Riia piiramine (1710)
Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2021) |
Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710. aastal.
| Riia piiramine | |||
|---|---|---|---|
| Osa Põhjasõjast | |||
 | |||
| Toimumisaeg | 27. oktoober 1709 – 4. juuli 1710 | ||
| Toimumiskoht | Riia linna ümbrus | ||
| Tulemus | Vene vägede võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
Sõjaline olukord 1709.–1710. aastal muuda
Pärast Rootsi vägede kaotust Ukrainas Poltava lahingus, alustasid Vene väed Liivimaa lõplikku vallutamist, Saksi kuurvürst Friedrich August I tühistas Altranstädti rahu ja 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart, ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 000 või 14 000 mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.
Riia piiramine muuda
Vene väed B. Šeremetevi juhtimisel koondusid Bauska ja Kuramaa piirkonda ning teel Riiga blokeerisid Riiast 7 km kaugusel asuva Daugavgrīva (Dünamündei) kindluse Daugava suudmes. Daugavgrīvast suundusid B. Šeremetevi väed Riia suunas mööda Daugava paremat kallast ja kindralporutšik Rudolph Felix Baueri 4 tragunipolku ning Doni kasakad Doni kasakaataman Mitrofan Lobanovi juhtimisel mööda Daugava vasakut kallast, Riia eeslinnani. Rootsi väed jätsid mahe eelkaitserajatise Cobroni skans (rootsi keeles Cobrons skans, läti keeles Kobronskansts), Torņakalnsis.
1709. aasta 27. oktoobril (ukj 6. oktoobril) Riia blokeeriti Vene vägede poolt, 10. oktoobril jõudis piiramisvägede juurde tsaar Peeter I, kes tegi 14. oktoobril ise piiramissuurtükkidest esimesed lasud linnale, mille järel algas linna pidev pommitamine. 2. (13. ukj) detsembril suleti linna ümber blokaadirõngas. Kuna Riia kindluse kaitseks olid enne Põhjasõda Erik Dahlbergi juhendamisel rajatud uuendatud ja täiendatud Sébastien Le Prestre de Vaubani bastionide süsteemi (mittetäielikud) kaitserajatised, analoogselt Tallinna ja Narva kaitserajatistega.
Linna blokeerimise järel jäid novembrist-märtsini piiramisväed Anikita Repnini juhtimisel, ülejäänud väed lahkusid B. Šermeteviga talvekorterisse Kuramaal. Peeter I lahkus Peterburi. Riia kindluse vallutamiseks kasutati linna pommitamist, ilma tormijookuude ja rünnakuteta. Linna pommitamise käigus kandsid lina ehitised suuri kahjusid, samuti 12. (23.) detsembril sattus piiramissuurtüki kuul Riia tsitadelli torni, kus hoiti ja valmistati püssirohtu kaitsjatele ning toimunud plahvatuse tagajärjel kaotasid kaitsjad suure osa laskemoonast ning laskemoonatorni plahvatusega hukkus linna ka ligikaudu 800 elanikku.
Vaatamata linna blokeerimisele jätkus linna varustamine läbi Daugavgrīva ning 1710. aasta kevadel, pärast Daugava jääminekut, suunas Peeter I Riia piiramisele Aleksandr Menšikovi, kelle juhtimisel tõkestati vaisillaga veetee Daugavgrīva kindluse ja Riia vahel, vaisilla palkide ja nende vahele kinnitatud kettidega ning Daugava kallastele paigutati laevaliikluse tõkestamiseks suurtükipatareid.
28. aprillil (ukj 9. mail) tegi 9 laevast koosnev Rootsi eskaader katse tungida Daugavgrīva juurest Riiani, kuid sunniti taganema Daugava äärde paigutatud suurtükipatareide poolt.
10. (ukj 21.) mail toimetati Riia alla Vene vägede piiramissuurtükid, kindral Jacob Bruce juhtimisel, kuid 14. (25.) mail puhkes vene vägedes katkuepideemia, mis levis ka piiratavasse linna.
30. ja 31. mail vallutasid Vene väed kindlusest väljaspool asuva Riia eeslinna ning paigutasid kindlusemääride vahetusse lähedusse mortiiripatareid.
Juuni keskel tegid Rootsi väed uue läbitungikatse laevastikuga, 9. (ukj 20.) juunil tungisid Daugavgrīvast 3 laeva eskaadrist läbi Riiani, kuid ülejäänud laevad tõrjuti taas tagasi Daugava kallastes asuvate suurtükipatareide poolt.
4. (15.) juulil Riia linna komandant Nils Stromberg kapituleerus pärast ebaõnnestunud Rootsi laevastiku dessandikatset Daugavgrīva juures. Vene sõjavangi langes Riia garnisonist 5132 meest, kellest 2905 olid haiged.