tuli Eesti meistriks poolraskekaalus.
Parimaks maadlejaks tunnistati sulgkaallane Eduard Pütsep Roman Steinbergi ees.[4]
1924 muuda
Pariisi olümpiamängude Kreeka-Rooma maadlusvõistlusel vedas Steinbergil loosiga. Avavoorus võitis ta Ferenc Györgyei (Ungari) punktidega, teises ringis jäi ta vabaks. Kolmandas ringis seljatas ta František Pražský (Tšehhoslovakkia), neljandas võitis punktidega Jean Domas’d (Prantsusmaa). Siis tuli üllatuskaotus Giuseppe Gorlettilt (Itaalia). Kuigi Steinberg võitis seejärel punktidega Viktor Fischeri (Austria), ei saanud ta pronksist enamat.[5]
Eduard Pütsepa kuld ja Steinbergi pronks andsid Kreeka-Rooma maadluses Eestile 22 maa hulgas medaliarvestuses 3. koha (1. Soome 10 medalit, 2. Rootsi 3 medalit) ja olümpiapunktide arvestuses samas järjestuses samuti 3. koha.
Hilisem elu muuda
Nimede eestistamise käigus võttis Roman Steinberg endale 20. juulil 1938 nimeks Roman Kivimägi.
Roman Kivimägi suri 1939. aastal tuberkuloosi.[5] Pikka aega arvati, et ta suri juba 1928. aastal.[6]
Ta maeti 23. mail 1939 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.[7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk 18
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 321
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 323
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 120
- ↑ 5,0 5,1 Jaak Valdre. "Kohalike juurtega olümpiamedalist Roman Steinberg (Kivimägi) 120". Lääneranna Teataja, aprill 2020. Lk 11
- ↑ Lembit Peegel. "AjaPeegel: Jõulukingitus Eesti spordimuuseumile". Eesti Päevaleht, 13. detsember 2010
- ↑ Leinakuulutus. Päevaleht nr 138, 22. mai 1939. Lk 8
Välislingid muuda
- Elulugu ja sporditulemused Eesti spordi biograafilises leksikonis
- Roman Kivimägi veebisaidil Olympedia (inglise)
- Haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistul
- Lembit Peegel. "AjaPeegel: Jõulukingitus Eesti spordimuuseumile". Eesti Päevaleht, 13. detsember 2010
- Jaak Valdre. "Kohalike juurtega olümpiamedalist Roman Steinberg (Kivimägi) 120". Lääneranna Teataja, aprill 2020. Lk 11
- Jaak Valdre. "Neli pudelit konjakit, seitse nädalat vangistust ja 11 aastat äralõigatud elu". Delfi, 30. aprill 2020
